Iga autojuht on seda tõenäoliselt vähemalt korra kogenud: sõidate rahulikult maanteel või manööverdate linnaliikluses, kui ootamatult süttib armatuurlaual kollane hüüumärgiga hobuseraua kujuline sümbol. See on rehvirõhu jälgimissüsteemi (TPMS) märgutuli. Paljude jaoks tekitab see hetkelist paanikat või segadust – kas ma pean kohe seisma jääma? Kas autoga on ohutu edasi sõita? Kas tegemist on tühja rehvi või lihtsalt elektroonilise veaga? Kuigi kaasaegsed autod on täis erinevaid andureid ja hoiatustulesid, on rehvirõhu märk üks olulisemaid, mida ei tohiks kunagi ignoreerida, sest rehvid on ainus kontaktpind auto ja teekatte vahel. Õige reageerimine sellele märguandele tagab nii teie kui ka kaasliiklejate ohutuse ning aitab vältida kulukaid remonditöid või rehvide enneaegset kulumist.
Mis on TPMS ja miks see tuli süttib?
TPMS (inglise keeles Tire Pressure Monitoring System) on süsteem, mis on loodud jälgima õhurõhku sõiduki rehvides. Euroopa Liidus on see kohustuslik kõigil uutel sõiduautodel alates 2014. aastast, kuid seda leidub ka paljudel vanematel mudelitel. Süsteemi peamine eesmärk on hoiatada juhti ohtlikult madala rehvirõhu eest, mis võib põhjustada juhitavuse halvenemist, pidurdusteekonna pikenemist ja isegi rehvi purunemist sõidu ajal.
Üldjoontes jagunevad need süsteemid kaheks tehniliseks lahenduseks, millest arusaamine aitab paremini mõista probleemi olemust:
- Otsene TPMS: Iga rehvi ventiili küljes (või velje sees) on spetsiaalne patareitoitel andur, mis mõõdab füüsiliselt rõhku ja temperatuuri ning saadab info auto keskarvutisse. See on väga täpne ja suudab sageli näidata konkreetset rõhku igas rehvis eraldi.
- Kaudne TPMS: See süsteem ei mõõda rõhku otseselt. Selle asemel kasutab see ABS-pidurite andureid, et jälgida rataste pöörlemiskiirust. Kui ühe rehvi rõhk langeb, väheneb selle ümbermõõt ja see ratas peab pöörlema kiiremini kui teised. Auto arvuti tuvastab erinevuse ja süütab hoiatustule.
Kui armatuuris süttib vastav märk, tähendab see tavaliselt, et vähemalt ühes rehvis on rõhk langenud alla tootja poolt määratud normi (tavaliselt 20-25% madalamaks). Siiski võib tuli süttida ka süsteemi rikke või anduri patarei tühjenemise korral.
Esimesed sammud: mida teha kohe pärast tule süttimist?
Kõige olulisem reegel on säilitada rahu. Ärge tehke järske manöövreid ega pidurdage ootamatult, eriti tihedas liikluses. Tegutsege järgnevalt:
- Vähendage kiirust ja hoidke roolist kindlalt kinni: Kui rehv on tõesti tühi või purunemas, võib auto käitumine muutuda ebastabiilseks.
- Leidke ohutu peatumiskoht: Otsige lähim tankla, parkla või piisavalt lai teepeenar. Ärge peatuge pimedas kurvis või vahetult pärast tõusuharja.
- Visuaalne kontroll: Väljuge autost ja vaadake üle kõik neli rehvi. Otsige ilmselgeid märke tühjenemisest – kas rehvi külgsein on “lömmi” vajunud või velg on maapinnale liiga lähedal? Samuti kuulake, kas kostub susisemist, mis viitaks lekkele.
Kui visuaalsel vaatlusel tunduvad kõik rehvid terved ja ümara kujuga, on tõenäoline, et tegemist on aeglase rõhukao või anduri veaga, mitte rehvi purunemisega.
Kas sõitu tohib jätkata?
See on kõige kriitilisem küsimus. Vastus sõltub otseselt sellest, mida te visuaalse kontrolli käigus tuvastasite.
Stsenaarium A: Rehv on silmnähtavalt tühi või vigastatud
Ei, sõitu ei tohi jätkata. Täiesti tühja rehviga sõitmine, isegi lühikest maad, hävitab rehvi struktuuri pöördumatult. Velg “sööb” rehvi külgseina seestpoolt ära ning rehv muutub kasutuskõlbmatuks vaid sadade meetritega. Lisaks võite rikkuda velje. Sellisel juhul tuleb paigaldada varuratas, kasutada rehviparanduskomplekti või kutsuda autoabi/puksiir.
Stsenaarium B: Rehvid tunduvad visuaalselt korras
Kui rehvid ei tundu tühjad, võite ettevaatlikult sõitu jätkata lähima tankla või rehvitöökojani, et rõhku kontrollida. Siiski tuleb silmas pidada järgmist:
- Vältige suuri kiiruseid (soovitavalt mitte üle 80 km/h).
- Vältige järske kurve ja tugevaid pidurdusi.
- Jälgige auto käitumist – kui tunnete vibratsiooni või auto kisub ühele poole, peatuge koheselt uuesti.
Pidage meeles, et kaasaegsed madala profiiliga rehvid võivad olla oluliselt alarõhuga (nt 1.0 bar tavapärase 2.2 bar asemel), ilma et see silmaga vaadates kohe välja paistaks. Seetõttu on manomeetriga kontrollimine möödapääsmatu.
Külm ilm ja “fantoomhäired”
Eesti kliimas on väga levinud olukord, kus rehvirõhu tuli süttib sügise saabudes või esimeste suurte külmakraadidega. See ei tähenda alati, et rehv on katki. See on puhas füüsika.
Gaasid, sealhulgas õhk rehvis, tõmbuvad külmaga kokku. Üldine rusikareegel on, et iga 10-kraadise temperatuuri langusega väheneb rehvirõhk umbes 0,1 baari (või 1-2 PSI) võrra. Kui pumbata rehvid täis soojas garaažis või suvel +20 kraadi juures ja temperatuur langeb öösel -10 kraadini, võib rõhk langeda piisavalt palju, et aktiveerida TPMS andur.
Sellisel juhul tuleb rehvid lihtsalt uuesti õige normini täis pumbata. Ärge eeldage automaatselt, et tegemist on külmaga – kontrollige rõhk alati üle, sest külm ilm ei välista samaaegset naela rehvis.
Kuidas õigesti rehvirõhku taastada ja süsteemi lähtestada?
Rehvirõhu kontrollimiseks ja lisamiseks leiate vajalikud normid tavaliselt juhiukse siseküljel olevalt kleebiselt, kütusepaagi luugi siseküljelt või auto kasutusjuhendist. Ärge lähtuge rehvi küljele kirjutatud “Max. Pressure” numbrist – see on rehvi maksimaalne taluvus, mitte auto jaoks soovituslik sõidurõhk.
Oluline on meeles pidada:
- Kontrollige rõhku võimalusel “külmade” rehvidega (kui te pole pikalt sõitnud). Sõitmine soojendab rehve ja tõstab rõhku, mistõttu soojalt mõõtes peaks näit olema veidi kõrgem (ca 0,2-0,3 bar) kui tehasenorm.
- Täitke kõik neli rehvi võrdselt vastavalt telje nõuetele.
- Pärast rehvide täitmist tuleb paljudel autodel TPMS süsteem käsitsi “reset” ehk lähtestada.
Lähtestamise protseduur on autoti erinev. Mõnel autol on selleks armatuurlaual füüsiline nupp (sageli kirjaga “SET” ja rehvi sümboliga), mida tuleb all hoida. Uuematel autodel käib see läbi pardaarvuti menüü (Settings -> Vehicle -> Tyre Pressure). Kui te süsteemi ei lähtesta, võib tuli põlema jääda isegi siis, kui rõhud on korras, sest auto ootab kinnitust uue olukorra kohta.
Ohtudest alarõhuga sõitmisel
Miks on see väike kollane tuli nii oluline? Paljud juhid alahindavad ohte, mis kaasnevad isegi veidi tühjema rehviga sõitmisel. Siin on peamised riskid:
- Rehvi ülekuumenemine ja purunemine: Madal rõhk suurendab rehvi külgseina paindumist sõidu ajal. See tekitab soojust. Liigne kuumus on rehvi suurim vaenlane, mis võib viia protektori eraldumiseni või ootamatu plahvatusliku purunemiseni (blowout) suurel kiirusel.
- Halvenenud juhitavus: “Pehme” rehv reageerib roolile aeglasemalt ja ebatäpsemalt. Eriti ohtlik on see möödasõitudel või takistustest kõrvalepõikel.
- Vesiliug: Madala rõhuga rehvi muster ei suuda vett nii efektiivselt ära juhtida, suurendades oluliselt vesiliu ohtu vihmase ilmaga.
- Kütusekulu ja kulumine: Veeretakistus suureneb, mis tähendab suuremat kütusekulu. Samuti kulub rehv ebaühtlaselt (rohkem servadest), mis lühendab rehvi eluiga märgatavalt.
Korduma Kippuvad Küsimused (FAQ)
Allpool on toodud vastused levinumatele küsimustele seoses rehvirõhu hoiatustulega.
Kas ma võin sõita, kui rehvirõhu tuli põleb, aga rehv tundub täis?
Jah, kuid ainult ettevaatlikult ja lühikest maad (nt lähima tanklani). Inimsilm ei suuda eristada väikest rõhukadu, mis võib siiski olla ohtlik. Kontrollige rõhku manomeetriga esimesel võimalusel.
Miks tuli süttib, kui ma just vahetasin suve- või talverehvid?
Rehvide vahetamisel muutub sageli rataste asukoht või paigaldatakse teised veljed. Kui autol on kaudne TPMS süsteem, vajab see uue veereümbermõõdu õppimiseks lähtestamist. Kui autol on otsene süsteem (andurid velgedes) ja teise komplekti velgedes andureid pole või need pole autoga ühildatud, jääb tuli põlema.
Kust ma tean, milline rehv on tühi?
Uuematel ja kallimatel autodel näitab pardaarvuti ekraan täpselt, milline rehv ja millise rõhuga on probleemne. Vanemate või lihtsamate süsteemide puhul süttib vaid üldine hoiatustuli, mis tähendab, et peate kontrollima manuaalselt kõiki nelja ratast.
Kas rehvirõhu andurid vajavad hooldust?
Jah. Otsese TPMS süsteemi andurite sees on patareid, mis kestavad tavaliselt 5–7 aastat või umbes 150 000 kilomeetrit. Kuna patareid on sisse valatud, tuleb tühjenemisel vahetada terve andur. Samuti võivad anduri ventiilid oksüdeeruda ja murduda, mistõttu soovitatakse rehvivahetusel vahetada ka anduri tihendid ja ventiilisüdamikud (nn hoolduskomplekt).
Millal on vajalik andurite vahetus või remont?
Mõnikord juhtub, et olete rehvid täis pumbanud, süsteemi menüüst lähtestanud, kuid tuli süttib mõne aja pärast uuesti või vilgub käivitamisel. Vilkumine (tavaliselt 60–90 sekundit pärast käivitamist, jäädes seejärel püsivalt põlema) viitab enamasti süsteemi rikkele, mitte rehvirõhu probleemile.
Kõige levinum põhjus on anduri patarei surm. Kuna andurid asuvad velje sees, saab neid vahetada vaid rehvitöökojas, kus rehv veljelt maha võetakse. Universaalsed andurid on tänapäeval üsna levinud ja soodsamad kui margiesinduse originaalosad, kuid need vajavad spetsiaalse seadmega programeerimist konkreetse auto jaoks.
Teine levinud probleem on korrosioon. Alumiiniumist ventiilid võivad Eesti soolastel teedel oksüdeeruda, muutudes hapraks või lekkides ise õhku. Seetõttu on äärmiselt oluline kasutada anduritega ventiilidel alati plastmassist või spetsiaalseid nikkelkattega ventiilikorke, mitte tavalisi metallkorke, mis võivad ventiili külge “kinni keevituda”.
Kokkuvõtvalt on rehvirõhu tuli teie auto viis suhelda ja öelda: “Midagi on valesti, palun kontrolli mind.” Selle sõnumi kuulamine on väikese vaeva küsimus, mis tagab meelerahu ja turvalisuse teel olles. Regulaarne rehvirõhu kontroll – vähemalt kord kuus ja alati enne pikemat reisi – peaks olema iga autojuhi harjumus, sõltumata sellest, kas armatuuris põleb hoiatustuli või mitte.
