Auto registreerimine: Juhend, dokumendid ja kulud

Auto ostmine on paljudele inimestele emotsionaalne ja märgilise tähendusega sündmus, olgu tegemist täiesti uue sõiduki soetamise või kasutatud auto toomisega välismaalt. Kuid pärast sobiva neljarattalise väljavalimist ja ostutehingu sooritamist algab protsessi bürokraatlikum pool, mis võib esmakordsel kokkupuutel tunduda keeruline ja aeganõudev. Eestis reguleerib sõidukite arvele võtmist Transpordiamet ning selleks, et sõidukiga seaduslikult liikluses osaleda, tuleb läbida esmane registreerimine. See protseduur ei seisne vaid registritasu maksmises, vaid hõlmab ka dokumentide kontrolli, sõiduki identsuse tuvastamist ning tehnilist ülevaatust. Selles juhendis vaatame detailselt läbi kõik etapid, et saaksite oma uue sõiduki registrisse kantud võimalikult sujuvalt ja ilma ootamatute lisakuludeta.

Millal on vajalik auto esmane registreerimine?

Esmane registreerimine on toiming, mille käigus kantakse sõiduk esimest korda Eesti liiklusregistrisse. See on kohustuslik protseduur, mis annab autole legaalse staatuse Eesti teedel liiklemiseks ning mille tulemusena väljastatakse sõidukile riiklikud registreerimismärgid ja registreerimistunnistus. Üldjuhul on esmast registreerimist vaja kahes peamises olukorras.

Esiteks puudutab see uutest sõidukitest huvitatuid, kes ostavad auto esindusest, kuid mida pole veel registrisse kantud. Tavaliselt teevad autode müügiesindused selle toimingu kliendi eest ära, kuid on olukordi, kus ostja soovib või peab seda ise tegema. Teine ja märksa levinum olukord on kasutatud sõiduki importimine välisriigist. Kui toote auto näiteks Saksamaalt, Rootsist või Ameerika Ühendriikidest, on sellel küll välisriigi dokumendid, kuid Eesti registris andmed puuduvad. Sellisel juhul vastutab omanik täielikult selle eest, et sõiduk läbiks registreerimiseelse kontrolli ja saaks kohalikud numbrimärgid.

Vajalikud dokumendid registreerimiseks

Enne Transpordiameti büroo külastamist on kriitilise tähtsusega veenduda, et kõik vajalikud paberid on olemas. Puudulik dokumentatsioon on kõige sagedasem põhjus, miks registreerimine ebaõnnestub või venib. Sõltuvalt sellest, kas auto on uus või kasutatud ning kust see on pärit, võivad nõuded erineda.

Üldjuhul peavad teil kaasas olema järgmised dokumendid:

  • Sõiduki omandiõigust tõendav dokument: See on tavaliselt ostu-müügileping, arve või kinkeleping. Dokument peab olema selgesti loetav ning sisaldama andmeid nii müüja kui ka ostja kohta, sõiduki andmeid (mark, mudel, VIN-kood) ning tehingu toimumise aega ja kohta.
  • Sõiduki registreerimistunnistus: Kasutatud auto puhul on vaja päritoluriigi registreerimistunnistust. Euroopa Liidu siseselt koosneb see sageli kahest osast (osa I ja osa II). Mõlemad osad tuleb kindlasti esitada. Kui üks osa on puudu, ei saa sõidukit Eestis arvele võtta enne, kui päritoluriigi asutus on kinnitanud sõiduki legaalsust.
  • Vastavussertifikaat ehk CoC (Certificate of Conformity): See on nõutav eelkõige uute sõidukite puhul, millel puudub varasem registreering. CoC tõendab, et auto vastab Euroopa Liidu tüübikinnituse nõuetele ja keskkonnanormidele. Kasutatud autode puhul, mis on juba EL-is registreeritud, pole CoC tavaliselt kohustuslik, kuid selle olemasolu kiirendab andmete sisestamist.
  • Isikut tõendav dokument: Registreerija pass või ID-kaart. Kui registreerite autot ettevõtte nimele, on vaja ka volikirja, kui te ei ole juhatuse liige.

Esmase registreerimise protsess samm-sammult

Selleks, et protsess oleks võimalikult selge, jagame selle loogilisteks etappideks. Järgides seda kava, väldite asjatut ajakulu ja segadust büroodes.

1. Sõiduki toomine Eestisse ja ettevalmistus

Kui olete auto Eestisse toonud, on teil kohustus see registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki kasutuselevõttu Eestis. Kui autol on kehtivad välisriigi numbrimärgid ja kindlustus (nn transiitnumbrid või alalised numbrid), võite sellega ajutiselt sõita, kuid eesmärk peab olema registreerimine.

2. Registreerimiseelne tehnonõuetele vastavuse kontroll

See on esimene füüsiline samm Transpordiametis. Te peate viima auto Transpordiameti teenindusbüroo juurde ette nähtud platsile. Tehnikaosakonna töötaja kontrollib:

  • Sõiduki VIN-koodi (tehasetähise) vastavust dokumentidele.
  • Sõiduki üldist tehnilist seisukorda ja varustust (tulede markeeringud, klaasid, rehvid jne).
  • Vajaliku lisavarustuse olemasolu (tõkiskingad, ohukolmnurk, tulekustuti).

Oluline on märkida, et see ei ole korraline tehnoülevaatus, vaid spetsiifiline kontroll registriandmete loomiseks. Kui auto on toodud riigist, kus on vasakpoolne liiklus (nt Suurbritannia), tuleb enne kontrolli ümber ehitada tuled ja mõningal juhul ka muud süsteemid vastavaks parempoolse liikluse nõuetele.

3. Registreerimisvormistamine büroos

Pärast positiivset tulemust ülevaatusplatsil suundute büroosse klienditeenindaja juurde. Seal esitate kõik eelpool mainitud dokumendid. Teenindaja kontrollib andmebaasidest sõiduki tausta (et see poleks varastatud või tagaotsitav). Selles etapis valitakse ka registreerimismärgid. Teil on võimalus valida tavaliste märkide vahel (järjekorras järgmine number) või tellida erinumber (tasuline lisateenus).

4. Riigilõivude tasumine

Registreerimistoimingu lõpetamiseks tuleb tasuda riigilõiv. Seda saab teha kohapeal pangakaardiga või eelnevalt pangaülekandega. Täpsematest summadest räägime allpool olevas kulude peatükis.

Sõiduki toomine Euroopa Liidust vs kolmandatest riikidest

Auto päritoluriik mõjutab oluliselt nii vajalikke dokumente kui ka kaasnevaid makse. See on aspekt, mida algajad autoostjad sageli alahindavad.

Euroopa Liidu liikmesriigist (nt Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa) ostetud kasutatud auto puhul on protsess lihtsam. Eestis ei tule tasuda tollimaksu ega käibemaksu (kui tegemist on eraisikute vahelise tehinguga või kui käibemaks on päritoluriigis tasutud). Erandiks on uued autod (läbisõit alla 6000 km või esmasest registreerimisest möödas vähem kui 6 kuud), mille puhul tuleb Eestis tasuda käibemaks 22%.

Kolmandatest riikidest (nt USA, Šveits, Norra, Jaapan) toodud autode puhul lisandub protsessile tolliprotseduur. Enne Transpordiametisse minekut peate läbima Maksu- ja Tolliameti protseduurid:

  • Tuleb esitada tollideklaratsioon.
  • Tuleb tasuda tollimaks (tavaliselt 10% auto väärtusest ja transpordikuludest).
  • Tuleb tasuda käibemaks (22% summalt, mis sisaldab auto hinda, transpordikulu ja tollimaksu).

Alles pärast tolliprotseduuride lõppu ja maksude tasumist annab Maksu- ja Tolliamet loa sõiduki registreerimiseks liiklusregistris.

Kulude detailne ülevaade

Auto esmane registreerimine toob kaasa mitmeid vältimatuid kulusid. Hinnad võivad ajas muutuda, kuid alljärgnev annab hea ülevaate suurusjärkudest, millega arvestada.

Riigilõivud

Sõiduki registreerimise riigilõiv sõltub sellest, kuidas toimingut alustatakse ja milliseid märke tellitakse. Üldine riigilõiv sõiduauto registreerimise eest on ligikaudu 130 eurot. See summa sisaldab registreerimismärkide väljastamist ja registrikande tegemist. Kui kasutate Transpordiameti e-teenindust (näiteks omanikuvahetuse eelvormistamiseks), võib teatud toimingute lõiv olla soodsam.

Registreerimismärkide tasud

Standardmärkide hind sisaldub tavaliselt registreerimise riigilõivus. Kuid kui teil on erisoove, kasvavad kulud märgatavalt:

  • Valiku number: Kui soovite valida numbri ja tähekombinatsiooni olemasolevate seeriate hulgast (nt 777 ABC), on riigilõiv kõrgem, ulatudes sadadesse eurodesse.
  • Eritellimuse number: Täiesti unikaalse kombinatsiooni (nt MINUAUTO) tellimine on luksus, mille hind on märkimisväärselt kõrgem, ulatudes üle tuhande euro.

Käibemaks ja tollimaksud

Nagu mainitud, rakenduvad need kulud peamiselt väljastpoolt Euroopa Liitu toodud autodele. See on sageli kõige suurem kuluartikkel, mis võib auto lõpphinda tõsta ligi kolmandiku võrra. Ostjal tasub alati enne tehingut kalkuleerida, kas importimine on majanduslikult tasuv, kui lisada 10% tollimaksu ja 22% käibemaksu.

Liikluskindlustus ja tehnoülevaatus

Paljud värsked autoomanikud ajavad segamini registreerimiseelse kontrolli ja korralise tehnoülevaatuse. Registreerimiseelne kontroll (mida teeb Transpordiamet) tuvastab vaid auto andmed ja vastavuse tüübikinnitusele. See ei pikenda ega anna korralist tehnoülevaatust.

Pärast auto registrisse kandmist on teil kaks olulist kohustust:

  1. Sõlmida liikluskindlustus: Ilma kehtiva liikluskindlustuseta ei tohi autoga liikluses osaleda. Kindlustus tuleb sõlmida kohe pärast registrikande tegemist, sageli saab seda teha mobiiltelefonis mõne minutiga.
  2. Läbida korraline tehnoülevaatus: Kui toodud autol oli päritoluriigis kehtiv ülevaatus, võib Transpordiamet selle teatud tingimustel üle kanda (kehtib peamiselt EL-i riikidest toodud uuemate autode puhul). Kui ülevaatust üle ei kanta või see on aegunud, peate minema tehnoülevaatuspunkti ja läbima kontrolli Eesti nõuete kohaselt.

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Auto registreerimine tekitab tihti spetsiifilisi küsimusi. Siin on vastused levinumatele muredele.

Kas ma võin sõita autoga, millel on välismaa numbrid?
Jah, kui autol on kehtivad välisriigi numbrimärgid ja kindlustus, võib Eestis elav isik sõita sellega piiratud aja (tavaliselt kuni auto ümberregistreerimiseni, mis peab toimuma 5 tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist). Kui numbrid on aegunud (nt Saksa “kollased” numbrid, mille tähtaeg on läbi), on sõitmine keelatud.

Kui palju maksab auto toomine Soomest?
Soomest toomisel (EL sisene) tollimaksu ei lisandu. Maksate vaid auto hinna, transpordi (laevapiletid), registreerimise riigilõivu Eestis (u 130 €) ja vajadusel korralise ülevaatuse tasu. Soome registrist kustutamine toimub tavaliselt automaatselt, kui Eesti Transpordiamet saadab info Soome ametkondadele, kuid ostja peab veenduma, et tal on olemas “Ilmoitusosa” ja “Tekninen osa”.

Kas ma saan registreerida auto teise inimese nimel?
Jah, selleks on vaja lihtkirjalikku või digitaalselt allkirjastatud volikirja. Volikiri peab selgelt väljendama volitust teostada toiminguid Transpordiametis, sealhulgas sõiduki registreerimist ja registreerimismärkide vastuvõtmist.

Mis juhtub, kui autol puudub CoC sertifikaat?
Kui tegemist on uuema autoga ja CoC puudub, saab Transpordiamet sageli andmed andmebaasist kätte, kuid see võib võtta aega. Halvimal juhul peate selle tellima margiesindusest, mis on tasuline teenus (hinnad varieeruvad 50–200 euroni).

Registreerimismärgi valik ja dublikaadid

Auto registreerimisel omistatakse sõidukile riiklik registreerimismärk. Vaikimisi antakse välja märk, mis on büroos parasjagu järjekorras (nt “üldjärjekorra number”). Paljud autoomanikud ei tea, et tegelikult on võimalik enne registreerimist küsida teenindajalt, millised numbrid on hetkel saadaval. Kuigi te ei saa tasuta valida suvalist numbrit, võite vahel valida mitme pakutava variandi vahel, mis parajasti teenindaja sahtlis on.

Lisaks on oluline teada, et kui teie auto registreerimismärgid saavad kahjustada (näiteks avarii käigus või pleekivad päikese käes loetamatuks) või kaovad, ei pea te autot uuesti registreerima. Sellisel juhul tuleb tellida märkide dublikaadid. Dublikaate saab mugavalt tellida Transpordiameti e-teeninduses ja need saadetakse teile postiga pakiautomaati või kulleriga koju. See on tunduvalt odavam ja kiirem protsess kui uute numbrite taotlemine koos registriandmete muutmisega. Korras ja loetavad numbrimärgid on kohustuslikud ning nende puudumine võib liikluses kaasa tuua rahatrahvi.