Sügisene ilmamuutus saabub Eestis sageli ootamatult, tuues kaasa öökülmad, libeduse ja lörtsi, mis muudavad suviste rehvidega liiklemise äärmiselt ohtlikuks. Iga autojuhi kohustus on tagada mitte ainult enda, vaid ka kaasliiklejate turvalisus, mistõttu on rehvivahetuse õigeaegne planeerimine kriitilise tähtsusega. Kuigi seadusandlus paneb paika kindlad kuupäevad, millal talverehvid on lubatud ja millal kohustuslikud, peaks otsus rehvide vahetamiseks tuginema eelkõige tegelikele ilmastikuoludele ja tervele mõistusele. Hilinemine võib tähendada plekimõkimist või halvemal juhul raskeid liiklusõnnetusi, mistõttu tasub teemasse süveneda põhjalikumalt kui vaid kalendrit jälgides.
Seadusest tulenevad olulised kuupäevad
Eestis reguleerib talverehvide kasutamist Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määrus. Segaduse vältimiseks tuleb eristada ajavahemikku, millal talverehve võib kasutada, ja ajavahemikku, millal need on kohustuslikud. Samuti on oluline vahe naastrehvide ja lamellrehvide kasutamistingimustel.
- Naastrehvid: Nende kasutamine on Eestis lubatud alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Erandina võib talviste tee- ja ilmastikuolude esinemisel naastrehve kasutada kuni 30. aprillini. See tähendab, et kui kevadel püsib lumi ja jää maas, ei pea autojuhid kiirustama naastude vahetamisega suverehvide vastu.
- Lamellrehvid: Põhjamaadesse sobivate pehme seguga lamellrehvidega (millel puuduvad naastud) on lubatud sõita aastaringselt. Siiski ei ole soovitatav kasutada talviseks sõiduks mõeldud lamellrehve kuumadel suvepäevadel, kuna nende pehme kummisegu kulub soojaga kiiresti ja pidurdusteekond pikeneb märgatavalt.
- Kohustuslik periood: Talverehvide kasutamine on kohustuslik kõikidele sõiduautodele (M1) ja kaubikutele (N1) ajavahemikus 1. detsembrist kuni 1. märtsini. See nõue kehtib sõltumata sellest, kas kasutatakse naast- või lamellrehve.
Oluline on märkida, et alates 2022. aasta detsembrist muutusid nõuded lamellrehvide märgistusele. Nüüd peavad talvel kasutatavad lamellrehvid kandma kolme mäetipu ja lumehelbe sümbolit (3PMSF). Lihtsalt M+S (Mud and Snow) tähisest enam ei piisa, kui rehvil puudub vastav mäetipu märgistus, sest M+S tähisega rehvid võivad olla mõeldud hoopis Lõuna-Euroopa kliimasse ega taga Eesti talves piisavat haarduvust.
Millal on õige aeg rehvivahetuseks?
Kuigi seadus lubab naastrehve alla panna alates oktoobri keskpaigast, ei tähenda see, et esimesel võimalusel peaks tormama rehvitöökotta, kui väljas on veel +10 kraadi sooja. Samas ei tohiks oodata ka esimese lumeni, mil järjekorrad töökodades venivad nädalatepikkuseks.
Rusikareegel on jälgida ööpäevast keskmist temperatuuri. Kui termomeetri näit langeb püsivalt alla +7 kraadi, hakkavad suverehvide omadused halvenema. Suverehvi kummisegu muutub madalatel temperatuuridel jäigaks ja “plastmassistub”, kaotades vajaliku haarduvuse teekattega isegi kuival asfaldil. Seega, kui hommikuti on muru hallast valge ja autoaknad vajavad kraapimist, on viimane aeg rehvivahetusele mõelda.
Naastrehv vs lamellrehv – kumba eelistada?
Igavene vaidlus naastrehvi ja lamellrehvi vahel sõltub suuresti autojuhi harjumustest ja sõidutrajektoorist. Ühest ja ainuõiget vastust ei ole, kuid valiku tegemisel aitavad järgmised pidepunktid:
- Naastrehvid on parim valik, kui sõidate sageli kõrvalistel teedel, mida ei soolatata ega sahatata regulaarselt. Jäisel ja kinnisõidetud lumega teel pakub naast ületamatut pidamist. Samuti on need soovitatavad vähesema kogemusega juhtidele, kuna naastrehv andestab sõiduvigu jääl veidi rohkem ja kaotab haarduvuse järk-järgulisemalt.
- Lamellrehvid sobivad ideaalselt linnainimesele, kes liigub peamiselt puhastatud või soolamärjal asfaldil. Lamellrehv on vaiksem, säästab teekatet ja kütust. Lisaks on lamellrehvi eeliseks paindlikkus – neid saab alla panna juba enne 15. oktoobrit ja sõita kauem kevadel, muretsemata kuupäevade pärast. Samuti on lamellrehvid vajalikud, kui plaanite talvel reisida Euroopa riikidesse, kus naastrehvid on keelatud (näiteks Poola, Saksamaa).
Rehvide seisukord ja tehnilised nõuded
Rehvide vahetamine ei ole pelgalt rutiinne tegevus, vaid võimalus hinnata rehvide tehnilist seisukorda. Kulunud või vananenud rehv ei taga ohutust isegi siis, kui tegemist on tipptootja mudeliga.
Seaduse järgi peab talverehvi mustri jääksügavus olema vähemalt 3 millimeetrit. Rehviasjatundjad ja ohutuse eksperdid peavad seda aga absoluutseks miinimumiks, millega tegelikult enam turvaline sõita ei ole. Soovituslik mustri sügavus talvehooaja alguses peaks olema vähemalt 4–5 millimeetrit, et rehv töötaks efektiivselt lumes ja lörtsis kogu hooaja vältel.
Lisaks mustri sügavusele tuleb jälgida rehvi vanust. Isegi kui muster on korralik, kaotab kummisegu ajaga oma elastsuse. Üle 5-6 aasta vanused rehvid (jälgige DOT-koodi rehvi küljel) võivad olla libedad nagu uisud. Samuti tuleb kontrollida, et rehvidel poleks pragusid, muhke ega ebaühtlast kulumist, mis võib viidata veermiku probleemidele.
Säilitamine ja hooldus
Et rehvid säilitaksid oma omadused ka järgmisteks hooaegadeks, on oluline neid õigesti hoiustada. Rehve tuleks hoida jahedas, pimedas ja kuivas ruumis, kaitstuna otsese päikesevalguse ja kemikaalide (õlid, bensiin) eest. Velgedel rehve on soovitav hoida virnastatuna või riputatuna, velgedeta rehve aga püstises asendis, keerates neid aeg-ajalt, et vältida deformeerumist.
Enne rehvide alla panemist tuleks need kindlasti balanseerida. Sõidul tekkiv vibratsioon mitte ainult ei vähenda mugavust, vaid lõhub ka auto veermikku ja põhjustab rehvi ebaühtlast kulumist. Pärast vahetust kontrollige paari nädala möödudes rehvirõhku ja pingutage rattapoldid.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Autojuhtidel tekib seoses rehvivahetusega igal aastal mitmeid praktilisi küsimusi. Siin on vastused levinumatele murekohtadele.
Kas ma tohin sõita Eestis naastrehvidega, kui naaberriikides on need keelatud?
Jah, Eestis tohib, kuid peate arvestama piiriületusega. Soome, Rootsi, Norra ja Läti lubavad naastrehve. Leedus on need lubatud, kuid teatud piirangutega. Poolas ja Saksamaal on naastrehvid rangelt keelatud. Kui plaanite autoreisi läbi Euroopa, on põhjamaise seguga lamellrehv ainus turvaline ja legaalne valik.
Mis juhtub, kui ma sõidan talvel suverehvidega ja satun avariisse?
Lisaks politsei poolt määratavale trahvile on kindlustusseltsil õigus keelduda kaskokindlustuse hüvitise väljamaksmisest või esitada liikluskindlustuse puhul regressinõue. See tähendab, et süüdlane peab kannatanule tekitatud kahju kinni maksma oma taskust, kui õnnetuse põhjuseks oli nõuetele mittevastav rehv.
Kas “lamellrehv” ja “aastaringsne rehv” on sama asi?
Mitte päris. Eestis müüdavad “lamellrehvid” jagunevad laias laastus kaheks: põhjamaisteks (pehme segu, tihe lamellimine, suurepärane jääpidamine) ja Kesk-Euroopa omadeks (kõvem segu, parem vihmas ja suurel kiirusel, kuid kehv jääl). Aastaringseks sõiduks Eestis sobivad vaid põhjamaist tüüpi lamellid. Kesk-Euroopa “aastaringsed” rehvid võivad meie talves hätta jääda.
Kas uued naastrehvid vajavad sissesõitmist?
Jah. Uute naastrehvidega on soovitatav esimesed 500–1000 kilomeetrit sõita rahulikult, vältides järske kiirendusi ja pidurdusi. See aitab naastudel korralikult pesadesse kinnituda ja pikendab rehvi eluiga.
Talvisõidu eripärad ja ohutu liiklemise põhitõed
Korralikud talverehvid on küll ohutuse vundament, kuid nad ei suuda tühistada füüsikaseadusi. Talvine liiklemine nõuab autojuhilt hoopis teistsugust sõidustiili kui suvine kulgemine. Üks suurimaid ohte on “must jää” – nähtamatu jääkirme, mis tekib sageli sildadel, viaduktidel ja metsavahelistel teelõikudel just temperatuuri nulli ümber kõikumisel. Isegi parim naastrehv võib mustal jääl kaotada juhitavuse, kui kiirus on liiga suur.
Talvel on kriitilise tähtsusega pikivahe hoidmine. Libedal teel võib pidurdusteekond pikeneda kaks kuni neli korda võrreldes kuiva asfaldiga. See tähendab, et eessõitjaga tuleks hoida vähemalt nelja-viie sekundi pikkust vahet. Samuti tuleb arvestada, et elektroonilised abimehed nagu ABS ja stabiilsuskontroll aitavad küll autot teel hoida, kuid nad ei lühenda füüsilist pidurdusteekonda.
Lisaks rehvidele tuleb talveks ette valmistada kogu auto: kontrollida, et kojamehed oleksid töökorras, klaasipesuvedelik oleks külmumiskindel ning autos oleks olemas lumehari ja jääkaabits. Puhas autoaken on sama oluline turvavarustus kui hea rehv. Enne sõidu alustamist puhastage alati kogu auto lumest, mitte ainult väike “tankistiaken” esiklaasil – katuselt lendav lumi võib ohustada tagasõitjaid või pidurdades vajuda teie enda vaatevälja.
