Iga autojuhi elus võib ette tulla olukord, kus sõiduk keeldub koostööst ning omal jõul edasi liikumine ei ole enam võimalik. Olgu põhjuseks tühi aku, ootamatu mootoririke või kütuse lõppemine, sageli tundub kõige kiirem ja soodsam lahendus kutsuda appi sõber, kes auto nööri otsas remonditöökotta või koju veaks. Kuigi pukseerimine võib näida lihtsa toiminguna, peidab see endas märkimisväärseid riske ja juriidilisi nüansse, mida paljud juhid igapäevaselt eiravad. Liiklusseadus on selles osas üsna konkreetne, kuid praktikas näeme teedel sageli ohtlikke manöövreid, valesti kinnitatud köisi ja kiiruseületamisi, mis seavad ohtu nii asjaosalised ise kui ka kaasliiklejad. Alljärgnevalt vaatame süvitsi, millised on kehtivad reeglid, kuidas vältida tehnika lõhkumist ja milliseid vigu tehakse kõige sagedamini.
Kiiruspiirangud: miks aeglasem on tegelikult kiirem
Üks sagedasemaid rikkumisi, mida teedel pukseerimisel märgata võib, on lubatud sõidukiiruse ületamine. Liiklusseadus sätestab üheselt, et mootorsõiduki pukseerimisel ei tohi sõidukiirus ületada 50 kilomeetrit tunnis. See piirang kehtib igal pool – nii asulasisestel teedel kui ka maanteedel, kus tavaline piirkiirus võib olla 90 km/h või enam.
Miks on see piirang nii oluline? Peamine põhjus peitub reaktsiooniajas ja pidurdusteekonnas. Pukseeritava auto mootor sageli ei tööta, mis tähendab, et roolivõimendi ja pidurivõimendi on väljas. Ilma võimendita pidurdamine nõuab juhilt kordades suuremat jõu rakendamist pedaalile ning auto reageerib sellele uimasemalt. Kui pukseeriv auto teeb äkkpidurduse kiirusel 70 km/h, on äärmiselt suur tõenäosus, et tagumine auto sõidab talle tagant sisse, sest juht ei suuda piisavalt kiiresti ja jõuliselt reageerida. 50 km/h on piir, kus kogenud juht suudab üldjuhul ka ilma võimenditeta autot kontrolli all hoida.
Ühenduslüli nõuded: nöör, tross või jäik ühendus?
Pukseerimisvahendi valik ja selle seisukord on kriitilise tähtsusega. Kõige levinum viis on kasutada painduvat ühenduslüli ehk rahvakeeli puksiirköit või -trossi. Siin kehtivad aga kindlad reeglid pikkuse ja märgistuse osas, mida tihti ignoreeritakse.
- Pikkus: Painduva ühenduslüli pikkus peab jääma vahemikku 5 kuni 8 meetrit. Kui köis on lühem kui 5 meetrit, on kokkupõrkeoht pidurdamisel liiga suur. Kui köis on pikem kui 8 meetrit, tekib oht kurvides ja manöövritel, kus köis võib “lõigata” kurvi või tekitada olukorra, kus teised liiklejad ei märka kahe auto vahelist ühendust ja üritavad sinna vahele reastuda.
- Märgistus: Väga oluline ja tihti unustatud nõue on ühenduslüli märgistamine. Keskosa peab olema selgelt märgistatud, et see oleks teistele liiklejatele nähtav. Tänapäevased poest ostetavad puksiirköied on sageli erksavärvilised või helkuritega, kuid kui kasutatakse vana köit, tuleb sinna kinnitada punane riideriba või ohutuslipp.
Alternatiivina võib kasutada jäika ühenduslüli (veotiislit). Selle pikkus ei tohi ületada 5 meetrit. Jäik ühendus on oluliselt turvalisem, kuna see välistab tagant otsasõidu ohu pukseeriva sõiduki pidurdamisel. Siiski on see tavakasutajate seas haruldane ja seda kasutavad pigem veoautod või spetsiaalne tehnoabi.
Valgustusseadmete kasutamine ja “ohutuled”
Siin valitseb autojuhtide seas kõige suurem segadus. Väga levinud on vaatepilt, kus mõlemad autod – nii vedav kui veetav – sõidavad sisselülitatud ohutuledega. See on aga vale ja ohtlik praktika, mis on vastuolus liiklusseaduse loogikaga.
Reeglid on järgmised:
- Pukseeriv sõiduk (eesmine): Ei tohi kasutada ohutulesid sõidu ajal. Pukseeriv auto peab saama näidata suunatulesid, et informeerida teisi liiklejaid oma kavatsustest (pöörded, reavahetused). Kui ohutuled vilguvad, on suunatuled “blokeeritud” ja keegi ei saa aru, kuhu autorong liigub.
- Pukseeritav sõiduk (tagumine): Pukseeritaval mootorsõidukil peavad põlema ohutuled. See annab märku, et sõidukiga on midagi valesti ja see ei liigu tavapärasel viisil.
Mis saab aga siis, kui pukseeritava auto aku on täiesti tühi ja ohutuled ei tööta? Sellisel juhul tuleb pukseeritava auto tagaosale kinnitada ohukolmnurk. See peab olema kinnitatud nähtavale kohale (näiteks tagaklaasile või pagasiruumi luugile), et taganttulijad mõistaksid aeglase sõidu põhjust.
Automaatkäigukastid ja elektriautod: eriline ettevaatus
Tehnoloogia areng on teinud pukseerimise keerulisemaks. Kui vana manuaalkastiga auto puhul piisas käigu välja võtmisest, siis moodsad automaatkastid ja elektriautod nõuavad teistsugust lähenemist. Paljud juhid tekitavad teadmatusest oma autole tuhandetesse eurodesse ulatuvaid kahjustusi.
Automaatkäigukast
Enamiku automaatkastide puhul toimub õlitus ainult siis, kui mootor töötab. Kui mootor seisab ja autot pukseeritakse, pöörlevad käigukasti detailid ilma piisava õlituseta. See põhjustab kiiret ülekuumenemist ja kulumist. Rusikareegel on paljude tootjate puhul “50/50” – mitte kiiremini kui 50 km/h ja mitte kaugemale kui 50 kilomeetrit. Mõnda autot ei tohi aga üldse pukseerida. Alati tuleb enne köie kinnitamist lugeda sõiduki kasutusjuhendit.
Elektriautod
Elektriautode puhul on olukord veelgi kriitilisem. Elektrimootor on sageli ratastega püsivalt ühendatud. Kui rattaid ringi aetakse (pukseerides), töötab mootor generaatorina ja toodab elektrit. See võib üle koormata auto elektroonikasüsteemid ja põhjustada inverteri või aku tõsiseid rikkeid. Enamikke elektriautosid tohib teisaldada ainult treileril või puksiirauto platvormil, kus rattad ei puutu maad.
Millal on pukseerimine rangelt keelatud?
Liiklusseadus toob välja konkreetsed olukorrad, kus pukseerimine on ohu tõttu keelatud. Neid reegleid ei tohiks kunagi eirata, isegi kui vahemaa on lühike.
Pukseerimine on keelatud:
- Libedaga: Kui teekate on libe (jää, lumi), on painduva ühenduslüliga (köiega) pukseerimine keelatud. Põhjus on lihtne – pukseeritav auto ei pruugi suuta pidurdada ja libiseb vedavale autole otsa või kaldub teelt välja. Libedaga tohib kasutada ainult jäika ühenduslüli või vedamist osaliselt toetatuna.
- Vigane rool või pidurid: Kui pukseeritaval autol ei tööta rool või pidurid, ei tohi seda painduva ühenduslüliga vedada. Sellisel juhul peab kasutama jäika ühendust (ainult piduririkke korral ja juhul, kui vedav auto on raskem) või treilerit.
- Kiirteel (erandiga): Kiirteel on pukseerimine üldjuhul keelatud. Kui auto läheb rikki kiirteel olles, tohib seda pukseerida vaid lähima mahasõidukohani.
- Kaherattalised: Mootorrataste pukseerimine ja mootorrattaga pukseerimine on keelatud.
Korduma kippuvad küsimused
Kas pukseerimiseks on vaja eraldi juhiluba?
Üldjuhul ei ole pukseerimiseks vaja eraldi kategooriat, piisab B-kategooria juhiloast, kui pukseeritakse sõiduautot. Siiski peab pukseeritava auto roolis olema isik, kellel on vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. See tähendab, et “roolihoidja” ei tohi olla juhiloata sõber.
Kas pukseeritaval autol peab olema kehtiv liikluskindlustus ja ülevaatus?
Jah, pukseeritav auto osaleb liikluses. Isegi kui mootor ei tööta, peab sõidukil olema kehtiv liikluskindlustus. Tehnilise ülevaatuse puudumine on lubatud vaid juhul, kui sõidetakse mööda lühimat teed remondikohta või ülevaatuspunkti, kuid sõiduk peab olema tehniliselt seisukorras, mis ei ohusta teisi (nt pidurid ja rool peavad töötama).
Kuidas hoida puksiirköit pingul?
See on üks suurimaid väljakutseid. Vastutus lasub siin suuresti tagumise auto juhil. Tagumine juht peaks püüdma hoida köit kergelt pingul, pidurdades õrnalt, kui esimene auto aeglustab. See väldib olukorda, kus köis läheb lõdvasse, satub ratta alla ja seejärel tõmmatakse järsult pingule, mis võib köie purustada või autot kahjustada.
Kas tohib pukseerida autot, millel puuduvad numbrimärgid?
Ei tohi. Liikluses osalev sõiduk peab olema registreeritud ja kandma riiklikke registreerimismärke. Registreerimata sõidukit tohib vedada vaid treileril.
Praktiline ettevalmistus teekonnaks
Enne kui alustate sõitu, on kriitiliselt oluline leppida kokku omavahelises suhtluses. Kuna mootorimüra ja vahemaa tõttu on häälega suhtlemine võimatu, tuleb paika panna käemärgid või kasutada mobiiltelefone (hands-free süsteemiga). Leppige kokku märguanne peatumiseks (nt tulede vilgutamine) ja stardiks.
Planeerige marsruut nii, et vältida tiheda liiklusega ristmikke, järske tõuse ja vasakpöördeid tiheda liiklusega teedel. Parem on sõita veidi pikem ring mööda rahulikumaid tänavaid kui manööverdada autorongiga tipptunnil linna südames. Samuti veenduge, et puksiirköis on kinnitatud selleks ettenähtud pukseerimisaasa, mitte vedrustuse detailide või stange külge – vastasel juhul võib abistamine lõppeda veelgi kulukama remondiga. Pukseerimisaas on paljudel uutel autodel eemaldatav ja asub pagasiruumis tööriistakomplektis; see tuleb enne sõitu stanges olevasse pesasse keerata. Keerake aas kindlasti lõpuni kinni (vasakkeere on haruldane, kuid võimalik), et see pinge all välja ei lendaks.
Ohutu ja seadusekuulekas pukseerimine nõuab kannatlikkust, ettenägelikkust ja koostööd kahe juhi vahel. Pidage meeles, et teie eesmärk on toimetada rikkis sõiduk turvaliselt sihtkohta, mitte jõuda sinna võimalikult kiiresti.
