Auto ostmine on paljude inimeste jaoks üks suurimaid rahalisi väljaminekuid kodu soetamise kõrval, mistõttu kaasneb sellega sageli palju emotsioone ja ebakindlust. Kui olete müügikuulutusi või esinduste brošüüre sirvinud, olete kindlasti märganud pikki tabeleid täis numbreid, lühendeid ja tehnilisi termineid. Paljude jaoks piirdub huvi vaid auto värvi, hinna ja läbisõiduga, kuid tegelikkuses peitub just tehnilistes andmetes tõde selle kohta, kuidas auto igapäevaselt käitub, kui kalliks läheb selle ülalpidamine ja kas see vastab teie tegelikele vajadustele. Oskus lugeda “ridade vahelt” ja mõista numbrite taga peituvat sisu aitab vältida kulukaid vigu ning valida sõiduki, mis teenib teid truult aastaid.
Mootori võimsus: kilovatid (kW) versus hobujõud (hj)
Üks esimesi numbreid, mida auto juures vaadatakse, on mootori võimsus. Eestis ja mujal Euroopas on ametlikuks mõõtühikuks kilovatt (kW), kuid rahvasuus ja paljudes kuulutustes räägitakse endiselt hobujõududest (hj või hp). Nende kahe ühiku suhe on lihtne: 1 kilovatt võrdub ligikaudu 1,34 hobujõuga. Seega, kui autol on 100 kW, on tal umbes 134 hobujõudu.
Kuid mida see number teile tegelikult ütleb? Võimsus näitab sisuliselt seda, kui kiiresti suudab mootor tööd teha. Suurem võimsus tähendab tavaliselt suuremat tippkiirust ja paremat kiirendusvõimet kõrgetel pööretel. Siiski on oluline mõista, et ainuüksi suur hobujõudude arv ei taga alati head sõidukogemust linnatingimustes. Siin tuleb mängu teine ja sageli olulisemgi näitaja – pöördemoment.
Pöördemoment (Nm) – tegelik jõud, mida tunnete
Kui hobujõud on see, mis müüb autosid, siis pöördemoment on see, mis autosid liigutab. Pöördemoment, mida mõõdetakse njuutonmeetrites (Nm), näitab mootori väntvõllile rakendatavat pöördejõudu. Lihtsustatult öeldes on see jõud, mis surub teid kiirendamisel istmesse.
Ostjana peaksite jälgima mitte ainult Nm numbrit, vaid ka seda, millistel pööretel see on saadaval. See on kriitilise tähtsusega:
- Madalatel pööretel saavutatav maksimaalne pöördemoment (näiteks vahemikus 1500–2500 pööret minutis) tähendab, et auto reageerib gaasipedaalile erksalt juba kohalt startides või linnakiirustel sõites. See on tüüpiline turbodiisel- ja kaasaegsetele turbobensiinimootoritele.
- Kõrgetel pööretel saavutatav pöördemoment tähendab, et auto “ärkab ellu” alles siis, kui mootorit tugevalt pöördesse ajada. See on iseloomulik vanematele vabalthingavatele bensiinimootoritele, mis nõuavad möödasõitudel sagedast käiguvahetust.
Mootori töömaht ja silindrite arv
Ajalooliselt kehtis reegel “mida suurem töömaht, seda võimsam auto”. Tänapäeval on see seos tänu turboülelaaduritele ja hübriidtehnoloogiale hägustunud. Töömahtu mõõdetakse liitrites (nt 2.0) või kuupsentimeetrites (nt 1998 cm³). Tänapäevane 1.0-liitrine kolmesilindriline turbomootor võib olla võimsam ja ökonoomsem kui 15 aasta tagune 1.6-liitrine mootor.
Siiski tasub jälgida silindrite arvu. Kolmesilindrilised mootorid on ökonoomsed, kuid võivad tühikäigul ja kiirendamisel tekitada rohkem vibratsiooni ja spetsiifilist “põrinat”. Nelja- ja enamasilindrilised mootorid töötavad üldjuhul sujuvamalt ja vaiksemalt, pakkudes mugavamat sõidukogemust maanteel.
Kütusekulu ja WLTP standard
Kütusekulu numbrid on aastakümneid olnud vaidluste allikaks, kuna laboritingimused erinesid drastiliselt reaalsusest. Alates 2017. aastast on kasutusel uus mõõtmisstandard WLTP (Worldwide Harmonised Light Vehicle Test Procedure), mis on asendanud vana NEDC tsükli. WLTP on tunduvalt realistlikum, hõlmates dünaamilisemat sõitu, erinevaid temperatuure ja lisavarustuse mõju auto kaalule.
Tehnilisi andmeid uurides pöörake tähelepanu kolmele väärtusele:
- Linnasõit: Tavaliselt suurim number (v.a hübriidide puhul), kuna see hõlmab sagedast peatumist ja kiirendamist.
- Maanteesõit: Madalaim number, saavutatav ühtlasel liikumisel.
- Kombineeritud kulu: See on number, mida tavaliselt reklaamitakse ja mis peaks andma keskmise pildi.
Hübriidautode (PHEV) puhul tasub olla eriti tähelepanelik. Reklaamitav “1,5 liitrit 100 km kohta” kehtib vaid siis, kui akut laetakse regulaarselt. Tühja akuga sõites võib hübriidauto kütusekulu olla suuremgi kui tavalisel bensiiniautol, kuna kaasas veetakse rasket akupakki.
Mõõtmed: teljevahe ja kliirens
Auto pikkus, laius ja kõrgus on ilmselged näitajad, kuid kaks sageli tähelepanuta jäetud numbrit määravad tegeliku kasutusmugavuse:
Teljevahe on esi- ja tagarataste tsentrite vaheline kaugus. See on kõige otsesem indikaator salongi ruumikuse kohta. Pikem teljevahe tähendab reeglina rohkem jalaruumi tagaistujatele ja stabiilsemat käitumist maanteel. Lühem teljevahe muudab auto aga linnas manööverdamisel vilkamaks.
Kliirens ehkvabakäigu kõrgus näitab madalaima punkti kaugust maapinnast. Eesti oludes on see kriitiline näitaja. Tavalisel sõiduautol on see vahemikus 130–150 mm. Kui elate piirkonnas, kus teid talvel harva lükatakse, või peate sageli ületama kõrgeid äärekive, peaksite vaatama linnamaasturite poole, mille kliirens algab tavaliselt 170–180 millimeetrist.
Pagasiruumi maht: VDA liitrid ja praktilisus
Pagasiruumi mahtu mõõdetakse tavaliselt liitrites vastavalt VDA standardile (kasutades 1-liitriseid klotse). Kuigi number annab aimu suurusest, ei räägi see kogu tõde. 400-liitrine pagasiruum sedaanis võib olla vähem praktiline kui 350-liitrine luukpäras, sest laadimisava suurus ja kuju määravad, kas saate sinna paigutada lapsevankri või suure kohvri.
Jälgige ka seda, kas antud number on mõõdetud tagaistmete seljatoed üleval või all, ning kas auto põranda all on lisaruumi või asub seal varuratas. Hübriid- ja elektriautode puhul on pagasiruum tihti väiksem akude paigutuse tõttu.
Veoskeem ja käigukastid
Tehnilistes andmetes on alati märgitud veoskeem: esivedu (FWD), tagavedu (RWD) või nelikvedu (AWD/4WD). Tänapäeva autode puhul on esivedu levinuim ja ökonoomseim lahendus. Nelikvedu lisab autole kaalu ja suurendab kütusekulu, kuid pakub asendamatut kindlustunnet libedates oludes. Tasub siiski teada, et enamik tänapäeva “linnamaastureid” on vaikimisi esiveolised ja nelikvedu lülitub sisse vaid rataste libisemisel.
Käigukastide puhul ei piisa enam valikust “manuaal või automaat”. Automaatkäigukaste on erinevaid:
- Topeltsiduriga kastid (DSG, DCT): Pakuvad väga kiiret käiguvahetust ja ökonoomsust, kuid võivad olla linnaummikutes veidi “närvilised”.
- Hüdrotrafoga klassikalised automaadid: On sujuvamad ja vastupidavamad rasketes tingimustes (nt haagise vedamine), kuid pisut suurema kütusekuluga.
- Variaatorkastid (CVT): Puuduvad fikseeritud käigud, mootor töötab kiirendusel ühtlasel pöördel. Väga ökonoomsed ja sujuvad linnas, kuid võivad maanteel kiirendades tekitada harjumatut mootorimüra.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas suurem mootori töömaht tähendab alati pikemat eluiga?
Mitte tingimata. Kuigi on tõsi, et suurema töömahuga mootorid töötavad sageli madalama koormusega, sõltub mootori eluiga tänapäeval rohkem hooldusest, kasutatud materjalidest ja insenerlahenduste kvaliteedist. Korrapäraselt hooldatud väike turbomootor võib kesta kauem kui halvasti hooldatud suur mootor.
Mida tähendab rehvimärgistus tehnilistes andmetes (nt 205/55 R16)?
See on kood, mis näitab rehvi mõõtmeid. 205 on rehvi laius millimeetrites. 55 on rehvi kõrgus protsentides laiusest (mitte millimeetrites). R16 tähistab velje läbimõõtu tollides. Madalam profiil (väiksem teine number) parandab juhitavust, kuid muudab sõidu jäigemaks.
Mis vahe on tühimassil ja täismassil?
Tühimass on auto kaal koos juhtiga (arvestuslikult 75 kg) ja vedelikega sõidukorras. Täismass on maksimaalne lubatud kaal koos reisijate ja pagasiga. Nende vahe on auto kandevõime. Täismassi number on oluline ka juhilubade kategooria määramisel (eriti haagist vedades).
Miks on tehase kiirendusandmed (0-100 km/h) olulised?
Tegelikkuses kiirendate nullist sajani harva. Küll aga annab see number hea indikatsiooni auto üldisest dünaamikast. Kui kiirendus on üle 12-13 sekundi, nõuab maanteel möödasõitude planeerimine rohkem ettevaatlikkust. Alla 8-sekundiline aeg viitab juba sportlikumale iseloomule.
Hooldusvälbad ja garantii tingimused
Tehniliste andmete loetelu lõpus või eraldi lisalehel on sageli toodud info, mis mõjutab otseselt teie rahakotti pärast auto ostmist – hooldusvälbad. See on number, mida sageli eiratakse, kuid mis on kriitilise tähtsusega. Mõned tootjad lubavad hooldusvälbaks 30 000 km või 2 aastat, teised nõuavad õlivahetust iga 15 000 km või 1 aasta tagant.
Pikk hooldusvälp (Longlife) võib tunduda ahvatlev ja säästlik, kuid Eesti kliimatingimustes – palju lühikesi otsi, külmkäivitused, temperatuurikõikumised – soovitavad eksperdid ja mehaanikud sageli tehasevälpa lühendada. Õli kaotab oma määrimisomadused rasketes oludes kiiremini. Tehnilistest andmetest tasub otsida ka informatsiooni mootoririhma või -keti vahetusvälba kohta. Rihmavahetus on kulukas protseduur, mis tuleb teostada kindla läbisõidu või aja tagant (näiteks 5 aastat või 120 000 km), samas kui kett on disainitud kestma kauem, kuigi ka see pole igavene.
Lisaks tuleks tähelepanu pöörata garantii pikkusele ja läbisõidupiirangule. Euroopa tootjad pakuvad sageli 2–3 aastast garantiid, samas kui Aasia tootjad (nt Kia, Hyundai) võivad pakkuda 5 või isegi 7 aastat. Oluline on lugeda peenikest kirja: pikk garantii võib kehtida vaid teatud osadele (mootor ja käigukast) ning eeldab piinlikult täpset esinduse hooldusgraafiku järgimist. Auto tehnilised näitajad on vaid pool võrrandist; teine pool on see, kui kulukaks ja tülikaks osutub nende näitajate säilitamine aastate jooksul.
