Iga aasta oktoobrikuu keskpaik toob Eesti autoomanikele meelde olulise kuupäeva – 15. oktoober. See on päev, mil liiklusseadus lubab ametlikult sõidukitele alla panna naastrehvid. Paljude autojuhtide jaoks on see justkui stardipauk rehvitöökodadesse tormamiseks, et olla esimeste seas, kes “klõbinal” talvele vastu sõidavad. Siiski soovitavad eksperdid, Maanteeamet ja kogenud liiklejad võtta hetkeks aeg maha ja hinnata olukorda ratsionaalselt. Kuigi seadus lubab, ei tähenda see, et kohustus koheselt kehtiks või et see oleks praegustes ilmastikuoludes isegi turvaline valik. Sügisene ilm on muutlik ning ennatlik rehvivahetus võib kaasa tuua rohkem kahju kui kasu nii teie autole, rahakotile kui ka teekattele.
Millal on talverehvid Eestis tegelikult kohustuslikud?
Rehvivahetuse puhul on oluline teha selget vahet sellel, mis on lubatud ja mis on kohustuslik. Segadus kuupäevadega on kerge tekkima, sest regulatsioonid on paindlikud, et arvestada reaalseid ilmastikuolusid. Eestis kehtiv seadusandlus näeb ette konkreetse ajaraami:
- 15. oktoober: Sellest kuupäevast alates on naastrehvide kasutamine lubatud. See on mõeldud eelkõige neile, kes peavad liiklema varahommikuti või hilisõhtuti piirkondades, kus öökülmad võivad tekitada ootamatut libedust.
- 1. detsember: See on kuupäev, mil talverehvid (olgu need siis naast- või lamellrehvid) muutuvad kõikidele sõiduautodele kohustuslikuks.
- 1. märts: Talverehvide kohustuslik periood lõppeb, kuid nende kasutamine on endiselt lubatud.
- 31. märts: Üldjuhul lõpeb naastrehvide kasutamise lubatud aeg, kuid erandina võib see pikeneda kuni 30. aprillini, kui ilmastikuolud seda nõuavad.
Oluline on märkida, et lamellrehvid ehk naastudeta talverehvid on Eestis lubatud aastaringselt. Seega, kui teie autol on all korralikud lamellrehvid, ei ole teil 15. oktoobri saabudes vaja üldse kiirustada, vaid võite rahulikult oodata tõelise talve saabumist.
Miks ei tasu rehvivahetusega esimeste kuupäevade saabudes kiirustada?
Kuigi kalender võib näidata oktoobri keskpaika, näitab termomeeter tihti veel plusspoolseid temperatuure, mis võivad päeval ulatuda isegi 10-15 kraadini. Sellistes tingimustes on naastrehvidega sõitmine mitmes mõttes ebamõistlik.
Esiteks on küsimus ohutuses. Naastrehvid on disainitud töötama kõige efektiivsemalt jääl ja kinnisõidetud lumel. Märjal või kuival asfaldil, eriti soojemate temperatuuridega, on naastrehvi pidurdusteekond tunduvalt pikem kui suverehvil või isegi kvaliteetsel lamellrehvil. Metallist naastud libisevad asfaldil, vähendades kontakti teepinnaga, mis võib kriitilises olukorras tähendada mitu meetrit pikemat pidurdusmaad.
Teine aspekt on majanduslik. Soojade ilmadega ja asfaldil sõites kuluvad pehme seguga talverehvid silmnähtavalt kiiremini. Naastud võivad pesadest välja murduda või nüristuda, mistõttu on nad ajal, mil neid päriselt vaja läheb – südatalvel kiilasjääga –, oma efektiivsuse kaotanud. Liiga vara vahetatud rehvid võivad kevadeks olla juba kasutuskõlbmatud.
Kolmandaks ei saa unustada keskkonda ja teede seisukorda. Naastrehvid on peamine põhjus, miks meie teedesse tekivad roopad ja miks linnaõhk on kevadel täis tervistkahjustavat tolmu. Mida lühem on naastrehvide kasutusaeg, seda kauem püsivad meie teed siledad ja õhk puhtam.
Naastrehvid versus lamellrehvid – igavene debatt
Kui ootate rehvivahetusega, tekib sageli küsimus, kas jätkata naastrehvidega või minna üle lamellrehvidele. See valik sõltub suuresti teie sõiduharjumustest ja -piirkonnast.
Naastrehvid on parim valik juhile, kes:
- Elab linnast väljas või sõidab sageli kõrvalmaanteedel, mida hooldatakse harvemini.
- Peab sõitma iga ilmaga, ka varahommikuti enne sahkade saabumist.
- On vähesema sõidukogemusega ja tunneb end libedates oludes ebakindlalt. Jää peal pakub naast ületamatut pidamist.
Lamellrehvid sobivad ideaalselt juhile, kes:
- Liikleb peamiselt linnas või suurtel põhimaanteedel, mis on enamasti soolamärjad või lumevabad.
- Hindab sõidumugavust ja vaikust – lamellrehv on naastrehvist oluliselt vaiksem.
- Soovib paindlikkust rehvivahetusel. Lamellrehvidega ei pea jälgima kuupäevi nii rangelt ja nendega võib sõita ka üleminekuperioodidel.
- Sõidab tihti Kesk-Euroopasse või riikidesse, kus naastrehvid on keelatud (näiteks Poola, Saksamaa).
Kuidas hinnata oma olemasolevate talverehvide seisukorda?
Enne kui tormate rehve vahetama, tuleb kriitilise pilguga üle vaadata garaažis või keldris seisvad eelmise hooaja rehvid. Lihtsalt sellest, et rehv on must ja ümmargune, ei piisa ohutuks sõiduks.
Kõige olulisem näitaja on mustrisügavus. Seadus nõuab talverehvidelt vähemalt 3 millimeetrit mustrisügavust, kuid ohutuseksperdid on ühel meelel, et see on absoluutne miinimum, millega talvele vastu minna on riskantne. Soovituslik mustrisügavus talverehvi puhul on vähemalt 4–5 millimeetrit. Kui muster on kulunud piiripealseks, ei suuda rehv enam lund ja lörtsi mustri vahelt välja juhtida ning pidamine kaob.
Teine kriitiline faktor on rehvi vanus. Kummisegu vananeb ja muutub ajaga kõvaks isegi siis, kui rehviga ei sõideta. Talverehv peab olema pehme ja elastne, et tagada haardumine külmades oludes. Üldine soovitus on mitte kasutada rehve, mis on vanemad kui 5-6 aastat, isegi kui muster on korralik. Rehvi tootmisaja leiate rehvi küljelt DOT-märgistuse järgi (neli numbrit, millest kaks esimest tähistavad nädalat ja kaks viimast aastat).
Naastrehvide puhul tuleb kontrollida ka naastude arvu. Kui rehvist on kadunud märkimisväärne hulk naaste (näiteks üle 50%) või kui need logisevad oma pesades, ei toimi rehv enam naastrehvina, kuid ei oma ka lamellrehvi omadusi. Sellised rehvid tuleb ohutuse huvides välja vahetada.
Mida tähendab “kolme mäetipu” sümbol?
Viimastel aastatel on palju räägitud talverehvide märgistusest. Kui vanasti piisas vaid tähisest M+S (Mud and Snow), siis tänapäeval on standardid muutunud rangemaks. M+S tähisega rehvid võivad olla mõeldud vaid poristes oludes sõitmiseks ega pruugi sobida põhjamaisesse talve.
Tõelise talverehvi tunnuseks on 3PMSF (3 Peak Mountain Snow Flake) sümbol – kolm mäetippu ja lumehelves. See märgistus näitab, et rehv on läbinud spetsiaalsed katsed ja vastab rangematele nõuetele lumel pidurdamisel ja kiirendamisel. Uute rehvide ostmisel tasub kindlasti eelistada just seda märgistust, kuna see garanteerib parema sobivuse meie kliimasse. Kuigi Eestis on veel üleminekuperiood vanemate märgistuste osas, liigub regulatsioon sinnapoole, et tulevikus aktsepteeritakse talverehvina vaid mäetipu sümboliga tooteid.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma võin talverehvid alla panna ainult vedavale teljele?
Ei, see on rangelt keelatud ja äärmiselt ohtlik. Erinevate haardumisomadustega rehvid telgedel muudavad auto käitumise ettearvamatuks ja võivad põhjustada külglibisemist. Talverehvid peavad olema paigaldatud kõikidele ratastele.
Kui suur on trahv, kui sõidan suverehvidega pärast 1. detsembrit?
Liiklusseaduse rikkumise eest võib politsei määrata rahatrahvi. Veelgi hullem on aga see, et kui peaksite sattuma liiklusõnnetusse ja teil pole nõuetekohaseid rehve, võib kindlustusfirma keelduda kahjude hüvitamisest või esitada teile tagasinõude. Rahaline kaotus võib ulatuda tuhandetesse eurodesse.
Kas ma võin sõita lamellrehvidega suvel?
Jah, seadus seda ei keela, kuid see ei ole soovitatav. Talverehvi segu on liiga pehme kuuma asfaldi jaoks. See pikendab pidurdusteekonda märgatavalt, suurendab kütusekulu ja muudab auto juhitavuse “ujuvaks”. Lisaks kulub kallis talverehv suvel ebamõistlikult kiiresti.
Mis on “universaalrehv” ja kas see sobib Eestisse?
Kesk-Euroopa tüüpi aastaringsed rehvid (all-season) on kompromiss. Eestis, kus talved võivad olla karmid, lumerohked ja jäised, jäävad need rehvid hätta. Põhjamaade oludesse on soovitatav valida spetsiaalselt siia regiooni mõeldud pehme seguga lamellrehvid või naastrehvid.
Sõidustiil on olulisem kui rehv
Lõpetuseks on oluline meeles pidada, et isegi maailma kõige kallim ja testivõite noppinud naastrehv ei suuda eirata füüsikaseadusi. Esimene libedus, mida rahvakeeli kutsutakse “mustaks jääks”, on eriti salakaval, sest teepind tundub vaid kergelt niiske, kuid on tegelikult kaetud õhukese jääkihiga. Sellises olukorras kaotab auto juhitavuse hetkega, sõltumata sellest, kas all on naelad või lamellid.
Rehvivahetus on vaid üks osa talveks valmistumisest. Sama oluline on kohandada oma sõidustiili. See tähendab suurema pikivahe hoidmist, äkiliste manöövrite vältimist ja kiiruse alandamist vastavalt oludele. Samuti tasub kontrollida auto tehnilist seisukorda laiemalt: kas pidurid on korras, kas klaasipesuvedelik on talvine ja kas kojamehed pühivad korralikult. Talvine liiklusohutus algab juhist, mitte ainult rehvidest. Seega, jälgige ilmateadet, hinnake hommikuti teeolusid ja ärge tormake rehvivahetusse vaid kalendrikuupäeva pärast, vaid siis, kui ilmastikuolud seda reaalselt nõuavad.
