Auto või muu mootorsõiduki soetamine on paljude inimeste jaoks üks suurimaid rahalisi väljaminekuid kinnisvara ostu järel. Sageli keskendutakse ostuprotsessis emotsioonidele – kuidas auto välja näeb, kui kiiresti see kiirendab või kui mugav on sisu – ning unustatakse bürokraatlik pool. Just dokumentatsioon, eriti korrektselt vormistatud ostu-müügileping, on aga ainus turvavõrk, mis kaitseb teid pettuse, varjatud vigade ja hilisemate vaidluste eest. Kahjuks kirjutatakse Eestis igapäevaselt alla kümneid lepinguid, mis on koostatud vigaselt või puudulikult, jättes ostja (ja vahel ka müüja) ilma seaduslikust kaitsest. Alljärgnevas artiklis lahkame detailselt levinumaid vigu, mida tasub iga hinna eest vältida.
Miks on detailne leping olulisem kui auto visuaalne kontroll?
Paljud ostjad eeldavad ekslikult, et kui raha on üle kantud ja võtmed käes, on tehing edukalt lõpule viidud. Tegelikkuses algavad probleemid sageli nädalaid või kuid hiljem. Korrektne leping on juriidiline dokument, mis fikseerib tehingu hetkeseisu ja tingimused. Kui ostate auto eraisikult, ei kehti teile tarbijakaitseseadus samas mahus nagu juriidiliselt isikult ostes. Seetõttu on leping ainus dokument, millele saate tugineda kohtus või vahekohtus, kui selgub, et sõiduki läbisõitu on keritud, avariilisust on varjatud või autol on tehnilisi rikkeid, mis takistavad selle kasutamist.
Lihtsalt blanketile kirjutatud nimedest ja numbrimärgist ei piisa. Mida põhjalikum on leping, seda väiksem on tõenäosus, et teine osapool saab hiljem oma kohustustest taganeda.
Viga nr 1: Sõiduki tehnilise seisukorra ja puuduste fikseerimata jätmine
See on vaieldamatult kõige kulukam viga, mida ostjad teevad. Sageli on lepingutes lause “Sõiduk on üle vaadatud ja ostja on selle seisukorraga rahul”. See on müüja jaoks kuldne lause, kuid ostja jaoks võib see tähendada katastroofi. Kui lepingus ei ole kirjas ühtegi viga, eeldab seadus, et müüdi korras asi.
Kui autol ilmneb hiljem mootoririke või käigukasti probleem, mis oli olemas juba ostuhetkel, on ostjal väga raske tõestada, et tegemist oli varjatud puudusega, kui lepingus pole sõiduki seisukorda kirjeldatud. Õige teguviis on panna kirja kõik teadaolevad vead:
- Kriimud, mõlgid ja rooste (lisage asukohad).
- Teadaolevad tehnilised probleemid (nt “kliimaseade ei tööta”, “mootori tuli põleb”).
- Tehtud hooldused ja nende tõestusmaterjalid.
- Teave varasemate avariide kohta (kui müüja on neid maininud).
Mis on “varjatud puudus”?
Varjatud puudus on viga, mis oli sõidukil olemas juba müügihetkel, kuid mida ostja ei saanud tavapärase ülevaatuse käigus tuvastada ja millest müüja teda ei teavitanud. Kui müüja teadis veast, kuid vaikis sellest, on ostjal õigus nõuda hinna alandamist, parandamist või tehingust taganemist. Kui aga lepingus on kirjas, et “mootor vajab remonti”, ei saa ostja hiljem väita, et tegemist on varjatud puudusega.
Viga nr 2: Vale hinna märkimine lepingusse
On üsna levinud praktika, et ostja ja müüja lepivad kokku tegelikust hinnast erineva summa märkimise lepingusse. Tavaliselt tehakse seda sularahatehingute puhul või soovist “makse optimeerida”. See on aga ostja jaoks äärmiselt riskantne.
Kujutage ette olukorda, kus ostate auto 10 000 euro eest, kuid lepingusse kirjutate 2000 eurot. Kui hiljem selgub, et auto on varastatud, sellel on arest või ilmneb fataalne tehniline viga, mis annab aluse auto tagastamiseks, on teil seaduslik õigus tagasi nõuda vaid lepingus märgitud summat. Ülejäänud 8000 eurot on sisuliselt kingitus müüjale, mille tagasisaamine kohtus on äärmiselt keeruline ja ebatõenäoline.
Viga nr 3: Andmete puudulik kontroll (VIN-kood ja omanik)
Enne allkirjastamist tuleb veenduda, et müüja on tõepoolest sõiduki omanik või tal on seaduslik volitus sõidukit müüa. Lihtsalt tehnilises passis oleva nime ja müüja nime võrdlemisest ei pruugi piisata, kui müüja esineb kellegi teisena.
Teine kriitiline punkt on VIN-koodi (tehasetähise) kontrollimine. Lepingus olev VIN-kood peab tähemärgi täpsusega kattuma sõiduki kerel ja dokumentides oleva koodiga. Üks vale number või täht võib muuta lepingu kehtetuks või tekitada probleeme Transpordiametis ümbervormistamisel. Enne ostu tuleks VIN-koodi alusel kontrollida sõiduki ajalugu:
- Transpordiameti e-teenindusest (tehniline info, piirangud, ülevaatus).
- Liikluskindlustuse Fondi kodulehelt (liiklusõnnetuste ajalugu).
- Esindusest või rahvusvahelistest andmebaasidest (hooldusajalugu ja läbisõit).
Viga nr 4: Lisavarustuse ja võtmete arvu märkimata jätmine
Sageli lubab müüja suuliselt kaasa anda teise komplekti rehve velgedel, katuseraamid või navigeerimisseadme plaadi. Kui see pole lepingus kirjas, puudub müüjal kohustus neid asju hiljem üle anda. Pärast lepingu allkirjastamist ja raha ülekandmist on suulisi kokkuleppeid peaaegu võimatu tõendada.
Samuti on oluline fikseerida üleantavate võtmete ja pultide arv. See on oluline nii turvalisuse huvides kui ka kaskokindlustuse nõuete täitmiseks. Kui lepingus on kirjas kaks võtit, aga saate vaid ühe, on teil alus nõuda puuduva võtme valmistamise kompenseerimist või lukkude vahetust.
Viga nr 5: Omandiõiguse ülemineku ebamäärane sõnastus
Lepingus peab olema selgelt kirjas, millal läheb omandiõigus üle ostjale. Tavaliselt toimub see pärast ostusumma täielikku tasumist ja sõiduki valduse üleandmist. Segadused tekivad tihti järelmaksuga müügi korral eraisikute vahel.
Veelgi olulisem on fikseerida täpne kellaaeg ja kuupäev, millal auto füüsiliselt üle anti (üleandmise-vastuvõtmise akt). See on kriitiline, sest alates sellest hetkest vastutab uus omanik kõigi trahvide (kiiruskaamerad, parkimine) ja tekitatud kahjude eest. Ilma kellaajata aktita võib müüja saada trahve ajal, mil auto oli juba ostja käes, või vastupidi.
Korduma kippuvad küsimused
Kas ma saan eraisikult ostetud auto 14 päeva jooksul tagastada?
Ei, 14-päevane tagastusõigus kehtib üldjuhul vaid e-poest või sidevahendi teel ettevõttelt ostetud kaupadele. Eraisikute vahelises tehingus (ja ka tavalises “platsiostus”) sellist automaatset tagastusõigust ei ole, välja arvatud juhul, kui selles on lepingus eraldi kokku lepitud või kui autol ilmnevad olulised varjatud puudused.
Kes peab tasuma riigilõivu Transpordiametis?
See on kokkuleppe küsimus. Tavapraktika kohaselt tasub omanikuvahetuse riigilõivu ostja, kuna tema on huvitatud sõiduki enda nimele saamisest. Siiski võib lepingus sätestada teisiti.
Mida teha, kui müüja keeldub lepingusse vigu kirja panemast?
See on suur ohumärk. Kui müüja väidab, et “pole vaja paberit määrida” või “räägime niisama”, peaksite tehingust loobuma. Aus müüja on huvitatud vigade kirjapanekust, sest see kaitseb teda hilisemate pretensioonide eest.
Kas digiallkirjastatud leping on parem kui paberil?
Jah, digiallkiri on üldjuhul turvalisem, sest see fikseerib allkirjastamise aja ja isikusamasuse kindlamalt kui käsitsi antud allkiri. Eriti kasulik on see vaidluste korral, kus üks pool väidab, et pole lepingut kunagi näinud.
Käitumisjuhised vaidluste ja pettuse kahtluse korral
Isegi parima lepingu puhul võib tekkida olukordi, kus auto laguneb vahetult pärast ostu või ilmnevad asjaolud, mis viitavad pettusele. Sellises olukorras on emotsioonid kõrged, kuid tegutseda tuleb ratsionaalselt ja juriidiliselt korrektselt.
Esimene samm on puuduse fikseerimine. Ärge asuge autot ise remontima ega viige seda lammutusse. Viige auto sõltumatusse töökotta või esindusse ja paluge kirjalikku eksperthinnangut vea tekkepõhjuse ja ulatuse kohta. See dokument on teie peamine tõend.
Teine samm on müüja teavitamine. Tehke seda kirjalikult (e-mail, SMS või tähitud kiri), et jääks maha jälg. Kirjeldage probleemi, lisage eksperthinnang ja esitage oma nõue (remondi hüvitamine, hinna alandamine või lepingust taganemine). Seadus eeldab, et annate müüjale võimaluse olukord lahendada.
Kui müüja keeldub koostööst, on edasised sammud erinevad sõltuvalt sellest, kas müüja oli eraisik või ettevõte. Ettevõtte puhul saab pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole. Eraisikute vahelise vaidluse puhul on ainsaks lahenduseks kokkulepe või hagi esitamine maakohtusse. Just siin muutubki ülioluliseks artikli alguses mainitud lepingu detailsus – kohus ei tee otsuseid emotsioonide, vaid paberil fikseeritud faktide põhjal. Korrektselt vormistatud leping, kus on kirjas tegelik hind, seisukord ja tingimused, on teie parim kindlustuspoliis pikkade ja kulukate kohtuvaidluste vastu.
