Iga autoomanik teab seda tunnet, kui esimesed öökülmad või soojenevad kevadilmad annavad märku lähenevast kohustusest külastada rehvitöökoda. See on periood, mil töökojad on ülekoormatud ja järjekorrad võivad ulatuda nädalatepikkuseks, tekitades paljudes juhtides stressi ja kiirustamist. Siiski ei tohiks rehvivahetust võtta kui tüütut kohustust, mis tuleb lihtsalt kaelast ära saada, vaid kui kriitilist turvalisuse investeeringut. Sinu auto ainsaks kontaktiks teekattega on neli peopesasuurust laiku ja nende seisukorrast sõltub otseselt nii sinu kui ka kaasliiklejate elu. Enne aja broneerimist ja töökotta tormamist on mitmeid olulisi nüansse, mida tasub teada ja kontrollida, et vältida hilisemaid lisakulusid ning tagada sujuv sõidukogemus terveks hooajaks.
Seadusandlus versus tegelik vajadus: millal tegelikult vahetada?
Eestis on rehvivahetuse ajad reguleeritud seadusega, kuid kogenud juhid teavad, et kalender ei ole alati parim nõuandja. Seaduse järgi on talverehvide kasutamine kohustuslik 1. detsembrist kuni 1. märtsini, kuid naastrehve võib kasutada juba alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Lamellrehvidega on lubatud sõita aastaringselt. Siiski on nendest kuupäevadest olulisem jälgida ilmastikuolusid ja temperatuuri.
Rusikareegel, mida rehvispetsialistid soovitavad järgida, on +7 kraadi reegel. Suverehvi kummisegu on disainitud töötama soojades oludes. Kui ööpäevane keskmine temperatuur langeb püsivalt alla +7 kraadi, muutub suverehvi segu jäigaks ja kaotab märkimisväärselt haarduvust isegi kuival asfaldil, rääkimata märjast teest. Vastupidine kehtib kevadel: talverehv on soojaga liiga pehme, kulub kiiresti ja pikendab pidurdusteekonda. Seega, ärge oodake esimest lund või kalendrikuud, vaid jälgige termomeetrit.
Kuidas hinnata oma rehvide seisukorda enne vahetust?
Enne vanade rehvide autosse tõstmist tasub teha põhjalik visuaalne kontroll. On äärmiselt ebameeldiv avastada alles töökojas, et kaasavõetud rehvid on tegelikult sõidukõlbmatud.
Mustri sügavus ja selle kriitilisus
Seaduslik miinimum ja turvaline sügavus on kaks eri asja. Suverehvidel on lubatud miinimum 1,6 mm ja talverehvidel 3,0 mm. Reaalsuses kaotab rehv oma vee ja lörtsi ärajuhtimise võime palju varem.
- Suverehvid: Soovituslik vahetada, kui muster on kulunud 3–4 millimeetrini. Alla selle tekib vesiliu oht juba madalatel kiirustel.
- Talverehvid: Soovituslik miinimum on 4–5 mm. Kulunud lamellid ei suuda enam lumel ega jääl haakuda, muutes sõidu ettearvamatuks.
Rehvi vanus ja DOT-kood
Paljud juhid unustavad, et rehv vananeb ka siis, kui sellega ei sõideta. Kummisegu kaotab aja jooksul oma elastsuse, muutudes rabedaks ja libedaks. Igal rehvil on küljel ovaalne tempel nelja numbriga, mida nimetatakse DOT-koodiks.
Näiteks kood 3221 tähendab, et rehv on toodetud 2021. aasta 32. nädalal. Üldine soovitus on mitte kasutada rehve, mis on vanemad kui 5–6 aastat, isegi kui mustrisügavus on piisav. Üle 10 aasta vanused rehvid on liikluses ohtlikud, kuna nende karkass võib koormuse all puruneda.
Naastrehvid vs. lamellrehvid: igavene dilemma
Valik naast- ja lamellrehvide vahel sõltub eelkõige autojuhi sõiduharjumustest ja elukohast. Mõlemal on oma kindlad eelised.
Naastrehvid on parim valik, kui:
- Sõidate sageli varahommikul või hilisõhtul, mil teed võivad olla jäised.
- Elate asulavälises piirkonnas või sõidate palju kõrvalteedel, mida ei soolatata regulaarselt.
- Olete vähem kogenud juht ja vajate lisakindlust rasketes oludes.
Lamellrehvid sobivad ideaalselt, kui:
Miks on sillastend ja tasakaalustamine vältimatud?
Lihtne rehvivahetus ei tähenda vaid rehvi veljele asetamist. Korralik töö hõlmab alati rataste tasakaalustamist. Isegi uued rehvid ja veljed ei ole ideaalselt ühtlase kaalujaotusega. Tasakaalustamata rattad tekitavad vibratsiooni, mis kandub rooli ja kerele, väsitades juhti ning lõhkudes auto veermikku (laagreid, pukse).
Veelgi olulisem, kuid sageli tähelepanuta jäetud aspekt, on sildade reguleerimine ehk sillastend. Kui märkate, et vanad rehvid on kulunud ebaühtlaselt (näiteks servadest rohkem kui keskelt või vastupidi) või kui auto kisub sirgel teel ühele poole, on sillastend kohustuslik. Vale kokkujooksuga sõitmine võib uued rehvid rikkuda juba paari tuhande kilomeetriga, rääkimata suurenenud kütusekulust ja halvenenud juhitavusest.
Ettevalmistused ja suhtlus töökojaga
Sujuvaks teeninduseks tasub teha mõned ettevalmistused juba kodus. Esiteks, otsige üles turvapoldi võti (lukustusmutter), kui teie velgedel on sellised poldid. See on kõige sagedasem põhjus, miks töö töökojas seiskub. Kontrollige, et võti oleks terve ja asuks kättesaadavas kohas.
Teiseks, puhastage võimalusel veljed ja rehvid suuremast mudast. Puhas ratas on paremini tasakaalustatav ja mehaanik märkab võimalikke vigastusi veljel või rehvil kergemini. Samuti tasub töökojas paluda vahetada ventiilid. Kummist ventiilid vananevad ja pragunevad sarnaselt rehvidele ning lekkiv ventiil on sagedane tühja rehvi põhjus.
Jälgige, kas töökoda kasutab rataste kinnitamiseks dünamomeetrilist võtit (n-ö momentvõtit). Rataste kinnilaskmine ainult suruõhu-püstoliga on halb praktika, mis võib poldid üle pingutada, venitada keermeid või muuta ratta vahetamise tee ääres (näiteks purunemise korral) võimatuks, kuna käsitsi ei jõua polte lahti keerata.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma võin vahetada ainult kaks rehvi nelja asemel?
Kuigi seadus seda otseselt ei keela (eeldusel, et ühel teljel on identsed rehvid), on see turvalisuse seisukohalt riskantne. Kui siiski otsustate vahetada vaid kaks, tuleks parema mustriga rehvid paigaldada tagasillale, olenemata sellest, kas auto on esi- või tagaveoline. See aitab vältida auto tagaosa ootamatut libisemist (külglibisemist), mis on juhile palju raskemini kontrollitav kui esiosa libisemine.
Kas universaalrehvid on hea mõte meie kliimas?
Eesti kliima on väga muutlik ja ekstreemne. Kesk-Euroopa jaoks mõeldud aastaringsed rehvid (All-Season) jäävad meie talvedes hätta, kuna nende kummisegu ei ole piisavalt pehme käredaks pakaseks ja muster ei vea välja paksus lumes. Need võivad olla lahenduseks vaid juhul, kui sõidate väga vähe ja saate kõige hullemate ilmadega auto koju jätta.
Mis on TPMS ja miks armatuuris tuli põleb?
TPMS on rehvirõhu jälgimissüsteem. Kui pärast rehvivahetust süttib armatuuris vastav kollane märgutuli, võib see tähendada, et andurid vajavad autoga “tutvustamist” või kalibreerimist. Kaasaegsetel autodel tuleb see menüüst ise kinnitada pärast rõhkude kontrollimist. Kui tuli jääb põlema, võib olla tegu anduri purunemise või patarei tühjenemisega.
Kuidas peaksin hoiustama hooajaväliseid rehve?
Rehve tuleb hoida jahedas, kuivas ja pimedas ruumis, eemal otsesest päikesevalgusest ja kemikaalidest (õlid, bensiin).
- Velgedel rehvid: Võib laduda üksteise peale virna või riputada seinale.
- Velgedeta rehvid: Tuleks hoida püstiasendis (veeretatuna) ja neid aeg-ajalt keerata, et vältida deformeerumist. Neid ei tohi virna laduda ega riputada.
Sissesõit ja järelkontroll
Uute rehvide paigaldamisel on oluline meeles pidada sissesõidu vajadust. Uued rehvid on kaetud tootmisest jäänud libeda kihiga, mille kulumine võtab aega. Esimesed 200–300 kilomeetrit tuleks vältida järske pidurdusi, kiirendusi ja agressiivset kurvisõitu. Naastrehvide puhul on sissesõit veelgi kriitilisem – rahulik sõit esimesed 500 kilomeetrit tagab, et naastud istuvad korralikult oma pesadesse ega lenda esimesel hooajal välja.
Samuti ei tohi unustada rataste järelpingutamist. Pärast rehvivahetust ja umbes 50–100 kilomeetri läbimist on rangelt soovituslik kontrollida ratta poltide või mutrite kinnitust. Mustus velje ja rummu vahel või metalli “sisseistumine” võib põhjustada poltide lõdvenemist. See on lihtne, kuid elutähtis protseduur, mida saab teha igas töökojas või ise, kui autos on olemas rattavõti. Turvaline teekond algab hoolivast suhtumisest oma sõiduki tehnilisse seisukorda.
