Mootorrattaomaniku jaoks tähendab kevade saabumine enamat kui vaid soojemat ilma ja sulavat lund; see tähistab hooaja algust ning vabadust teedel. Enne aga, kui saab täie rinnaga kurve nautima minna, seisab paljudel ees kohustuslik käik tehnoülevaatuspunkti. See protseduur ei ole pelgalt bürokraatlik samm, vaid kriitilise tähtsusega toiming, mis tagab nii sõitja enda kui ka kaasliiklejate ohutuse. Erinevalt autodest, kus plekk kaitseb sõitjat, on mootorrattur liikluses oluliselt haavatavam, mistõttu peab kaherattalise tehniline seisukord olema laitmatu. Paljud ratturid tunnevad ülevaatuse ees ärevust, kartes, et mõni pisiviga või varasem modifikatsioon võib saada saatuslikuks. Seetõttu on oluline täpselt teada, millele inspektorid tähelepanu pööravad ja kuidas oma sõidukit selleks ette valmistada.
Vajalikud dokumendid ja ettevalmistus enne ülevaatuspunkti minekut
Sujuv ülevaatusprotsess algab juba kodus. Enne mootorratta käivitamist ja ülevaatuspunkti sõitmist tasub veenduda, et kõik juriidilised ja visuaalsed aspektid on korras. Esimene asi, mida ülevaataja küsib, on dokumendid. Teil peab kaasas olema mootorratta registreerimistunnistus (tehniline pass). Kuigi Eestisiseselt piisab tihti vaid isikut tõendavast dokumendist, on tehnilise passi olemasolu soovitatav, et vältida asjatuid sekeldusi andmete kontrollimisel. Samuti peab sõidukil olema kehtiv liikluskindlustus. Ilma selleta ülevaatust ei teostata.
Tehnilise poole pealt on elementaarne, et mootorratas oleks puhas. Porine või õline ratas ei jäta ülevaatajale head muljet ning võib varjata olulisi sõlmi, mida on vaja kontrollida, näiteks VIN-koodi või raami seisukorda. Puhas mootorratas näitab omaniku hoolivat suhtumist. Enne minekut kontrolli kindlasti ka VIN-koodi loetavust raamil – see peab kattuma dokumentides olevaga ning olema selgelt eristatav.
Valgustusseadmete ja elektrisüsteemi kontroll
Üks sagedasemaid põhjuseid, miks mootorrattad kordusülevaatusele saadetakse, on probleemid tuledega. Mootorratta puhul on “näe ja ole nähtav” printsiip elulise tähtsusega. Ülevaatusel kontrollitakse põhjalikult kõiki valgusallikaid:
- Lähituled ja kaugtuled: Need peavad põlema, olema õigesti reguleeritud (ei tohi näidata liiga kõrgele ega liiga madalale) ja valgusvihk peab olema selge piirjoonega.
- Suunatuled: Need peavad vilkuma kindla sagedusega (tavaliselt 60–120 korda minutis). Väga levinud viga on LED-suunatulede paigaldamine ilma takistiteta, mis paneb tuled liiga kiiresti vilkuma. See on kindel läbikukkumine.
- Pidurituli: See peab süttima nii esimese kui ka tagumise piduri rakendamisel. Sageli unustavad ratturid kontrollida just tagumise piduri lülitit.
- Numbrimärgi tuli: Tihti tähelepanuta jäetud pisiasi, mis on kohustuslik.
Lisaks funktsionaalsusele kontrollitakse valgustite vastavust nõuetele. Kõigil tuledel peab olema E-märgistus. Hiinast tellitud odavad asendustuled või toonkilega kaetud laternad ei vasta tavaliselt Euroopa Liidu nõuetele ja toovad kaasa negatiivse otsuse.
Rehvide seisukord ja nõuded
Mootorratta ainsaks kontaktiks teepinnaga on kaks (harvadel juhtudel kolm) rehvi, mille kontaktpind on äärmiselt väike. Seetõttu on rehvide kontroll ülevaatusel väga range. Seadus nõuab mootorratta rehvide mustri sügavuseks vähemalt 1,6 millimeetrit. Siiski soovitavad eksperdid ja ka ülevaatajad vahetada rehvid juba varem, sest kulunud rehviga vihmase ilmaga sõitmine on äärmiselt ohtlik.
Lisaks mustri sügavusele vaadatakse ka rehvi üldist seisukorda ja vanust. Praod rehvi külgseintel või mustri vahel viitavad vananenud kummisegule, mis on kaotanud oma elastsuse ja pidamisvõime. Isegi kui muster on sügav, võib praguline rehv puruneda või libiseda ootamatult. Samuti peavad rehvimõõdud vastama tootja poolt ettenähtud mõõtudele. Kui olete paigaldanud tehasemõõdust oluliselt laiema tagarehvi, mis ei ole registreerimistunnistusele kantud, võib see osutuda probleemiks.
Pidurisüsteemi ja veermiku testimine
Pidurid on mootorratta kõige olulisem ohutussüsteem. Ülevaatusel tehakse pidurite kontroll tavaliselt rullikutel, kus mõõdetakse pidurdusjõudu ja veeretakistust. Ülevaataja jälgib, et pidurdusjõud oleks piisav ja ühtlane. Kuid lisaks masinale tehakse ka visuaalne ja taktiilne kontroll:
- Piduriklotsid ja -kettad: Kontrollitakse klotside kulumist (et kate ei oleks liiga õhuke) ja ketaste paksust ning seisukorda. Sügavad vaod või praod ketastes on keelatud.
- Pidurivoolikud: Need ei tohi olla pragunenud, hõõrdunud ega lekkida. Vanematel ratastel kipuvad kummivoolikud paisuma, mis muudab pidurdamise ebatäpseks.
- Amortisaatorid ja esihark: Väga levinud viga on lekkivad esihargi simmerlingid. Kui amorditoru on õline, tähendab see, et õli võib sattuda pidurikettale, mis on äärmiselt ohtlik. Lekkiv amortisaator on kohene kordusülevaatuse põhjus.
- Laagrid: Kontrollitakse nii rattalaagreid kui ka lenksulaagreid. Ratta loksumine või lenksu ebaühtlane liikumine (nõksud pööramisel) viitab kulunud laagritele.
Heitgaasid, müratase ja summutid
See on teema, mis tekitab mootorratturite seas kõige rohkem vaidlusi ja küsimusi. Eestis kehtivad mootorratastele kindlad müranormid ja heitgaasinõuded, mis sõltuvad ratta väljalaskeaastast. Ülevaatusel mõõdetakse heitgaaside CO-sisaldust, mis peab jääma normi piiresse.
Veelgi kriitilisem on aga müratase ja summutisüsteemi vastavus. Paljud ratturid vahetavad originaalsummutid sportsummutite vastu, et saada “mahlasemat” häält. See on lubatud vaid juhul, kui:
- Summuti on E-märgistusega ja sertifitseeritud konkreetsele mootorrattamuudelile.
- Müratase ei ületa tehnilises passis toodud väärtust (või seadusega lubatud piirmäära).
- Summutis on olemas db-killer (mürasummuti sisu), kui see on tootja poolt ette nähtud.
Kui teil on all “otsetoru” või eemaldatud db-killeriga sportsummuti, mis teeb kõrvulukustavat müra, siis ülevaatuselt te läbi ei saa. Samuti ei ole lubatud ise ümberehitatud või ilma sertifikaadita väljalaskesüsteemid.
Levinumad vead ja modifikatsioonid, mis takistavad läbisaamist
Lisaks eelmainitule on rida “pisivigu” ja modifikatsioone, mis on ülevaatajatele punaseks rätikuks. Mootorratturid armastavad oma sõidukeid isikupärastada, kuid alati ei tehta seda seadusega kooskõlas.
Peeglid ja nende suurus
Üks sagedasemaid probleeme on liiga väikesed või puuduvad peeglid. Peeglid peavad tagama piisava nähtavuse taha. Paljudel järelturu “disainpeeglitel” puudub nõutav peegelpindala või E-märgistus. Kui peegel on liiga väike, ei loeta seda nõuetele vastavaks, olenemata sellest, kui hästi see ratta disainiga sobib.
Numbrimärgi asukoht ja nurk
Numbrimärk peab olema otse, loetav ja valgustatud. Populaarsed on “saba lühendamised” ja numbrimärgi peitmine sügavale porilaua alla või keeramine liiga suure nurga alla, et see poleks kiiruskaameratele nähtav. Seaduse järgi ei tohi numbrimärgi kalle olla liiga suur (tavaliselt mitte üle 30 kraadi vertikaalist). Samuti on keelatud igasugused katted ja spreid numbrimärgil.
Kere ja plastid
Teravad servad, lahtised gondlid või puuduvad katted võivad olla ohtlikud sõitjale või jalakäijatele avarii korral. Ülevaatusel jälgitakse, et rattal ei oleks väljaulatuvaid teravaid osi, mis võiksid vigastusi tekitada.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Mootorratta ülevaatusega seoses tekib alati spetsiifilisi küsimusi. Siin on vastused neist kõige levinumatele.
Kui tihti tuleb mootorrattaga ülevaatusel käia?
Eestis tuleb uue mootorrattaga minna ülevaatusele hiljemalt 48 kuud (4 aastat) pärast esmaregistreerimist. Pärast seda tuleb ülevaatus läbida iga 24 kuu (2 aasta) järel. See kehtib L-kategooria sõidukitele. Kui ratas on vanem kui 10 aastat, on intervall samuti 2 aastat, erinevalt autodest, mis peavad käima igal aastal.
Kas ma pean ülevaatusele minnes kaasa võtma ohutusvesti ja tõkiskingad?
Mootorratta (L-kategooria) varustuses on kohustuslik ohutusvest, mida juht peab kandma hädapeatumise korral pimedal ajal või halva nähtavuse korral asulavälisel teel. Seega peab ohutusvest olema rattal kaasas (näiteks sadula all). Tõkiskingad ja tulekustuti ei ole mootorratastel kohustuslikud.
Mis juhtub, kui ma ei saa ülevaatuselt läbi?
Kui ülevaatusel avastatakse “ohtlik viga” (näiteks pidurid ei tööta üldse), keelatakse sõidukiga edasisõit koheselt. Kui leitakse “oluline viga” (näiteks kulunud rehv või vale tuli), antakse kordusülevaatuse määramise otsus. Teil on aega viga parandada ja naasta kordusülevaatusele (tavaliselt kuu aja jooksul), kus kontrollitakse vaid konkreetset puudust. Kordusülevaatus on soodsam kui tavaline ülevaatus.
Kas välismaalt toodud mootorratas vajab kohe ülevaatust?
Jah, kui toote mootorratta välismaalt ja registreerite selle Eestis, peate läbima registreerimiseelse tehnonõuete kontrolli Maanteeameti büroos ja seejärel tavapärase tehnoülevaatuse, välja arvatud juhul, kui tegemist on uue sõidukiga või kui Euroopa Liidu siseselt on kehtiv ülevaatus, mida Eesti tunnustab (see sõltub konkreetsest riigist ja ratta vanusest).
Kuidas tagada edukas ülevaatus esimese korraga
Parim viis kordusülevaatuse ja lisakulude vältimiseks on ennetav hooldus. Ärge jätke ülevaatust viimasele minutile enne hooaja algust või kindlustuse lõppemist. Soovitatav on käia oma usaldusväärse mehhaaniku juures nädal või kaks enne planeeritavat ülevaatust ja paluda teha “ülevaatuse-eelne kontroll”. Spetsialist märkab sageli asju, mida omanik ise ei näe – näiteks lõtkud kiige laagrites või pidurivooliku mikropraod. Samuti tasub hoida alles originaalosad (summuti, peeglid, suunatuled), kui olete ratast tuuninud. Vajadusel saab need ülevaatuse ajaks tagasi vahetada, kuigi ideaalis peaks ratas olema seaduslikus konditsioonis aastaringselt. Korras mootorratas ei ole vajalik mitte ainult inspektorile templi saamiseks, vaid see on teie elukindlustus kahel rattal.
