Autoga haagise vedamine on paljudele autojuhtidele igapäevane vajadus, olgu selleks siis ehitusmaterjalide transportimine, paadi viimine sadamasse või haagissuvilaga puhkusereisile sõitmine. Ometi valitseb just haagiste ja vajalike juhilubade kategooriate ümber märkimisväärne segadus. Paljud juhid eeldavad ekslikult, et nende taskus olev B-kategooria juhiluba annab õiguse vedada peaaegu igasugust haagist, kuni autorong “tundub” ohutu. Reaalsuses on liiklusseadus ja Transpordiameti nõuded siinkohal matemaatiliselt täpsed ning eksimused võivad kaasa tuua kopsaka rahatrahvi või halvimal juhul juhtimisõigusest ilmajäämise. Enne kui haagise konksu otsa ühendate, on kriitiliselt oluline mõista, kuidas arvutatakse täismasse ja millisel hetkel muutub tavaline B-kategooria ebapiisavaks, nõudes lisakoolitust või riiklikku sõidueksamit.
B-kategooria põhitõed ja 3500 kilogrammi reegel
Kõige levinum müüt on see, et B-kategooria loaga tohib sõita vaid autoga. Tegelikult lubab seadus B-kategooria sõidukile järele haakida ka haagise, kuid siin kehtivad kindlad piirangud. Standardreegel, mida iga autokoolis käinu peaks mäletama, on seotud autorongi registrimasside summaga.
Tavaline B-kategooria juhiluba annab õiguse juhtida autorongi, mille koosseisu kuuluvad:
- B-kategooria auto (mille täismass ei ületa 3500 kg);
- Haagis, millega koos ei ületa autorongi summeeritud täismass 3500 kilogrammi.
Siinkohal on ülioluline tähele panna, et arvesse ei lähe mitte see, kui palju haagis või auto parajasti kaalub (tühimass või hetkemass), vaid see, mis on kirjas sõiduki registreerimistunnistusel lahtris “täismass” (F.1 või F.2). Isegi kui veate tühja haagist, mille kandevõime on suur, arvutab politsei ja Transpordiamet õigusi just täismassi numbri alusel.
Erand kerghaagise puhul
Ülaltoodud 3500 kg reeglil on üks oluline erand, mis teeb paljude autojuhtide elu lihtsamaks. See puudutab kerghaagiseid. Kerghaagis on haagis, mille täismass ei ületa 750 kilogrammi. Selliseid haagiseid võib üldjuhul vedada iga B-kategooria omanik, isegi kui autorongi kogumass läheb üle 3500 kg piiri.
Näide: Kui teie maasturi täismass on 3000 kg ja te haagite sinna taha 750 kg täismassiga kerghaagise, on autorongi kogumass 3750 kg. Vaatamata sellele, et summa ületab 3500 kg, on sellise kombinatsiooni juhtimine lubatud tavalise B-kategooria loaga, sest seadus teeb kerghaagistele erisuse. Siiski kehtib piirang, et autorongi kogumass (auto + kerghaagis) ei tohi ületada 4250 kg.
Piduritega haagis: millal muutub asi keeruliseks?
Olukord muutub kohe, kui mängu tulevad piduritega haagised, mille täismass on suurem kui 750 kg. Neid liigitatakse tihti kategooriasse O2 (täismass 750 kg kuni 3500 kg). Need on tavaliselt suuremad kaubaveohaagised, autoveotreilerid, hobuseveokid või haagissuvilad.
Kui haagise täismass on üle 750 kg, kaob automaatne erisus ning kehtima hakkab range matemaatika:
- Võtke auto tehnilisest passist täismass.
- Võtke haagise tehnilisest passist täismass.
- Liitke need numbrid kokku.
Kui saadud summa on 3500 kg või vähem, piisab B-kategooriast. Kui summa on 3501 kg kuni 4250 kg, on vaja lisakoodi (B96). Kui summa ületab 4250 kg, on vaja BE-kategooriat.
Kood 96 (B96) – vahepealne päästerõngas
Väga paljudel juhtudel, eriti tänapäevaste linnamaasturite ja mahtuniversaalide puhul, jääb autorongi täismass napilt üle 3500 kg piiri, kuid ei küündi väga suurte numbriteni. Näiteks kui auto täismass on 2200 kg ja haagissuvila täismass on 1500 kg, on summa 3700 kg.
Sellises olukorras ei ole tingimata vaja läbida täismahus BE-kategooria koolitust. Piisab, kui taotlete liiklusregistris lisakoodi 96. B96 saamiseks tuleb sooritada Transpordiametis ainult sõidueksam. Teooriaeksamit ega autokooli kohustuslikku sõidutundide mahtu selleks läbima ei pea (kuigi harjutamine on soovitatav). Pärast edukat sõidueksamit kantakse juhiloale märge 96, mis lubab juhtida autorongi täismassiga kuni 4250 kg.
B96 vs BE – kumba valida?
Kuigi B96 tundub lihtsam ja kiirem, on sellel selge piirang (4250 kg). Kui on ette näha, et tulevikus võib tekkida vajadus vedada raskemat treilerit või vahetate auto suurema vastu, võib BE-kategooria tegemine olla mõistlikum investeering. BE-kategooria annab õiguse juhtida B-kategooria autot koos haagisega, mille täismass on kuni 3500 kg (autorongi kogumass võib ulatuda teoreetiliselt isegi 7000 kiloni, kui auto registrimass seda võimaldab).
Auto tehniline võimekus: mida tohib tegelikult vedada?
Juhiluba on vaid üks pool võrrandist. Isegi kui teil on olemas BE-kategooria, mis lubab vedada suuri raskusi, seab füüsika ja auto tootja omad piirid. Enne sõidu alustamist tuleb kindlasti kontrollida vedava auto registreerimistunnistust.
Olulised väljad passis, mida jälgida:
- O.1 – Piduritega haagise lubatud suurim mass. See on maksimaalne tegelik kaal (mitte täismass paberil, vaid reaalne kaal hetkel), mida auto tohib vedada.
- O.2 – Pidurita haagise lubatud suurim mass. Tavaliselt on see 750 kg, kuid väiksematel autodel võib see olla ka 400-500 kg.
On oluline mõista erinevust juhiloa nõuete ja auto tehniliste nõuete vahel. Juhiloa kategooria määramisel vaadatakse alati paberites olevat täismassi. Auto tehnilise võimekuse hindamisel ja koorma kaalumisel politsei poolt vaadatakse aga tegelikku massi. See tähendab, et te võite vedada haagist, mille registrijärgne täismass on suurem kui auto lubatud haagise mass (O.1), tingimusel, et te ei lae haagist reaalselt raskemaks kui autotootja lubab. Küll aga peab juhiluba katma haagise registrijärgset täismassi.
Kuidas toimub BE-kategooria koolitus ja eksam?
Kui selgub, et teie vajaduste katmiseks on siiski vaja täisverelist BE-kategooriat, tuleb pöörduda autokooli. Erinevalt B96 koodist nõuab BE-kategooria vähemalt minimaalset koolitusprogrammi.
Koolitus sisaldab tavaliselt:
- Teooriaõpet: Liiklusohutus, veoste kinnitamine, autorongi dünaamika ja tehnoseisundi kontroll.
- Sõiduõpet: Platsiharjutused (tagurdamine boksi, haakimine) ja linnamarsruudid.
Riiklik eksam koosneb kahest osast: platsisõit ja linnasõit. Platsil peab eksamineeritav suutma haagist ohutult autole järele haakida, kontrollida selle tehnilist seisukorda (tuled, pidurid, turvatross) ning sooritada tagurdamisharjutusi. Linnasõidul hinnatakse oskust arvestada autorongi pikkuse, pööra-raadiuse ja pidurdusteekonnaga.
Trahvid ja kindlustusriskid
Vale kategooriaga sõitmine on juriidiliselt võrdsustatud juhtimisõiguseta sõiduga. See on tõsine rikkumine, mille eest võib politsei määrata rahatrahvi. Veelgi kriitilisem on olukord liiklusõnnetuse korral. Kui põhjustate avarii autorongiga, mille juhtimiseks teil puudus vastav kategooria, on kindlustusfirmal õigus esitada teie vastu tagasinõue. See tähendab, et kannatanule makstakse kahjud välja, kuid hiljem nõutakse need summad süüdlaselt sisse. Kahjusummad võivad ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse, rääkimata moraalsetest ja kriminaalsetest tagajärgedest raskete vigastuste korral.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma võin vedada tühja treilerit, mille täismass on 2500 kg, kui mul on ainult B-kategooria ja auto kaalub 2000 kg?
Ei. B-kategooria puhul loeb haagise passis olev täismass, mitte see, kas haagis on tühi või täis. Kui auto (2000 kg) ja haagise (2500 kg) täismasside summa on 4500 kg, on vaja BE-kategooriat, isegi kui haagis on tühi.
Kas rendihaagise puhul vastutan mina või rendifirma?
Juht vastutab alati selle eest, et tal on õigus konkreetset sõidukit juhtida. Rendifirma võib kontrollida juhiluba, kuid lõplik vastutus liikluses ja kaalumisel lasub juhil.
Mis on B96 eksami ja BE eksami erinevus?
B96 saamiseks tuleb teha ainult sõidueksam Transpordiametis. BE saamiseks tuleb läbida autokoolis õpe ning sooritada Transpordiametis nii teooria- kui ka sõidueksam.
Kuidas mõjutab pidurite olemasolu haagisel lubatud kiirust?
Piduritega haagised on stabiilsemad, kuid piirkiirus sõltub siiski liiklusseadusest ja haagise tehnilisest passist. Üldjuhul ei tohi haagisega sõita kiiremini kui 90 km/h, kuid paljudel juhtudel on piiranguks 70 km/h või 80 km/h, olenevalt teetüübist ja haagise ehitusest.
Praktilised nõuanded manööverdamiseks ja tagurdamiseks
Olenemata sellest, kas teil on taskus B, B96 või BE, on haagisega tagurdamine oskus, mis vajab harjutamist. Kõige suurem viga, mida algajad teevad, on liigne kiirustamine ja rooli liiga järsk keeramine. Piduritega haagised on sageli laiemad ja pikemad, mistõttu reageerivad nad auto suunamuutustele viitega, kuid seejärel väga järsult.
Kuldne reegel tagurdamisel on hoida kätt rooliratta allosas (kella kuue asendis). Kui soovite, et haagis liiguks vasakule, liigutage kätt vasakule. Kui soovite, et haagis liiguks paremale, viige kätt paremale. See lihtne nipp aitab vältida “aju lühist”, mis tekib, kui hoiate rooli ülevalt ja peate mõtlema vastassuunas keeramisele. Samuti on oluline jälgida haagise “murdumisnurka” – kui haagis pöörab auto suhtes liiga risti, võivad auto ja haagise nurgad kokku puutuda, tekitades plekimõlkimisi või lõhkudes tulesid. Keerulistes oludes on alati mõistlik paluda kaasreisijal autost väljuda ja manööverdamist juhendada.
