Sügis- ja talvekuudel muutuvad Eesti teed sageli tõeliseks proovikiviks, kus juhtide tähelepanu hajutavad vihm, udu, lörts ja varajane pimedus. Just nendel hetkedel hakkavad paljud autojuhid otsima armatuurilt nuppe, mis aitaksid teed paremini valgustada. Paraku valitseb udutulede kasutamise ümber endiselt suur segadus. Ühed juhid lülitavad need sisse esimese vihmapiisaga, teised aga sõidavad tihedas udus ilma lisavalgustuseta, riskides enda ja teiste turvalisusega. Udutulede eesmärk ei ole muuta autot visuaalselt atraktiivsemaks ega asendada lähitulesid tavalistes oludes, vaid tagada nähtavus kriitilistes ilmastikuoludes. Selles artiklis vaatame süvitsi, kuidas tunda ära õiged sümbolid armatuurlaual, mida ütleb liiklusseadus ja millal on udutulede kasutamine mitte ainult lubatud, vaid lausa hädavajalik.
Kuidas tunda ära udutulede märk armatuuris?
Paljudel autojuhtidel tekib segadus juba ainuüksi sellest, et armatuurlaual võib süttida kaks erinevat, kuigi sarnase kujuga märgutuld. On ülioluline teha vahet eesmiste ja tagumiste udutulede sümbolitel, sest nende funktsioonid ja kasutamise reeglid on kardinaalselt erinevad.
Eesmiste udutulede märk on tavaliselt rohelist värvi. Ikoon kujutab laternat või poolkuud, millest väljuvad valguskiired on suunatud diagonaalselt alla ja neid kiiri läbib laineline joon. See laineline joon sümboliseerib udu või sademeid. Märgutule suund on reeglina vasakule (valguskiired osutavad vasakule poole). See roheline tuli annab märku, et auto esiosas asuvad lisatuled on aktiveeritud, valgustades teed madalamalt ja laiemalt kui tavalised lähituled.
Tagumiste udutulede märk on aga kollane või oranž (mõnikord ka punane, sõltuvalt auto margist, kuid eristub selgelt rohelisest). Sümbol on sarnane eesmisele, kuid peegelpildis – valguskiired on suunatud paremale. See hoiatusvärv on valitud põhjusega: tagumine udutuli on äärmiselt ere ja võib taga sõitvat juhti pimestada. Kollane või oranž tuluke armatuuril peab juhile pidevalt meelde tuletama, et ta ei unustaks seda välja lülitada, kui nähtavus paraneb.
Eesmised udutuled: füüsika ja praktiline vajadus
Miks on eesmised udutuled paigutatud auto stanges madalamale kui peatuled? Vastus peitub füüsikas ja valguse murdumises. Udu koosneb pisikestest veepiiskadest, mis hõljuvad õhus. Kui lülitate sisse kaugtuled, suunatakse valgus otse ette ja üles, mispeale see peegeldub veepiiskadelt tagasi juhi silmade suunas. Tekib nn “valge seina” efekt, kus juht näeb veelgi vähem kui enne.
Udutuled on disainitud valgustama teed madalalt, n-ö “udu alt”. Udu ei ulatu tavaliselt päris maapinnani; maapinna ja udukihi vahel on sageli selgem tsoon. Udutulede valgusvihk on lai ja lühike, valgustades eelkõige teeservi ja märgistust auto vahetus läheduses. See aitab juhil püsida sõidurajal ja märgata tee ääres olevaid takistusi madalal kiirusel liikudes.
Millal tohib eesmisi udutulesid kasutada?
Eesti Liiklusseadus on udutulede kasutamise osas konkreetne, kuid jätab juhile siiski vastutuse olukorda hinnata. Eesmisi udutulesid võib kasutada:
- Halva nähtavuse korral: See tähendab ilmastikuolusid nagu udu, tihe vihmasadu või lumesadu. Pimedus üksi ei ole “halb nähtavus” seaduse mõistes – see on lihtsalt ebapiisav valgustus.
- Sõidul valgustamata teelõigul: Mõnedel juhtudel on lubatud kasutada udutulesid koos lähituledega ka lihtsalt pimedal ajal kurvilistel ja kitsastel teedel, et paremini näha teeservi, kuid siin tuleb olla ettevaatlik vastusõitjate pimestamise osas.
- Päevasel ajal lähitulede asemel: Eestis on lubatud kasutada eesmisi udutulesid päevasel ajal (valge ajal) lähitulede asemel. See on levinud praktika, et säästa ksenoon- või LED-lähitulede ressurssi. Siiski tuleb meeles pidada, et pimeduse saabudes või tunnelisse sisenedes tuleb need ümber lülitada lähituledeks.
Tagumine udutuli – päästerõngas või piinaja?
Kui eesmiste udutulede väärkasutus on sageli lihtsalt “stiilielement” (kuigi samuti häiriv), siis tagumise udutule vale kasutamine on liikluses äärmiselt ohtlik ja kaasliiklejaid ärritav. Tagumine udutuli on intensiivsuselt võrreldav piduritulega. Kujutage ette, et sõidate kilomeetreid auto taga, millel põlevad pidevalt pidurituled – see väsitab silmi ja vähendab reaktsioonikiirust tegeliku pidurdamise korral.
Tagumist udutuld tohib kasutada ainult asulavälisel teel ja ainult halva nähtavuse korral (udu, tihe lumesadu). Niipea, kui nähtavus paraneb või kui teie taha ilmub teine sõiduk, mille tuled on teile peeglist selgelt näha, tuleks tagumine udutuli välja lülitada. Teie auto on tagasõitjale juba niigi nähtav tänu tema enda tuledele ja teie gabariittuledele. Tagumise udutule eesmärk on olla nähtav “piimjas” udus või lumetormis, kus tavaline tagatuli kaoks halli massi sisse, mitte aga säravas vihmasajus linnatänaval.
Levinumad müüdid ja vead
Autokoolides õpetatakse küll tulede kasutamist, kuid aja jooksul kipuvad tõed ununema ja asenduma müütidega. Vaatame üle mõned levinumad eksiarvamused.
- Müüt: Udutuled näitavad kaugemale. Tegelikult on udutulede valgusvihk lühem kui lähituledel. Nad valgustavad paremini auto ninaesist ja külgi, kuid maanteekiirusel sõites ei anna nad pidurdusteekonna osas olulist eelist.
- Müüt: Mida rohkem tulesid, seda uhkem. Mõned juhid sõidavad linnas pimedal ajal põlevate udu- ja lähituledega, arvates, et see on “lahe”. Tegelikkuses tekitab liigne valgus auto ees silmadele koormust. Silm kohaneb ereda laiguga auto nina ees ja näeb seetõttu halvemini kaugusesse, kus ohud tegelikult varitsevad.
- Viga: Parktuled ja udutuled pimedas. See on üks ohtlikumaid kombinatsioone. Parktuled on mõeldud seisvale autole. Sõites pimedas ainult park- ja udutuledega, on teie nähtavusulatus drastiliselt vähenenud ja teised juhid võivad teie kiirust ning kaugust valesti hinnata.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas ma võin kasutada eesmisi udutulesid koos kaugtuledega?
Tehniliselt on see võimalik, kuid praktiliselt ebaefektiivne. Kaugtuled on mõeldud kaugele vaatamiseks, udutuled ninaesise valgustamiseks. Kui ilm on selge, on udutuledest kaugtuledega sõites vähe kasu. Kui on udu, siis kaugtuled pigem segavad (peegeldavad tagasi) ja tuleks kasutada ainult lähi- ja udutulesid.
Mis värvi peavad olema udutuled?
Ajalooliselt olid paljud udutuled kollased (selektiivkollane), kuna arvati, et kollane valgus tungib udust paremini läbi ja väsitab vähem silmi (vähem sinist spektrit). Tänapäeva seadusandlus lubab nii valgeid kui ka valikulisi kollaseid udutulesid. Enamik uusi autosid tuleb tehasest valgete halogeen- või LED-udutuledega, mis sobivad paremini kokku kaasaegsete ksenoon- või LED-peatuledega.
Kas udutuled on autol kohustuslikud?
Eestis on tagumine udutuli kohustuslik kõigil autodel. Eesmised udutuled on aga vabatahtlikud lisad. Seega, kui teie autol puuduvad eesmised udutuled, ei ole see ülevaatusel probleemiks, kuid tagumise udutule puudumine või mittetöötamine toob kaasa korduvülevaatuse.
Mis juhtub, kui kasutan udutulesid valesti?
Udutulede väärkasutamise eest (näiteks selge ilmaga pimedas sõites) on politseil õigus teha trahvi. Liiklusseaduse rikkumise eest valgustusseadmete kasutamisel võib määrata rahatrahvi. Veelgi olulisem on aga see, et te pimestate vastusõitjaid (eriti märjal asfaldil, kust valgus peegeldub) ja võite põhjustada liiklusohtliku olukorra.
Kas LED-pirnide panemine udutuledesse on lubatud?
Kui udutuli on tehasest mõeldud halogeenpirnile, siis sinna LED-pirni paigaldamine on Eestis seadusevastane ja toob kaasa probleemid tehnoülevaatusel. Põhjus on selles, et LED-pirni valguspunkt on teises kohas kui halogeenil, mistõttu reflektor ei suuna valgust õigesti ja tulemus on hajutatud, pimestav valgusvihk.
Valgustite hooldus ja kontroll enne hooaja algust
Selleks, et udutuledest oleks päriselt kasu siis, kui neid kõige rohkem vaja on, tuleb hoolitseda nende tehnilise seisukorra eest. Tihti asuvad eesmised udutuled stange alumises ääres, kus need on vastuvõtlikud kivitäketele, porile ja niiskusele. Mõranenud klaas laseb niiskuse tule sisse, mis rikub reflektori ja oksüdeerib pirni kontaktid.
Soovitatav on vähemalt kord aastas, soovitavalt enne sügishooaja algust, lasta kontrollida udutulede reguleeringut. Valesti reguleeritud udutuli (mis näitab liiga kõrgele) on vastusõitjale sama häiriv kui kaugtuli. Samuti tasub hoida autos varupirne (kui need on vahetatavad), sest udu ja pimedus võivad tabada ootamatult. Pidage meeles, et puhas tuli valgustab alati paremini – seega, kui tangite, tõmmake lapiga üle ka udutuled, mis koguvad maapinna lähedal olles kõige rohkem mustust.
