Iga autoomanik Eestis teab seda tunnet, kui sügise saabudes hakkavad ilmad jahenema ja teedele ilmub esimene soolakiht. Meie kliimas on auto omamine paratamatu võitlus loodusjõududega, kus niiskus, temperatuurikõikumised ja agressiivsed kemikaalid, mida kasutatakse jää tõrjeks, ründavad sõiduki metallosi lakkamatult. Tihti tekib küsimus, kas lisakorrosioonitõrje on tõepoolest vajalik investeering või on see pigem autoteeninduste poolt peale surutud lisakulu, mida tänapäevased sõidukid tegelikult ei vaja. Paljud usuvad, et tehasest tulnud auto on juba piisavalt kaitstud, kuid reaalsus meie teedel räägib sageli teist keelt. Selles põhjalikus artiklis lahkame korrosioonitõrje vajalikkust, erinevaid meetodeid ja majanduslikku tasuvust just Eesti oludes.
Miks autod tegelikult roostetavad?
Roostetamine ehk korrosioon on looduslik elektrokeemiline protsess, mille käigus metall püüab naasta oma stabiilsemasse olekusse – oksiidiks. Lihtsustatult öeldes reageerib raud hapniku ja veega, moodustades raudoksiidi ehk rooste. See protsess on iseeneslik, kuid teatud tegurid kiirendavad seda märkimisväärselt.
Auto kere ja veermik on pidevas kontaktis keskkonnaga. Vesi ja niiskus on peamised katalüsaatorid, kuid olukord muutub drastiliselt halvemaks, kui lisanduvad elektrolüüdid, näiteks teedele puistatav sool (naatriumkloriid) ja kloriidid. Soolavesi juhib elektrit palju paremini kui puhas vesi, kiirendades elektronide liikumist ja seega ka roostetamist. Eestis kasutatakse talviti libeduse tõrjeks tuhandeid tonne soola, mis seguneb lume ja lörtsiga, moodustades väga agressiivse pasta, mis kleepub auto põhja alla, koobastesse ja pragudesse.
Müüt tehastepoolsest igavesest kaitsest
Üks levinumaid väärarusaamu on see, et tänapäevased autod on tsingitud ja seetõttu nad ei roosteta. Kuigi on tõsi, et autotööstus on viimase 20 aastaga teinud suure hüppe edasi ja kered on tsingitud, ei taga see igavest kaitset, eriti Põhjamaade tingimustes.
Miks tehasest tulnud kaitse ei pruugi olla piisav?
- Kulude kokkuhoid: Autotootjad optimeerivad kulusid. Põhjakatted ja kaitsevahad kantakse sageli vaid strateegilistesse kohtadesse, jättes teatud tsoonid katmata.
- Tsinkimise piirid: Tsingikiht on ohvrirollis – see korrodeerub enne terast. Kui tsingikiht saab viga (nt kivitäkked, kriimustused) või kulub aja jooksul ära, hakkab roostetama selle all olev metall.
- Keskkonnasõbralikud värvid: Tänapäevased veebaasil autovärvid on küll keskkonnasäästlikumad, kuid sageli pehmemad ja õhemad kui vanasti kasutatud lahustipõhised värvid, muutes need vastuvõtlikumaks mehaanilistele vigastustele.
Lisaks tasub tähelepanelikult lugeda uue auto garantiitingimusi. Enamikul juhtudel kehtib pikk (nt 12-aastane) keregarantii vaid läbivale roostele. See tähendab, et tootja vastutab alles siis, kui plekis on auk. Pindmine rooste, mullitav värv või veermiku detailide korrosioon ei kuulu sageli selle garantii alla.
Korrosioonitõrje tüübid ja tehnoloogiad
Turul on saadaval mitmeid erinevaid lähenemisi auto kaitsmiseks. Õige valik sõltub sageli auto vanusest, seisukorrast ja omaniku eesmärkidest.
1. Õlipõhised ehk imbuvad vahendid
See on üks populaarsemaid meetodeid järelturul (tuntud näiteks Krowni tehnoloogiana). Spetsiaalne vedel õli pihustatakse auto põhja alla, ustesse, karpidesse ja luukidesse.
Eelised:
- Aine on suure roomavusega ja tungib sügavale pragudesse ning valtside vahele.
- Tõrjub niiskuse metallipinnalt eemale.
- Võib kanda ka juba kergelt roostes pinnale, kuna see aeglustab olemasolevat protsessi (nn rooste peatamine).
Puudused:
- Kaitsekiht on vedel ja kulub aja jooksul maha (vajab iga-aastast või üle aasta kordamist).
- Võib esimestel päevadel autost välja tilkuda.
2. Bituumeni- ja vahapõhised paksukihilised kaitsed
See on traditsioonilisem meetod, kus auto põhi kaetakse paksu mastiksikihiga ja õõnsused (karbid, uksed) täidetakse spetsiaalse vahaga.
Eelised:
- Pakub suurepärast kaitset mehaaniliste vigastuste (kivid, kruus) eest.
- Toimib ka täiendava mürasummutusena.
- Kestab kauem, sageli 3-5 aastat.
Puudused:
- Nõuab väga põhjalikku eeltööd. Pind peab olema ideaalselt puhas ja kuiv. Kui mastiks kantakse niiskele või soolasele pinnale, hakkab rooste selle all vohama nähtamatult ja kiiremini kui ilma kaitseta.
- Ei sobi hästi vanematele autodele, millel on juba roostekahjustused, sest paks kiht peidab probleemi, mitte ei ravi seda.
Majanduslik analüüs: Kas see on raha raiskamine?
Et vastata küsimusele, kas korrosioonitõrje on raha raiskamine, peame vaatama numbreid. Keskmine täismahus korrosioonitõrje maksab Eestis sõltuvalt auto suurusest ja valitud meetodist vahemikus 200–600 eurot. Kui protseduuri korrata iga kahe aasta tagant, on 10 aasta kulu umbes 1000–1500 eurot.
Võrdleme seda remondikuludega:
- Kereplekkide vahetus ja värvimine: Ühe karbi vahetus koos värvimisega võib maksta 300–800 eurot. Kui roostetavad tiivakaared, ukseservad ja põhi, võivad keretööde kulud ulatuda tuhandetesse eurodesse, ületades sageli vanema auto turuväärtuse.
- Veermiku remont: Rooste ei ründa ainult plekki. Pidurisadulad, piduritorud, õõtshoovad ja poolraamid on samuti ohus. Tugevasti roostes poltide lahtikeeramine muudab lihtsa remondi teeninduses ajamahukaks ja kalliks (lukksepa töötunnid).
- Järelturuväärtus: Roostevaba auto on järelturul hinnatud kaup. Eestis müüdavate 10-aastaste autode puhul on roostevaba kerega isendi hind sageli 20–30% kõrgem kui roostes analoogil.
Seega, kui plaanite autoga sõita kauem kui liisinguperiood (3-5 aastat) või soovite säilitada selle väärtust, on korrosioonitõrje matemaatiliselt tasuv investeering.
Millal on õige aeg tõrjet teha?
Levinud on arvamus, et korrosioonitõrjet tehakse sügisel, vahetult enne talve. Kuigi see on loogiline, on parim aeg tegelikult suvi või varasügis.
Soojade ilmadega on õhuniiskus madalam ja auto kuivab pesu järel kiiremini. Samuti on suvel teed soolavabad, mis tähendab, et teenindusse sõites on auto põhi puhtam. Kuid kõige kriitilisem faktor ei ole aastaaeg, vaid auto vanus.
Uus auto: Ideaalne aeg on kohe pärast salongist väljasõitmist (nn 0 km läbisõidul). Siis on pinnad puhtad ja kaitseaine nakkub metalliga kõige paremini.
Kasutatud auto: Mida varem, seda parem. Isegi kui roostet on juba näha, saab õigete vahenditega (eriti õlipõhiste) protsessi oluliselt aeglustada ja auto eluiga pikendada.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Küsimus: Kas ma võin korrosioonitõrjet ise teha?
Vastus: Jah, aerosoolidega saab kaitsta ligipääsetavaid kohti, kuid kvaliteetne tulemus eeldab suruõhuseadmeid, spetsiaalseid düüse (et pääseda karpide ja uste sisse) ning tõstukit. Kodustes tingimustes on keeruline saavutada tööstuslikku kvaliteeti, eriti põhja pesu ja kuivatamise osas.
Küsimus: Kas korrosioonitõrje rikub auto tehasegarantii?
Vastus: Üldjuhul mitte, kuid see sõltub margiesindusest. Mõned esindused võivad väita, et kolmanda osapoole sekkumine tühistab keregarantii. Soovitatav on enne protseduuri konsulteerida oma autoesindusega või valida teenusepakkuja, keda esindus aktsepteerib.
Küsimus: Kui tihti peaks tõrjet kordama?
Vastus: See sõltub kasutatud materjalist. Õlipõhiseid (nt Krown) töötlusi soovitatakse Eesti kliimas uuendada iga 12–18 kuu tagant. Paksemad bituumenipõhised katted kestavad kauem, kuid vajavad iga-aastast kontrolli vigastuste osas. Järelhooldus on tavaliselt odavam kui esmane töötlus.
Küsimus: Kas auto haiseb pärast töötlust?
Vastus: Jah, spetsiifiline lõhn võib olla tuntav paar päeva kuni nädal pärast töötlust. See on normaalne ja kaob ajapikku. Enamik teenusepakkujaid peseb auto väliselt puhtaks, kuid tehniline lõhn võib ventilatsioonisüsteemi kaudu salongi imbuda.
Küsimus: Kas plastkatete all olevad pinnad vajavad kaitsmist?
Vastus: Kindlasti. Plastist põhjakatted ja logarid on petlikud – nende ja kere vahele koguneb sool, liiv ja niiskus, mis ei kuiva seal kunagi ära. See on ideaalne keskkond rooste tekkeks. Korralik korrosioonitõrje eeldab katete eemaldamist.
Soovitused õige teenusepakkuja valimiseks
Kuna korrosioonitõrje on spetsiifiline teenus, mille kvaliteeti on tavakasutajal silmaga raske hinnata (kuna aine on peidus karpides ja põhja all), on usaldusväärse partneri valik kriitilise tähtsusega. Odav teenus võib osutuda karuteeneks, kui mastiksiga kaetakse kinni niiskus ja pori.
Enne otsuse tegemist uurige teenusepakkujalt järgmist:
- Kuidas toimub eeltöö? Kas põhjakatted ja logarid eemaldatakse? Kuidas autot pestakse ja kuivatatakse? Korralik kuivatus on kõige aeganõudvam ja olulisem osa.
- Milliseid aineid kasutatakse? Kas need on sertifitseeritud ja Eesti kliimasse sobivad?
- Kas tehakse ka õõnsuste (karbid, uksed, luugid) töötlust? Ainult põhja katmine on poolik lahendus, kuna autod roostetavad sageli seestpoolt väljapoole.
- Kas on olemas garantii? Mida see garantii katab?
Auto lisakorrosioonitõrje Eestis ei ole pelgalt emotsionaalne otsus või raha raiskamine, vaid pragmaatiline samm vara säilitamiseks. Arvestades meie agressiivset talvist teekeskkonda, on see üks tõhusamaid viise vältida suuri kereremondi arveid ja tagada auto turvalisus ning hea välimus aastateks.
