Auto ostmine on paljudele inimestele üks suurimaid rahalisi väljaminekuid kodu soetamise järel ning sageli saadab seda protsessi tugev emotsioon. Just see emotsionaalne pool ja soov uus sõiduk kiiresti enda valdusesse saada on peamised põhjused, miks juriidilised nüansid jäetakse tagaplaanile. Korrektselt vormistatud ostu-müügileping ei ole aga lihtsalt bürokraatlik paberitükk, vaid ainus reaalne kaitsemehhanism nii ostjale kui ka müüjale juhuks, kui tehingujärgselt peaks ilmnema probleeme. Olgu tegemist kasutatud auto ostuga eraisikult või automüügiplatsilt, lepingu sisu määrab ära, kelle kanda jäävad ootamatud remondikulud ning kui lihtne või keeruline on vaidlusi lahendada.
Miks on eeltöö sama tähtis kui leping ise?
Enne kui pastaka haarate või digiallkirja annate, tuleb teha põhjalik eeltöö. Lepingusse kirjutatavad andmed peavad vastama tegelikkusele ja hilisemate vaidluste vältimiseks peab ostja olema veendunud, et talle ei müüda “põrsast kotis”. Eestis on auto taustakontroll tehtud väga lihtsaks ja läbipaistvaks.
Kõigepealt tuleks kontrollida sõiduki VIN-koodi alusel ajalugu Transpordiameti e-teeninduses ja Liikluskindlustuse Fondi kodulehel. See annab infot varasemate ülevaatuste, läbisõidu näitude, omanike vahetuste ja avariide kohta. Kui müüja väidab, et auto on avariivaba, kuid register näitab suuri kindlustusjuhtumeid, on see esimene ohumärk. Lepingusse tasub alati märkida, et müüja kinnitab läbisõidu õigsust – see annab ostjale hiljem tugevama positsiooni, kui selgub, et odomeetrit on keritud.
Mida peab korrektne ostu-müügileping sisaldama?
Lihtsalt nimede ja hinna paberile panemisest ei piisa. Et leping oleks juriidiliselt vettpidav ja vähendaks riske, peaks see sisaldama võimalikult detailset infot. Eestis kehtiva Võlaõigusseaduse kohaselt on ostu-müügileping vabas vormis, kuid Transpordiametis omanikuvahetuse tegemiseks on vajalik kirjalik või digitaalselt allkirjastatud dokument.
Lepingus peaksid kindlasti kajastuma järgmised punktid:
- Osapoolte andmed: Ostja ja müüja täisnimed, isikukoodid, elukohad ja kontaktandmed (telefon, e-mail). Veenduge, et müüja on tõesti auto omanik või omab volikirja müügiks.
- Sõiduki täpsed andmed: Mark, mudel, VIN-kood (tehasetähis), riiklik registreerimisnumber, esmane registreerimise aasta ja värvus.
- Tehniline seisukord ja läbisõit: Fikseerige odomeetri näit tehingu hetkel. See on kriitilise tähtsusega hilisemate vaidluste lahendamisel.
- Tehingu hind ja tasumise viis: Kas tasutakse sularahas või ülekandega? Soovitatav on kasutada pangaülekannet, kuna see jätab maha selge jälje (“Auto riiklik nr XXX ost” selgitusega). Sularaha puhul tuleks lepingusse lisada kinnitus raha kättesaamise kohta.
- Varustus ja lisad: Kui autoga tulevad kaasa talverehvid, katuseraamid või muu lisavarustus, pange need kirja. Suusõnalised lubadused kipuvad ununema.
Sõiduki tehnilise seisukorra kirjeldamine – kõige kriitilisem osa
Kõige rohkem vaidlusi tekib pärast ostu ilmnevate vigade tõttu. Müüja huvides on müüa auto “nagu on”, samas kui ostja eeldab, et auto on korras. Et vältida olukorda, kus ostja nõuab nädala pärast mootoriremondi kinnimaksmist, tuleb kõik teadaolevad vead lepingus ausalt üles loetleda.
Tüüpviga on kirjutada lepingusse üldsõnaline lause: “Ostja on autoga tutvunud ja pretensioone ei oma.” See lause ei vabasta müüjat vastutusest varjatud puuduste eest. Varjatud puudus on viga, mis oli olemas juba müügihetkel, kuid mida ostja ei saanud tavapärase ülevaatuse käigus tuvastada ja millest müüja ostjat ei teavitanud.
Kui autol on teadaolevaid probleeme (nt kliimaseade ei tööta, käigukast jõnksutab külmalt, kerel on roostet), tuleb need lepingus konkreetselt välja tuua. Kui viga on lepingus kirjas ja ostja on sellega nõustunud, ei saa ta hiljem sellel alusel müüjalt kompensatsiooni nõuda. See on aus mõlema poole suhtes.
Üleandmise-vastuvõtmise akt
Sageli arvatakse, et ostu-müügileping on ainus vajalik paber. Tegelikult on äärmiselt soovitatav vormistada lisaks ka üleandmise-vastuvõtmise akt. See dokument fikseerib täpse kuupäeva ja kellaaja, millal auto valdus tegelikult uuele omanikule üle läks.
Miks see on oluline? Kujutage ette olukorda, kus leping sõlmitakse hommikul, aga auto antakse üle õhtul. Või vastupidi – auto antakse üle, aga registris vormistatakse ümber alles nädala pärast. Vahepealsel ajal võib autoga juhtuda liiklusõnnetus või saada trahvi (näiteks kiiruskaamera trahv või parkimistrahv). Üleandmise akt tõestab, kes oli roolis ja kes vastutab sel konkreetsel ajahetkel sõiduki eest.
Eraisikute vaheline tehing vs. automüügiplats
Tähtis on mõista erinevust eraisikult ja juriidiliselt isikult (autopoest) ostmise vahel. Kui ostate auto firmalt, kehtib teile tarbijakaitse seadusest tulenev kaitse. Tarbijal on õigus kahe aasta jooksul esitada pretensioone, kui ilmnevad puudused, mis ei tulene loomulikust kulumisest. Eimesed 6 kuud (või alates 2022. aastast isegi 1 aastat) eeldab seadus, et viga oli olemas juba ostuhetkel, ja tõendamiskohustus lasub müüjal.
Eraisikute vahelise tehingu puhul tarbijakaitse reeglid ei kehti. Siin reguleerib suhteid vaid Võlaõigusseadus. Ostja positsioon on nõrgem ja vaidlused lahendatakse kokkuleppel või kohtus. Seetõttu on eraisikult ostes lepingu täpsus ja tehniline kontroll (soovitavalt ostueelne kontroll autoteeninduses) eriti olulised.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas mul on õigus auto tagastada 14 päeva jooksul, kui see mulle ei meeldi?
Ei, 14-päevane tagastusõigus kehtib üldjuhul vaid e-poest või sidevahendi teel ostetud kaupadele. Kui olete autoga kohapeal tutvunud ja lepingu sõlminud (eriti eraisikute vahel), siis taganemisõigust niisama ei ole, välja arvatud juhul, kui autol ilmneb oluline varjatud puudus, mis takistab selle kasutamist ja mida müüja varjas.
Kes peab tasuma riigilõivu omanikuvahetuse eest?
See on poolte kokkuleppe küsimus. Tavapraktika Eestis on, et omanikuvahetuse riigilõivu tasub ostja, kuna tema on huvitatud poole, et sõiduk saaks tema nimele. Küll aga võib lepingus kokku leppida teisiti.
Kui kiiresti tuleb auto ümber registreerida?
Liiklusseaduse kohaselt tuleb sõiduki andmete muudatused (sh omanikuvahetus) Transpordiametis vormistada 5 tööpäeva jooksul pärast omandiõiguse üleminekut (lepingu sõlmimist). Müüja saab teha ajutise kustutamise või teavitada võõrandamisest, kui ostja ei täida oma kohustust õigeaegselt.
Kas digitaalselt allkirjastatud leping on sama kehtiv kui paberil?
Jah, digiallkirjaga leping on juriidiliselt täiesti võrdväärne ja sageli isegi turvalisem, kuna see fikseerib täpse allkirjastamise aja ja välistab dokumendi hilisema muutmise. Transpordiameti e-teeninduses saab omanikuvahetust algatada ja lõpetada mugavalt digitaalselt.
Varjatud puuduste ilmnemine ja õiguskaitsevahendid
Isegi parima lepingu puhul võib juhtuda, et nädal pärast ostu lakkab auto töötamast. Siinkohal on määrava tähtsusega see, kas tegemist on loomuliku kulumise või varjatud puudusega. Kasutatud auto puhul on loomulik, et piduriklotsid kuluvad või õlid vajavad vahetust – need ei ole varjatud puudused. Küll aga on varjatud puudus näiteks see, kui mootori silindrites on praod, mida on ajutiselt “parandatud” keemiaga, või kui turvapadjad puuduvad avarii tagajärjel, kuigi armatuuris tuled ei põle.
Kui avastate varjatud puuduse, on esimene samm võtta koheselt ühendust müüjaga. Tehke seda kirjalikult (e-kiri või SMS), et jääks jälg. Kirjeldage viga ja lisage võimalusel autoteeninduse hinnang või diagnostika väljavõte. Võlaõigusseadus lubab ostjal nõuda asja parandamist või asendamist (kasutatud auto puhul haruldane), müügihinna alandamist või olulise rikkumise korral lepingust taganemist.
Müüjale tuleb anda mõistlik võimalus olukorra lahendamiseks. Kui müüja keeldub koostööst, on järgmiseks sammuks ametlik pretensioon ja vajadusel hagi esitamine kohtusse (või tarbijavaidluste komisjoni, kui müüja on juriidiline isik). Kohtutee on aga kallis ja aeganõudev, mistõttu on kompromiss – näiteks remondikulude jagamine – sageli mõlemale poolele soodsaim lahendus. Just seetõttu ongi lepingu detailsus alguses nii oluline: mida täpsemalt on auto seisukord kirjeldatud, seda vähem on ruumi hilisemaks tõlgendamiseks, mis on “viga” ja mis “omadus”.
