Iga autojuht loodab, et tema sõiduk on töökindel ja viib teda alati sihtpunkti, kuid reaalsus on see, et tehnilised rikked võivad tabada ka kõige paremini hooldatud masinaid. Ootamatu mootoririke, tühi aku või probleemid jahutussüsteemiga võivad jätta teid tee äärde olukorras, kus edasiliikumine omal jõul on võimatu. Sellisel hetkel on sageli kõige kiiremaks lahenduseks auto pukseerimine lähimasse remonditöökotta või turvalisse parkimiskohta. Kuigi pealtnäha tundub teise auto vedamine lihtsa tegevusena – üks auto tõmbab ja teine veereb järel –, on tegemist ühe kõige ohtlikuma manöövriga tavaliikluses. See nõuab mõlemalt juhilt suurt kontsentratsiooni, selgeid teadmisi liiklusseadusest ning õigeid sõiduvõtteid. Valesti sooritatud pukseerimine võib lõppeda mitte ainult kopsaka trahviga politseilt, vaid ka tõsise liiklusõnnetuse või sõiduki tehnilise seisukorra pöördumatu kahjustamisega.
Liiklusseadus ja põhinõuded pukseerimisel
Enne kui kinnitate puksiirköie, on kriitiliselt oluline viia end kurssi kehtiva liiklusseadusega. Reeglid on loodud selleks, et tagada nii pukseeritava auto, vedava auto kui ka kaasliiklejate ohutus. Üks sagedasemaid eksimusi on piirkiiruse eiramine. Eesti liiklusseaduse kohaselt ei tohi pukseerimisel sõidukiirus ületada 50 kilomeetrit tunnis. See kehtib nii asulas kui ka maanteel, isegi kui üldine liiklusvool on kiirem. Madalam kiirus on vajalik, sest rikkis auto reaktsioonivõime on piiratud ja pidurdusteekond võib olla pikem.
Lisaks kiirusele on ranged nõuded ka juhtidele. Mõlema sõiduki roolis peab olema juhtimisõigusega isik. Pukseeritava auto juht ei tohi olla alkoholijoobes ega väsinud, sest kuigi mootor ei tööta, peab ta juhtima autot, pidurdama ja jälgima ümbrust sama tähelepanelikult kui tavalisel sõidul. Erandiks on vaid olukord, kus kasutatakse jäika ühenduslüli (mitte köit), mis tagab pukseeritava auto juhitavuse vedava auto liikumise järgi – sellisel juhul ei pea pukseeritavas autos juhti olema, kuid see on tavakasutuses haruldane.
Õige varustus: puksiirköis ja jäik ühenduslüli
Ohutu pukseerimise alustalaks on kvaliteetne ja nõuetele vastav varustus. Kõige levinum vahend on painduv ühenduslüli ehk puksiirköis. Siin kehtivad konkreetsed nõuded pikkusele:
- Painduv ühenduslüli peab jätma sõidukite vahemaaks vähemalt 5 meetrit ja mitte rohkem kui 8 meetrit.
- Köie keskosa peab olema selgelt märgistatud, et see oleks teistele liiklejatele nähtav. Tavaliselt kasutatakse selleks punast lippu või helkurmaterjali. See hoiab ära olukorra, kus kaasliiklejad püüavad kahe auto vahele reastuda, märkamata peenikest trossi.
Alternatiiviks on jäik ühenduslüli (metallist tiisel). Jäiga ühenduse korral ei tohi sõidukite vahemaa ületada 5 meetrit. Jäik ühendus on tunduvalt turvalisem, kuna see välistab olukorra, kus tagumine auto sõidab esimesele otsa, kuid tavasõidukite varustuses leidub seda harva.
Tulede kasutamine ja ohumärguanded
Valgustus ja märguanded tekitavad juhtides sageli segadust. Kuidas teha teistele selgeks, et toimub pukseerimine? Reeglid on siinkohal ühesed:
- Pukseeritaval (rikkis) autol: Peavad põlema ohutuled. Kui ohutuled ei tööta (näiteks aku on täiesti tühi või elektrisüsteem rikkis), tuleb auto tagaosale kinnitada ohukolmnurk hästi nähtavale kohale. Pimedal ajal või halva nähtavuse korral peavad pukseeritaval autol põlema ka ääretuled.
- Vedaval autol: Ohutulesid kasutada ei tohi. Vedav auto peab käituma nagu tavaline liikleja, et ta saaks suunatuledega märku anda oma manöövritest (pööramine, reavahetus). Kui vedaval autol vilguvad ohutuled, ei saa ta näidata suunda, mis on liiklusohtlik. Vedaval autol peavad põlema tavapärased sõidutuled.
Sõidutehnika ja omavaheline suhtlus
Pukseerimise kõige keerulisem osa on kahe juhi koostöö. Eduka pukseerimise võti on puksiirköie pinge hoidmine. Lõtv köis on ohtlik, sest järsu tõmbe korral võib see puruneda või kahjustada auto kinnitusi. Veelgi hullem, lõtv köis võib rataste alla jääda.
Kuidas hoida köit pingul?
Paradoksaalsel kombel on köie pingul hoidmine suures osas tagumise (pukseeritava) auto juhi ülesanne. Tagumine juht peab alati kergelt pidurdama, et hoida köis sirgena, eriti kui eesolev auto vähendab kiirust. Vedav auto peaks kiirendama ja käike vahetama väga sujuvalt, vältides järske nõkatusi.
Enne sõidu alustamist leppige kokku suhtlusmeetodid. Kuna mootorimüra ja vahemaa tõttu on häälega suhtlemine võimatu ja telefoniga rääkimine sõidu ajal keelatud (kui pole käed-vabad süsteemi), on parimad käemärgid või tulede vilgutamine. Leppige kokku märk peatumiseks (näiteks lühike signaal või kaugtulede vilgutamine).
Automaatkäigukastiga ja elektriautode pukseerimine
Moodsad autod on muutnud pukseerimise tunduvalt keerulisemaks. Kui manuaalkäigukastiga auto puhul piisab käigu väljavõtmisest, siis automaatkäigukastide ja elektriautodega on lood teised. Vale teguviis võib siin tekitada tuhandetesse eurodesse ulatuva kahju.
Automaatkäigukast: Enamik tootjaid lubab automaatkastiga autot pukseerida vaid lühikest maad (tavaliselt kuni 50 km) ja madalal kiirusel. Põhjuseks on see, et kui mootor ei tööta, ei tööta ka käigukasti õlipump ning käigukasti detailid ei saa õlitust. Ülekuumenemine ja kulumine on kiired tekkima. Käigukang peab olema asendis N (Neutral). Mõned nelikveolised ja teatud tüüpi automaatkastid ei luba üldse pukseerimist – kontrollige alati sõiduki käsiraamatut.
Elektriautod: Elektriautosid üldjuhul ei tohi pukseerida nii, et rattad veerevad maapinnal. Elektrimootor töötab rataste pöörlemisel generaatorina ja võib toota elektrit, mis suunatakse tagasi süsteemi. Kui süsteem pole sisse lülitatud ja kontrollitud, võib see ülekuumeneda või inverteri läbi põletada. Elektriauto puhul on peaaegu alati ainsaks lahenduseks treilerile või platvormile tõstmine.
Millal on pukseerimine rangelt keelatud?
On olukordi, kus pukseerimine on seaduse või terve mõistuse vastane ning tuleb tellida puksiirabi (treiler):
- Kiirteel: Kiirteel pukseerimine on keelatud. Kui rike juhtub kiirteel, tohib autot pukseerida vaid lähima mahasõidukohani.
- Rikkis piduri- või roolisüsteem: Kui auto pidurid või rool ei tööta, ei tohi seda painduva ühenduslüliga (köiega) pukseerida. Sellisel juhul on lubatud vaid jäik ühenduslüli või auto kandmine platvormil, kuid kuna jäik lüli on haruldus, tähendab see sisuliselt treileri tellimist.
- Libedad teeolud: Musta jää või kiilasjää korral on pukseerimine äärmiselt ohtlik. Pukseeritav auto võib pidurdamisel kergesti juhitavuse kaotada ja vedava auto teelt välja lükata.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas pukseerimiseks on vaja eraldi juhiluba?
Ei, tavalise B-kategooria auto pukseerimiseks piisab B-kategooria juhiloast mõlemal juhil. Eraldi kategooriat (nagu haagise puhul BE) pole vaja, kui tegemist on hädaolukorra lahendamisega ehk rikkis sõiduki transpordiga.
Kas maanteel tohib sõita 90 km/h, kui liiklus seda lubab?
Ei. Pukseerimisel on maksimaalne lubatud kiirus alati 50 km/h, sõltumata sellest, mis on antud teelõigu üldine piirkiirus. See reegel kehtib ohutuse tagamiseks.
Miks muutub piduripedaal pukseeritaval autol raskeks?
Enamikul autodel on pidurivõimendi ja roolivõimendi, mis töötavad vaid siis, kui mootor käib. Kui mootor on seisatud, töötavad pidurid ja rool endiselt, kuid nende kasutamiseks tuleb rakendada kordades rohkem füüsilist jõudu. Pukseeritava auto juht peab selleks valmis olema.
Kas haagist vedavat autot tohib pukseerida?
Ei, autorongi (haagisega auto) pukseerimine on keelatud. Samuti ei tohi pukseerida autot, millel on endal haagis taga. Enne pukseerimist tuleb haagis lahti ühendada.
Kui pikk võib olla pukseerimisteekond?
Seadus ei sea konkreetset kilomeetrilist piiri, kuid pukseerimine on mõeldud hädaabinõuna sõiduki toimetamiseks lähimasse remondikohta või parklasse. Pikad distantsid (sajad kilomeetrid) on väsitavad juhtidele ja koormavad tehnikale, seega on soovitatav pikemateks vedudeks tellida treiler.
Autoabi teenused ja kaskokindlustuse võimalused
Arvestades kõiki eelnevaid riske ja keerukusi, on tänapäeval üha mõistlikum alternatiiv isetegemisele professionaalse autoabi kasutamine. Paljud autojuhid ei ole teadlikud, et nende kaskokindlustus võib sisaldada tasuta puksiirteenust kogu Euroopas. Enne köie otsimist tasub alati helistada oma kindlustusandjale või vaadata poliisi tingimusi.
Isegi kui teil puudub kaskokindlustus, pakuvad paljud liikluskindlustuse seltsid lisatasu eest või teatud pakettide raames autoabi teenust. Professionaalne puksiirauto (platvormtõstuk) on alati turvalisem valik, eriti automaatkäigukastiga, nelikveoliste või elektriautode puhul. See välistab lisakahjustuste tekke riski ja vabastab teid vajadusest leida teine juht ning sobiv vedav sõiduk. Lisaks on professionaalidel vastutuskindlustus, mis katab transpordi käigus tekkida võivad kahjud, samas kui sõbra abiga pukseerides jäävad kõik riskid ja kulud teie enda kanda.
