Iga autojuht on kogenud seda hetke, mil pilk langeb armatuurlauale ja seal helendab mõni sümbol, mille täpset tähendust kohe meenutada ei suuda. Kui punased ja kollased tuled tähistavad tavaliselt hoiatusi või rikkeid, mis nõuavad kohest tähelepanu, siis rohelised märgutuled on informatiivse iseloomuga. Üks levinumaid, kuid sageli valesti mõistetud sümboleid, on päevatulede ehk päevasõidutulede (inglise keeles Daytime Running Lights ehk DRL) märk. Selle süttimine ei tähenda riket, vaid viitab auto valgustussüsteemi konkreetsele töörežiimile. Ometi kaasneb selle “süütuna” näiva rohelise tulega rida nüansse, mida iga liikleja peab teadma, et tagada nii enda kui ka teiste ohutus teel, eriti muutlikes ilmastikuoludes.
Mis on päevasõidutuled ja miks need leiutati?
Päevasõidutuled on spetsiaalsed valgustusseadmed, mis asuvad auto esiosas ja on ette nähtud sõiduki nähtavuse parandamiseks valgel ajal. Erinevalt lähituledest, mille eesmärk on valgustada teed juhi ees pimedas, on päevatulede ülesanne muuta auto vastutulijatele ja jalakäijatele paremini märgatavaks.
Euroopa Liidus muutusid päevatuled kohustuslikuks kõikidele uutele sõiduautodele, mis said tüübikinnituse alates 2011. aasta veebruarist. See regulatsioon sündis peamiselt kahel põhjusel:
- Liiklusohutus: Uuringud näitasid, et kui autod kasutavad valgel ajal tulesid, väheneb laupkokkupõrgete ja jalakäijatega toimuvate õnnetuste risk, kuna sõidukit märgatakse varem.
- Energiasääst: Kaasaegsed LED-tehnoloogial põhinevad päevatuled tarbivad murdosa sellest energiast, mida vajavad tavalised halogeen- või ksenoonlähituled. See vähendab kütusekulu ja CO2 heitmeid.
Kui armatuurlaual süttib päevatulede märk, annab auto teada, et süsteem töötab ettenähtud režiimis: ees põlevad eredad märgutuled, kuid auto elektrisüsteem on optimeeritud päevaseks sõiduks.
Kuidas tunda ära päevatulede sümbolit?
Autotootjad kasutavad erinevaid sümboleid, kuid enamasti on päevatulede märgutus roheline. See võib välja näha nagu:
- Tulede sümbol, mille kõrval on tähed “DRL”.
- Lihtsustatud laterna kuju, millest väljuvad kiired või punktid.
- Mõnedel autodel ei pruugi eraldi DRL-märgutuld olla, vaid selle asemel põleb armatuuris vaid gabariittulede märk või puudub indikaator sootuks, kui lüliti on asendis “AUTO”.
On kriitiliselt oluline mitte segamini ajada päevatulede sümbolit lähitulede omaga. Lähitulede sümbol kujutab tavaliselt laternat, mille kiired on suunatud diagonaalselt alla vasakule, samas kui päevatuledel või gabariitidel võivad sümbolid olla suunatud otse või külgedele.
Suurim oht: “Pimeda auto” sündroom
Kõige olulisem teadmine päevatulede märgi puhul ei seondu mitte sellega, mis põleb, vaid sellega, mis ei põle. Enamiku autode tehaseseadistuste kohaselt ei aktiveeri päevasõidutuled (DRL) sõiduki tagumisi ääretulesid ega armatuurlaua taustavalgustust.
See on koht, kus paljud juhid teevad ohtliku vea. Sõites päeval, mil nähtavus on hea, on see täiesti normaalne ja seaduspärane. Kuid probleemid tekivad videviku saabudes, vihmasajus või tunnelisse sisenedes. Kui juht toetub ainult päevatuledele:
- Auto esiosa on vastutulijatele nähtav.
- Juht näeb teed mingil määral (kuigi DRL valgusvihk ei ole suunatud teele).
- Auto tagaosa on täiesti pime.
Tagant lähenevad juhid ei pruugi “pimedat” autot õigeaegselt märgata, eriti halva ilma korral. See on üks sagedasemaid tagant otsasõitude põhjuseid maanteedel vihmase ilmaga või linnas hästi valgustatud tänavatel, kus juht ei taju, et tema enda tuled on tegelikult välja lülitatud.
Millal tohib ja millal ei tohi päevatulesid kasutada?
Eesti liiklusseadus on tulede kasutamise osas väga konkreetne. Päevatulede märguanne armatuuris on teretulnud vaid valgel ajal ja hea nähtavuse korral. Siin on selged reeglid, millal tuleb päevatuled ümber lülitada lähituledeks:
1. Pimedal ajal
Niipea kui päike loojub või valgusolud muutuvad hämaraks, on päevatulede kasutamine keelatud ja ohtlik. Päevatuled hajutavad valgust ega valgusta teekatet, mistõttu juht ei näe võimalikke takistusi, auke või teele jooksvaid loomi.
2. Halva nähtavuse korral
Udu, tihe vihm, lumesadu või tolmupilved nõuavad lähitulede (ja vajadusel udutulede) kasutamist. Päevatulede ere ja hajutatud valgus võib udus tekitada “valge seina” efekti, mis pimestab juhti ennast, samal ajal kui auto tagaosa jääb nähtamatuks.
3. Tunnelites
Isegi valgustatud tunnelites on soovitatav (ja paljudes riikides kohustuslik) kasutada lähitulesid, et tagada tagumiste gabariittulede põlemine.
Automaatsed tuled: mugavus või lõks?
Tänapäeva autodel on tulede lülitil asend “AUTO”, mis peaks teoreetiliselt vabastama juhi murest tulede lülitamise pärast. See süsteem kasutab valgusandurit (tavaliselt tuuleklaasil tahavaatepeegli juures), et otsustada, millal lülitada sisse päevatuled ja millal lähituled.
Kuigi automaatika on mugav, ei ole see eksimatu. Automaatsüsteemide nõrkused avalduvad järgmistes olukordades:
- Udu: Valgusandurid reageerivad valguse heledusele, mitte nähtavuskaugusele. Päevasel ajal võib olla väga tihe udu, kuid anduri jaoks on piisavalt valge, mistõttu auto jääb päevatuledele, jättes tagatuled pimedaks.
- Vihm ja lumesadu: Sarnaselt udule ei pruugi andur tajuda sademeid, kui üldine foon on valge.
- Päike selja tagant: Madalalt paistev päike võib andurit “petta”, hoides päevatulesid sees olukorras, kus tegelikult oleks vaja juba lähitulesid.
Seega, kui näete armatuuris rohelist päevatulede märki olukorras, kus nähtavus on piiratud, on juhi kohustus sekkuda ja keerata tulede lüliti käsitsi lähitulede asendisse.
LED-tehnoloogia võidukäik ja disain
Päevatuled on muutunud autodisainerite jaoks oluliseks väljendusvahendiks. Kui algusaastatel olid need lihtsalt lisapirnid esitulede sees, siis nüüd on tegemist keerukate LED-ribade ja mustritega, mis annavad autole unikaalse “näo”.
Miks on LED päevatulede jaoks parim lahendus?
LED (valgusdiood) on äärmiselt energiatõhus ja pikaealine. Kui tavaline halogeenpirn tarbib umbes 55 vatti, siis LED-päevatulede komplekt võib hakkama saada vaid 10–15 vatiga. See tähendab väiksemat koormust generaatorile ja marginaalset, kuid reaalset kütuse kokkuhoidu sõiduki eluea jooksul. Lisaks on LED-valgus inimsilmale hästi märgatav, olles sageli eredam ja “külmem” (sinakam) kui tavaline hõõglambi valgus.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas ma võin lasta autoteeninduses seadistada nii, et tagatuled põleksid koos päevatuledega?
Jah, enamikul kaasaegsetel autodel on see võimalik. Seda nimetatakse sageli “Põhjamaade paketiks” või tulede ümberprogrammeerimiseks. See on väga soovitatav lahendus Eestis ja teistes Põhjamaades, kus ilmastikuolud muutuvad kiiresti. Nii on tagatud, et teie auto on tagant nähtav ka siis, kui ees põlevad vaid päevatuled.
Kas ma tohin paigaldada päevatuled ise vanemale autole?
Jah, järelturu päevatulede paigaldamine on lubatud, kuid need peavad vastama rangetele nõuetele. Tuledel peab olema “RL” tähistus (Running Lights) ja E-sertifikaat. Samuti tuleb järgida paigaldusmõõtmeid: tuled ei tohi olla maapinnast madalamal kui 250 mm ega kõrgemal kui 1500 mm, ning nende vahe peab olema vähemalt 600 mm. Lisaks peavad need automaatselt süttima mootori käivitamisel ja kustuma (või tuhmuma) lähitulede sisselülitamisel.
Miks päevatulede märk mõnikord vilgub või süttib kollaselt?
Kui tavapärase rohelise märgutule asemel süttib armatuuris kollane tulede hoiatus või roheline tuli hakkab vilkuma, viitab see tavaliselt rikkele süsteemis. Põhjuseks võib olla läbipõlenud LED-moodul, vigane juhtmestik või probleem valgusanduriga. Sellisel juhul tuleks pöörduda diagnostikasse, sest mittetöötavad tuled on ülevaatusel läbikukkumise aluseks.
Kas udutuled asendavad päevatulesid?
Tehniliselt ja seaduslikult võib teatud juhtudel valgel ajal kasutada udutulesid lähitulede asemel, kuid see ei ole soovitatav tavapraktika. Udutuled on disainitud valgustama teed madalalt ja laialt, samas kui päevatuled on disainitud olema nähtavad otse eest. Lisaks on paljudel uutel autodel udutuled asendatud täielikult päevatuledega.
Tulede hooldus on ohutuse alus
Olenemata sellest, milline märk armatuurlaual helendab, on kõige olulisem tulede füüsiline seisukord. Päevatuled, eriti LED-põhised, on üldiselt hooldusvabad, kuid nende efektiivsus sõltub laternaklaaside puhtusest.
Eesti kliimas, kus teed on sageli porised või soolased, võivad tuled kaotada kuni 50% oma valgusjõust vaid mõnekümne kilomeetri läbimisel. Kuivanud porikiht muudab ereda LED-riba tuhmiks täpiks, mida vastutulija ei pruugi ohtliku möödasõidu alustamisel märgata. Seega on harjumus enne sõitu tuled lapiga üle käia sama oluline kui teadmine sellest, mida roheline sümbol armatuuris tähendab.
Kokkuvõtvalt on päevatulede märk teie liitlane energiasäästus ja nähtavuses, kuid see nõuab juhilt teadlikkust ilmastikuoludest. Ärge usaldage pimesi automaatikat – kui ilm läheb halliks, lülitage sisse lähituled, et olla kindel oma nähtavuses igast küljest.
