Igal sügisel, kui koolikellad taas helisema hakkavad ning tuhanded õpilased naasevad koolipinki, muutub liiklus koolimajade ümbruses märkimisväärselt tihedamaks. Eriti kriitiliseks kujunevad hommikused tipptunnid vahemikus kella 7.45 kuni 8.15, mil lapsevanemad püüavad oma võsukesi võimalikult kooliukse lähedale toimetada. See iga-aastane rutiin on aga politsei hinnangul muutunud tõsiseks julgeolekuriskiks. Politsei on asunud rangemalt kontrollima koolimajade ees kehtivaid liiklusmärke, pöörates erilist tähelepanu just peatumiskeelu nõuete eiramisele. Paljud autojuhid eksivad teadmatusest või mugavusest reeglite vastu, arvates ekslikult, et kiire “musi-kalli-pai” peatus ei häiri kedagi, kuid reaalsuses tekitab see ohtlikke olukordi, mis võivad lõppeda traagiliselt.
Miks hommikune “kiire peatus” on ohtlikum kui arvatakse?
Lapsevanemate soov oma laps turvaliselt ja mugavalt kooliuksest sisse saata on inimlikult mõistetav, eriti vihmaste või külmade ilmadega. Kuid kui sajad vanemad üritavad seda teha üheaegselt kitsal tänavalõigul, tekib kaos. Autod, mis peatuvad kohtades, kus see on keelatud – näiteks ülekäiguradade vahetus läheduses, kõnniteedel või kitsastel sõidureadadel –, loovad niinimetatud “pudelikaela efekti”.
See tekitab ahelreaktsiooni:
- Nähtavuse kadumine: Kui auto peatub keelatud kohas, varjab see vaatevälja teiste liiklejate jaoks. Väikest kasvu algklassilaps, kes astub ootamatult teele seisva maasturi tagant, on lähenevale autojuhile nähtamatu.
- Ummikud ja närvilisus: Ebareeglipärane peatumine sunnib teisi autojuhte tegema ohtlikke möödasõite, sageli vastassuunavööndisse põigates. See suurendab üldist närvilisust ja kiirustamist, mis on lasteasutuste juures äärmiselt ohtlik kombinatsioon.
- Bussiliikluse takistamine: Paljud koolid asuvad ühistranspordi marsruutidel. Peatumiskeelualas seisvad autod takistavad koolibusside ja liinibusside sujuvat liikumist, sundides suuri sõidukeid manööverdama ohtlikult lähedal jalakäijatele.
Märk 361 “Peatumiskeeld” vs. Märk 362 “Parkimiskeeld”
Üks suurimaid probleeme, millega politseipatrullid koolide juures kokku puutuvad, on autojuhtide puudulikud teadmised liiklusmärkidest. On eluliselt oluline teha vahet kahel märgil, mis reguleerivad sõiduki seismajätmist.
Märk 361 “Peatumiskeeld” (sinine ring punase ääre ja punase ristiga) on kõige rangem piirang. Selle märgi mõjupiirkonnas ei tohi sõidukit peatada mitte hetkekski, välja arvatud juhul, kui see on vajalik liikluseeskirja täitmiseks (näiteks foori taga või jalakäija läbilaskmiseks). See tähendab, et lapse autost välja laskmiseks peatumine on otsene seaduserikkumine.
Märk 362 “Parkimiskeeld” (sinine ring punase ääre ja ühe diagonaalse punase triibuga) keelab parkimise, kuid lubab peatumist sõitjate peale- või mahaminekuks ning veose laadimiseks.
Koolimajade ees, kus liiklus on tihe ja ruumi vähe, kasutatakse sageli just märki 361 ehk täielikku peatumiskeeldu, et tagada sõidurea läbilaskvus ja nähtavus. Politsei rõhutab, et ohutuled ei tühista liiklusmärgi mõju ega anna õigust keelatud kohas peatuda.
Laste füsioloogia ja liikluspsühholoogia
Miks on just koolide esine ala nii kriitiline? Põhjus peitub laste käitumises ja füsioloogias, mida täiskasvanud autojuhid sageli unustavad. Lapsed ei ole väikesed täiskasvanud; nende võime liikluses orienteeruda on piiratud.
Esiteks on laste vaateväli kitsam kui täiskasvanutel. Kuni teatud eani on lastel n-ö “tunnelnägemine”, mis tähendab, et nad märkavad liikumist silmanurgast halvemini. Kui auto on pargitud või peatunud valesti, blokeerides vaate, ei oska laps hinnata, kas varjatud alast võib tulla teine sõiduk.
Teiseks on laste impulsiivsus suur riskifaktor. Nähes teisel pool teed koolikaaslast või märgates, et koolikell hakkab helisema, võib laps unustada igasuguse ettevaatuse ja tormata teele. Kui koolimaja esine on täis pargitud autosid, kaob autojuhtidel võimalus sellistele ootamatustele reageerida. Reeglitevastaselt peatunud auto varjus teele jooksev laps jätab mööduvale autojuhile reageerimiseks vaid sekundi murdosa, mis libedate sügis- ja talvehommikute korral ei ole piisav sõiduki peatamiseks.
Politsei tegevusplaan ja võimalikud karistused
Politsei on teatanud, et kooliaasta alguses ja pimedal ajal viiakse läbi regulaarseid kontrollreide suuremate koolide juures. Eesmärk ei ole niivõrd trahvida, kuivõrd ennetada õnnetusi ja kujundada liikluskultuuri. Siiski peavad autojuhid arvestama, et rikkumistele reageeritakse konkreetselt.
Liiklusseaduse kohaselt on peatumine või parkimine keelatud kohas karistatav rahatrahviga.
- Tavapärane trahv valesti parkimise või peatumise eest on 20–40 eurot.
- Kui rikkumine on toime pandud viisil, mis on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust, võib trahvisumma olla suurem.
- Politseil on õigus lasta valesti pargitud sõiduk teisaldada, kui see takistab liiklust või on ohtlik. Sellisel juhul lisanduvad trahvile ka teisaldamis- ja hoiukulud.
Lisaks patrullidele kasutab politsei üha enam ka mobiilseid kaameraid ja teeb koostööd munitsipaalpolitseiga (MUPO), et tagada reeglitest kinnipidamine tipptundidel.
Koolide ja kogukonna roll
Probleemi lahendamine ei ole ainult politsei õlgadel. Paljud koolid on hakanud rakendama meetmeid, et olukorda leevendada. Üks tõhusamaid lahendusi on “Kalli ja sõida” (Kiss & Ride) taskute loomine koolist veidi eemale. Need on spetsiaalselt märgistatud alad, kus on lubatud lühiajaline peatumine lapse autost väljalaskmiseks.
Samuti on koolid kaasanud vanemaid ja õpetajaid, kes tegutsevad hommikuti liiklusreguleerijatena, kandes helkurveste ja suunates lapsi ohutult üle tee ning manitsedes valesti peatunud autojuhte.
Alternatiivid kooli ukse ees peatumisele
Mida peaks tegema lapsevanem, kes soovib reegleid järgida, kuid tahab, et laps jõuaks kooli kuiva ja tervena? Lahendused on sageli lihtsamad, kui esmapilgul tundub, kuid nõuavad harjumuste muutmist.
- Pargi kaugemale ja jaluta: Leidke turvaline parkimiskoht 200–300 meetri kaugusel koolimajast. See väike jalutuskäik on kasulik lapsele, aidates tal enne tunde värsket õhku hingata ja ärgata, ning vähendab drastiliselt liikluskoormust kooli vahetus läheduses.
- Ühistransport: Vanemate klasside õpilaste puhul on iseseisev liikumine ühistranspordiga oluline osa nende arengust ja iseseisvumisest.
- Jalgsi või rattaga kooli: Kui elukoht seda võimaldab, on jalgsi või rattaga kooli liikumine parim viis füüsilise aktiivsuse tõstmiseks.
- Koolibuss: Paljudes omavalitsustes toimivad koolibussiliinid on turvalised ja vähendavad autode hulka hommikuses tipptunnis.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Alljärgnevalt leiate vastused levinumatele küsimustele seoses peatumise ja parkimisega koolide ümbruses.
1. Kas ma tohin peatuda märgi “Peatumiskeeld” all vaid hetkeks, kui ma autost ei välju ja mootor töötab?
Ei. Märk “Peatumiskeeld” (361) keelab igasuguse tahtliku peatumise, sõltumata selle kestusest või sellest, kas mootor töötab. Erandiks on vaid liiklusoludest (nt ummik) tingitud peatumine. Lapse autost väljalaskmine selle märgi mõjualas on rikkumine.
2. Kas ohutulede sisselülitamine annab mulle õiguse keelatud kohas peatuda?
Ei, ohutuled ei anna eriõigust eirata liiklusmärke. Ohutuled on mõeldud kasutamiseks vaid hädaolukorras, kui sõiduk on rikkis või kujutab endast ohtu teistele liiklejatele. “Ma lähen vaid korraks lapsele järele” ei ole hädaolukord.
3. Kui kooli ees on märk “Parkimiskeeld”, kas tohin seal peatuda, et last autost välja lasta?
Jah. Märk “Parkimiskeeld” (362) lubab sõidukit peatada sõitjate peale- või mahaminekuks ning veose laadimiseks. Tingimuseks on, et tegevus toimub sujuvalt ja sõidukit ei jäeta seisma kauemaks, kui on vaja tegevuse sooritamiseks.
4. Kas ma tohin peatuda kõnniteel, kui jätan jalakäijatele 1,5 meetrit ruumi?
Kõnniteel tohib peatuda või parkida ainult siis, kui seal on vastav liikluskorraldusvahend (liiklusmärk või teekattemärgis), mis seda lubab. Isegi kui ruumi jääb palju, on omavoliline kõnniteel peatumine keelatud ja karistatav.
5. Mida teha, kui lapsel on raske koolikott ja vihma sajab?
See on mõistetav mure, kuid liiklusohutus on prioriteet. Soovitatav on leida lähim lubatud parkimiskoht või peatumistasku. Sageli on need vaid 1-2 minuti jalutuskäigu kaugusel. Raske kott või halb ilm ei tühista liiklusseadust ega õigusta ohu tekitamist teistele lastele.
Turvalisus algab meie endi valikutest
Lõppkokkuvõttes ei ole hommikused liikluspiirangud koolimajade ees loodud autojuhtide kiusamiseks, vaid meie kõige kaitsetumate liiklejate – laste – elude säästmiseks. Iga lapsevanem on liikluses eeskujuks oma lapsele. Kui rikume reegleid, et võita minut aega, õpetame oma lastele, et mugavus on tähtsam kui seadus ja turvalisus. Politsei kutsub kõiki autojuhte üles varuma hommikuti rohkem aega, jälgima hoolikalt liiklusmärke ja arvestama, et koolimaja ümbrus on kõrgendatud tähelepanu nõudev tsoon. Hooliv ja seaduskuulekas käitumine tagab, et kõik lapsed jõuavad kooli ja sealt koju turvaliselt.
