Kaasaegsete autode armatuurlauad meenutavad sageli lennuki kokpitti, olles täis erinevaid värvilisi sümboleid, ekraane ja märgutulesid. Nende eesmärk on teha juhi elu lihtsamaks ja sõit ohutumaks, kuid paradoksaalsel kombel on just tehnoloogia areng tekitanud liikluses uue ja väga tõsise ohuallika. Üks levinumaid eksimusi, mida autojuhid tänapäeval teevad, on seotud tulede kasutamisega – täpsemalt pime usaldus automaatika vastu ja teadmatus sellest, mida tegelikult tähendab roheline tulede sümbol armatuuril. Iga päev võib Eesti teedel näha sadu “kummitusautosid”, mis sõidavad videvikus, vihmasajus või tunnelites ilma põlevate tagatuledeta, seades ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elud. See ei ole tavaliselt pahatahtlikkus, vaid lihtne teadmatus selle kohta, kuidas päevasõidutuled ja lähituled tegelikult erinevad.
Mis on päevasõidutuled ja kuidas need erinevad lähituledest?
Enne ohtudest rääkimist on oluline selgeks teha terminoloogia. Euroopa Liidu nõuete kohaselt peavad kõik uuemad autod olema varustatud päevasõidutuledega (inglise keeles Daytime Running Lights ehk DRL). Need on tavaliselt LED-tehnoloogial põhinevad tuled sõiduki esiosas, mis süttivad automaatselt mootori käivitamisel.
Päevasõidutulede peamine eesmärk ei ole valgustada teed juhi ees, vaid teha auto nähtavaks vastutulijatele valgel ajal. Siin peitubki kurja juur: päevasõidutuled on disainitud olema väga heledad ja silmatorkavad, kuid neil puudub suunatud valgusvihk, mis valgustaks teekatet pimedas. Veelgi olulisem on asjaolu, et enamiku autotootjate seadistuse kohaselt ei põle päevasõidutulede režiimis auto tagumised ääretuled. Kui juht näeb armatuuril rohelist märgutuld (või kui armatuurlaud on lihtsalt valgustatud), eeldab ta ekslikult, et kogu auto valgustus on sisse lülitatud, kuigi tegelikkuses võib auto tagaosa olla täiesti pime.
Lähituled seevastu on mõeldud tee valgustamiseks ja auto nähtavaks tegemiseks nii eest kui tagant. Lähitulede sisselülitamisel süttivad alati ka tagumised gabariidid ja numbrituled.
Ohtlik illusioon: valgustatud armatuurlaud
Aastaid tagasi oli asi lihtne: kui armatuurlaud oli pime, teadis juht kohe, et ta unustas tuled põlema panna. Tänapäeva autodel on aga digitaalsed näidikud või pidevalt valgustatud armatuurid, mis säravad eredalt sõltumata sellest, kas välised tuled on sisse lülitatud või mitte. See tekitab ohtliku illusiooni.
Sõites linnas, kus on tänavavalgustus, ei pruugi juht arugi saada, et tema auto lähituled ei põle. Ta näeb teed tänu tänavavalgustusele ja armatuurlaud särab eredalt. Armatuuril võib isegi põleda roheline sümbol, mis tähistab päevasõidutulesid või automaatrežiimi aktiivsust. Juht tunneb end turvaliselt, kuid tagantpoolt lähenevale autole on ta peaaegu nähtamatu, eriti halva ilma korral. See olukord on sageli põhjuseks tagant otsasõitudele, kus süüdlaseks jääb küll tagumine juht, kuid tegelikuks põhjuseks on eessõitja valgustamata tagaosa.
Automaatsete tulede (AUTO) pimeala
Paljud juhid väidavad õigustuseks: “Aga mul on tuled AUTO asendis, auto peaks ise teadma!” See on üks suurimaid eksiarvamusi. Automaatsed tuled töötavad valgusanduri (sensor) põhiselt, mis mõõdab ümbritsevat valgustaset. See süsteem on küll mugav, kuid kaugeltki mitte täiuslik.
Siin on olukorrad, kus automaatika (AUTO) veab alt:
- Udu: Päevane udu on sageli hele ja valge. Valgusandur tajub seda kui piisavat päevavalgust ega lülita lähitulesid sisse. Tulemuseks on udus sõitev auto, millel põlevad ees vaid päevatuled ja taga mitte midagi.
- Vihm ja lumesadu: Sarnaselt udule võib ka tihe sadu olla anduri jaoks piisavalt “valge”, et hoida peal päevasõidutuled, kuigi nähtavus on drastiliselt vähenenud ja veepihus on tagatulede puudumine äärmiselt ohtlik.
- Päike madalal (vastupäike): Andur võib reageerida eredale päikesele ja hoida tuled päevarežiimil, kuigi tegelikult on auto varjus või on kontrastid nii suured, et tagatuled oleksid hädavajalikud.
Millal on roheline märgutuli otsene ohu märk?
Armatuuril olev roheline tuli võib tähendada erinevaid asju sõltuvalt automargist ja konkreetsest sümbolist. Tavaliselt on olemas kaks peamist rohelist sümbolit:
- Kaks lampi, mille kiired on suunatud külgedele (gabariidid): See tähendab, et põlevad ainult ääretuled. Sellega sõitmine on enamasti keelatud (v.a. seisvas autos).
- Lamp, mille kiired on suunatud alla vasakule (lähituled): See on õige tuli pimedas sõitmiseks.
- Tähtedega sümbol “DRL” või lihtsalt roheline täpp/AUTO kiri: See viitab sageli päevasõidutuledele.
Kõige ohtlikum on olukord, kus juht näeb rohelist DRL-märgutuld või lihtsalt usaldab AUTO-režiimi indikaatorit, sõites samal ajal maanteel vihmasajus. Sellisel juhul on ta teistele liiklejatele “kummitus”. Eriti kriitiline on see möödasõitudel: kui teie ees sõitva auto tagaosa on pime, märkate teda vihmapihus või hämaras oluliselt hiljem, mis vähendab reageerimisaega drastiliselt.
Mida ütleb Eesti Liiklusseadus?
Eesti Liiklusseadus on tulede kasutamise osas väga konkreetne, kuid paljud juhid on selle unustanud või tõlgendavad seda valesti. Seadus sätestab, et päevasõidutulesid võib kasutada ainult valgel ajal ja hea nähtavuse korral.
See tähendab, et lähituled (koos tagatuledega) tuleb sisse lülitada:
- Pimeda ajal (ka valgustatud asulates).
- Halva nähtavuse korral (udu, vihm, tihe lumesadu).
- Tunnelites.
Politsei pöörab üha enam tähelepanu “pimedatele” autodele. Kui sõidate halva nähtavusega ja teil põlevad vaid eesmised päevatuled, on politseil õigus teid peatada ja trahvida, kuna tekitate liiklusohtliku olukorra. Veelgi olulisem kui trahv on aga risk põhjustada raske liiklusõnnetus.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma võin alati sõita AUTO režiimis?
Ei, AUTO režiim on abivahend, mitte asendaja juhi tähelepanule. Automaatika ei suuda tuvastada udu ega tugevat vihmasadu adekvaatselt. Juht peab alati veenduma, et oludele vastavad tuled (lähituled koos tagatuledega) on sisse lülitatud.
Miks autotootjad ei tee nii, et tagatuled põleksid alati?
See on seotud Euroopa Liidu varasemate energiasäästu direktiividega, mille eesmärk oli vähendada kütusekulu ja CO2 heitmeid. Siiski on paljudel uutel autodel nüüd võimalik lasta esinduses tarkvara ümber seadistada nii, et koos päevasõidutuledega põleksid ka tagatuled. See on Eestis väga soovitatav (“Põhjamaade pakett”).
Kuidas ma tean sõidu ajal, kas mul põlevad lähituled või päevatuled?
Vaadake armatuurlauda. Kui põleb roheline sümbol, millel on kujutatud lampi ja sellest väljuvaid kiiri suunaga alla vasakule, on lähituled sees. Kui põleb vaid kiri AUTO või DRL, töötavad tõenäoliselt vaid päevatuled. Kindlaim viis on vihmasaju või hämara korral lülitada tuled lülitist manuaalselt “On” või lähitulede asendisse.
Kas udutuled asendavad lähitulesid?
Ei. Eesmisi udutulesid võib kasutada koos lähituledega udust või sajust tingitud halva nähtavuse korral. Päevasel ajal võib neid kasutada lähitulede asemel, kuid pimedas on lähituled kohustuslikud.
Miks on armatuurlaud valgustatud, kui tuled ei põle?
See on modernne disainilahendus. Digitaalsed ekraanid peavad olema nähtavad igal ajal. See nõuab juhilt harjumuse muutmist – valgustatud armatuur ei võrdu enam sisselülitatud välisvalgustusega.
Tulede tehniline seisukord ja pirnide valik
Lisaks õigele lülitamisele on kriitilise tähtsusega ka tulede füüsiline seisukord. Isegi kui juht lülitab õigeaegselt sisse lähituled, ei pruugi neist kasu olla, kui laterna klaasid (plastik) on tuhmunud või pirnid on vananenud. Tuhmunud esitulede klaasid hajutavad valgust valesti, pimestades vastutulijaid ja vähendades juhi enda nägemisulatust märgatavalt.
Vanemate autode puhul on levinud probleemiks polükarbonaadist tuleklaaside matistumine UV-kiirguse ja teedel lenduva liiva tõttu. Seda saab sageli parandada poleerimisega, mis on kordades odavam kui uute tulede ostmine. Samuti tasub meeles pidada, et ksenoonpirnid ja halogeenpirnid kaotavad aja jooksul oma valgustugevust. Kui auto on üle 5 aasta vana ja pirne pole vahetatud, on nende valgustugevus tõenäoliselt langenud 30-50%. Kvaliteetsed pirnid ja selged klaasid koos õigeaegse lülitamisega on parim elukindlustus pimedatel sügis- ja talveõhtutel.
