Tuleohutus on teema, millele mõeldakse sageli alles siis, kui on juba hilja. Me kõik oleme harjunud nägema punaseid balloonie nii oma sõiduautos, kontoris kui ka koduses majapidamises, kuid nende olemasolu üksi ei taga veel turvatunnet. Sageli muutub tulekustuti nurgas seisvaks sisustuselemendiks, mis kogub tolmu ja mille tegelik töökord on teadmata. Kujutlege olukorda, kus tekib reaalne oht – kapoti alt tõuseb suitsu või köögis süttib pann – ja teie ainus abivahend veab alt, sest rõhk on kadunud või pulber kivistunud. See on stsenaarium, mida saab vältida vaid regulaarse ja nõuetekohase kontrolliga.
Olenemata sellest, kas tegemist on kohustusliku varustusega autos või vabatahtliku, kuid eluliselt vajaliku abimehega kodus, kehtivad tulekustutite hooldamisel kindlad reeglid ja standardid. Eestis reguleerivad seda valdkonda konkreetsed seadused ja standardid (näiteks EVS 939), mille eesmärk ei ole trahvida, vaid tagada, et kriitilisel hetkel päästaks vahend vara ja elusid. Selles põhjalikus ülevaates vaatame detailselt, kui tihti ja miks tuleb kustuteid kontrollida, millised on erinevused auto- ja kodukustutite vahel ning mida saate ise ära teha, et veenduda seadme töökindluses.
Tulekustuti autos: seadusandlus ja tegelik vajadus
Sõiduauto tulekustuti on Eestis kohustuslik element ning selle puudumine või aegumine võib kaasa tuua nii politseitrahvi kui ka probleemid tehnoülevaatusel. Kuid seadusest olulisem on füüsika ja keemia. Autos on tingimused kustuti hoidmiseks äärmiselt ebasoodsad. Pidev vibratsioon sõitmisel, suured temperatuurikõikumised (suvel +60 kraadi, talvel -25 kraadi) ja niiskus mõjutavad kustutusainet drastiliselt.
Vastavalt kehtivatele nõuetele tuleb sõidukis olevat tulekustutit kontrollida üks kord aastas. Miks nii tihti? Peamine põhjus peitub pulbri omadustes. Autodes kasutatakse valdavalt pulberkustuteid, kuna need on universaalsed ja taluvad külma. Vibratsiooni mõjul on aga peenel pulbril omadus ajapikku tiheneda ja “kivistuda”. Kui see juhtub, siis päästikule vajutades surub gaas end küll välja, kuid kivistunud pulber jääb ballooni põhja ning kustutit ei saa sihtotstarbeliselt kasutada.
Lisaks pulbri tihenemisele on ohuks rõhukadu. Tihendid võivad ekstreemsete temperatuuride tõttu ajapikku järele anda. Iga-aastane kontroll tagabki, et spetsialist veendub rõhu püsimises ja pulbri voolavuses. Oluline on märkida, et uue auto ostmisel või uue kustuti soetamisel kehtib tavaliselt tootjapoolne garantii ja esimene kontrolli tähtaeg võib olla pikem, kuid see on märgitud balloonil olevale kleebisele. Alati tuleb lähtuda viimasest kontrollkleebisest, mitte pelgalt ostutšekist.
Kodune tulekustuti: soovituslik või kohustuslik?
Eramajades ja korterites ei ole tulekustuti omamine Eestis igal juhul seadusega kohustuslik (välja arvatud teatud küttekolletega elamud või suuremad hooned, kus on nõutud autonoomne tulekahjusignalisatsioon ja esmased kustutusvahendid), kuid see on äärmiselt tungivalt soovitatav. Kodu on koht, kus veedame suurema osa ajast ja kus asub meie väärtuslikem vara.
Koduste kustutite kontrolli intervall sõltub sellest, kus seadet hoitakse:
- Siseruumides (köetav, stabiilne temperatuur): Kontroll peab toimuma iga 2 aasta järel. Stabiilne keskkond tähendab, et niiskus ja temperatuurikõikumised ei mõjuta seadet nii agressiivselt kui autos.
- Välistingimustes või kütmata ruumides (garaaž, kuur, suvemaja): Kontroll peab toimuma 1 kord aastas. Siin kehtivad samad riskifaktorid nagu autode puhul – niiskus ja temperatuurimuutused võivad kahjustada mehhanisme ja paakida pulbrit.
Koduseks kasutamiseks soovitatakse sageli 6 kg pulberkustutit või rasvakustutit (kööki). Kuigi 2-aastane intervall tundub pikk, ei tasu seda unustada. Paljudes kodudes leidub kustuteid, mille viimane kontrollkleebis pärineb aastakümne tagant. Selline seade on ohuolukorras kasutu.
Mis vahe on vaatlusel, kontrollil ja hooldusel?
Tavatarbija jaoks võivad terminid “vaatlus”, “kontroll” ja “hooldus” tunduda sünonüümidena, kuid tuleohutusstandardite (EVS 939) mõistes on neil väga erinev sisu ja teostaja.
1. Vaatlus (Omaniku kohustus)
Seda teeb valdaja ise regulaarselt (soovitavalt kord kvartalis). Vaatluse käigus veendutakse, et:
- Kustuti on omal kohal ja kättesaadav.
- Kasutusjuhend on loetav.
- Manomeetri (rõhunäidiku) osuti on rohelises tsoonis.
- Plomm ja splint on terved.
- Kustutil ei ole väliseid vigastusi (rooste, mõlgid).
2. Kontroll (Spetsialisti kohustus)
See on see toiming, mida tehakse autos igal aastal ja toas iga kahe aasta tagant. Seda tohib teha vaid pädev isik. Kontrolli käigus:
- Mõõdetakse rõhku spetsiaalsete seadmetega (mitte vaid vaadates manomeetrit).
- Teostatakse koputustest ja vajadusel pööratakse ballooni, et veenduda pulbri voolavuses.
- Kontrollitakse vooliku ja düüsi seisukorda (et poleks pragusid ega ummistusi).
- Kleebitakse uus kontrollkleebis järgmise tähtajaga.
3. Hooldus (Põhjalik remont)
Hooldus tähendab kustuti avamist. See tehakse siis, kui kontrolli käigus avastatakse viga, kui kustutit on kasutatud (kasvõi veidi) või kui tootja poolt ettenähtud aeg (tavaliselt iga 10 aasta järel) on täis. Hoolduse käigus vahetatakse välja pulber, tihendid ja tehakse surveproov kestale.
Kuidas valida õige kustuti ja kus seda hoida?
Odavaim kustuti ei ole alati parim lahendus. Supermarketites müüdavad soodsad kustutid võivad küll omada CE-märgistust, kuid nende metalli paksus ja ventiilide kvaliteet võib olla madalam kui spetsiaalsetes ohutuspoodides müüdavatel bränditoodetel (näiteks plastikust vs metallist ventiilid).
Autos peaks olema vähemalt 1 kg pulberkustuti, kuid ohutuse eksperdid soovitavad võimalusel 2 kg kustutit. 1 kg kustuti tühjeneb umbes 3-5 sekundiga, mis võib kogenematule kasutajale olla liiga lühike aeg tulekolde summutamiseks. 2 kg annab kriitilist lisaaega. Hoidke kustutit autos salongis, näiteks kõrvalistuja istme all või spetsiaalses hoidikus, mitte pagasiruumis koorma all. Õnnetuse korral ei pruugi te pagasiruumi ligi pääseda.
Kodus on parim koht esik või köögi lähedus – koht, kust te tõenäoliselt väljute või kus on suurim tuleoht. Ärge peitke kustutit kappi riiete taha; see peab olema nähtaval ja haarata.
Iseenda roll: lihtsad nipid töökindluse tagamiseks
Kuigi ametlikku kontrolli teeb spetsialist, saate ise teha palju, et teie pulberkustuti oleks töökorras. Üks levinumaid probleeme on pulbri paakumine. Selle vältimiseks on soovitatav oma pulberkustutit aeg-ajalt (näiteks paar korda aastas) ümber pöörata.
Võtke kustuti kätte, pöörake see aeglaselt tagurpidi ja kuulake. Peaksite kuulma või tundma, kuidas pulber “voolab” ühest otsast teise. Kui tunnete, et raskus kukub ühe mütsatusega alla, on pulber juba veidi paakunud. Sellisel juhul hoidke kustutit tagurpidi ja raputage seda kergelt, kuni tunnete liikumist. See lihtne tegevus võib olla otsustav tegur, kas kustuti töötab vajalikul hetkel või mitte.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas uhiuus poest ostetud auto kustuti vajab kohe kontrolli?
Tavaliselt mitte kohe. Uuel kustutil on peal tootmise kuupäev või tehasepoolne kontrollmärgis. Esimene korraline kontroll tuleb teostada ühe aasta möödumisel tootmiskuupäevast (mitte ostukuupäevast!). Seega, kui ostate “uue” kustuti, mis on poes seisnud 8 kuud, peate minema kontrolli juba 4 kuu pärast. Kontrollige alati kuupäevi poes enne ostu.
Kas ma võin kontrolli asemel lihtsalt uue kustuti osta?
Jah, see on lubatud. Eriti väiksemate (1 kg) autokustutite puhul on uue ostmine sageli rahaliselt sarnane kontrolli hinnaga. Siiski on keskkonnasäästlikum ja kvaliteetsete (kallimate) kesta puhul mõistlikum lasta seadet kontrollida ja hooldada, kui see on tehniliselt korras.
Mida tähendab manomeetri roheline ja punane tsoon?
Roheline tsoon näitab, et rõhk balloonis on normis ja piisav aine väljutamiseks. Punane tsoon vasakul (nulli pool) tähendab, et rõhk on liiga madal ja kustuti ei tööta. Punane tsoon paremal tähendab ülerõhku, mis võib olla ohtlik kuumades tingimustes, kuid on harvem probleem. Kui osuti on punases, tuleb pöörduda hooldusesse.
Kas autosse sobib ka vahtkustuti?
Vahtkustutid on efektiivsemad ja ei tekita sellist segadust nagu pulber, kuid neil on suur miinus – külmakartlikkus. Enamik vahtkustuteid ei toimi miinuskraadidel (vesi jäätub). On olemas spetsiaalsed külmakindlad vahtkustutid, kuid need on oluliselt kallimad. Eesti kliimas on pulberkustuti autosse kindlaim valik.
Kes tohib tulekustutit kontrollida?
Tulekustutit tohib kontrollida vaid isik, kellel on vastav pädevustunnistus. Ise kodus “vaatamine” ei asenda seadusjärgset kontrolli. Teenust pakuvad tuleohutusettevõtted ja sageli tehakse kampaaniaid ka suurte kaubanduskeskuste parklates või tehnoülevaatuspunktides.
Tegutsemine reaalses ohuolukorras
Lõpetuseks on oluline meelde tuletada, kuidas tulekustutit kasutada. Isegi parim ja värskelt kontrollitud kustuti ei aita, kui inimene satub paanikasse ega oska seda käivitada. Tuletage meelde lihtne põhimõte:
- Tõmba välja splint (kaitseriiv), mis takistab päästiku juhuslikku vajutamist.
- Suuna vooliku ots tulekolde juurele (mitte leegi latva, vaid sinna, mis põleb).
- Vajuta päästikule ehk käepidemele.
- Liiguta juga edasi-tagasi, kattes põleva materjali kustutusainega.
Pidage meeles, et 1-2 kg kustuti tühjeneb väga kiiresti. Tegutsege lühikeste, sihipäraste vajutustega. Ärge tühjendage kogu ballooni korraga, kui tuli tundub olevat kustunud – jätke väike varu võimaliku järeltulekahju jaoks. Regulaarne kontroll annab teile kindlustunde, et tehnika ei vea alt, kuid valmisolek tegutseda sõltub teie enda teadlikkusest ja külmast närvist. Hoolige oma turvalisusest ja kontrollige oma kustutite kuupäevi juba täna.