Paljud autojuhid on tänapäeval harjunud mugavusega, mida pakub Eesti e-riigi süsteem. Me oleme harjunud, et juhiluba ei pea füüsiliselt kaasas kandma ning auto dokumendid võivad rahulikult kodus sahtlis seista, sest politsei saab kogu vajaliku info kätte vaid isikukoodi või auto registreerimisnumbri alusel. See digitaalne mugavus on tekitanud aga olukorra, kus paljud juhid unustavad ära või ei ole isegi teadlikud, millistes olukordades on füüsilise registreerimistunnistuse (rahvakeeli tehnilise passi) kaasas kandmine mitte ainult soovituslik, vaid rangelt kohustuslik. Eriti teravalt kerkib see teema üles puhkuste ajal, kui sõidetakse välismaale või kasutatakse sõidukit, mis ei kuulu juhile. Segaduste vältimiseks ja trahvide ennetamiseks on kriitilise tähtsusega teada täpseid reegleid, mis kehtivad nii kodumaal kui ka piiri taga.
Eestisisesed reeglid: millal piisab vaid ID-kaardist?
Eesti Vabariigi piires liikudes on reeglid autojuhtide jaoks tehtud võimalikult lihtsaks. Liiklusseadus sätestab, et kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument (ID-kaart või pass) või kui tema juhtimisõigus on liiklusregistri andmete põhjal tuvastatav, ei pea tal kaasas olema füüsilist juhiluba ega sõiduki registreerimistunnistust. See kehtib eeldusel, et juht on kantud liiklusregistrisse omaniku, vastutava kasutaja või kasutajana, või kui omanik/vastutav kasutaja viibib sõidukis.
Siiski on oluline märkida, et see “paberivaba” süsteem toimib ainult tänu sellele, et politseipatrullidel on ligipääs Transpordiameti andmebaasile reaalajas. Kui andmebaasiga peaks tekkima tehnilisi tõrkeid (mis on harv, kuid võimalik) või kui viibite leviühenduseta piirkonnas, võib dokumentide puudumine kontrolli protsessi pikendada. Vaatamata sellele ei ole dokumentide puudumine Eestisiseselt üldjuhul karistatav, kui isik on tuvastatav.
Erandid Eestis: On teatud olukorrad, kus paberid peavad siiski käepärast olema. Näiteks kui veate ohtlikke aineid või suuremõõtmelisi veoseid, kehtivad eriregulatsioonid. Samuti, kui sõiduk on registreeritud välisriigis, peavad selle registreerimisdokumendid olema juhil Eestis sõites alati kaasas.
Välismaale sõites muutub reeglistik kardinaalselt
Kõige suurem eksimus, mida Eesti autojuhid teevad, on eeldus, et meie digitaalne mugavus laieneb ka naaberriikidesse. See ei vasta tõele. Niipea, kui ületate Eesti riigipiiri – olgu see siis sõit Lätti alkoholipoodi, Soome tööle või pikem Euroopa reis – peab sõiduki registreerimistunnistus olema füüsilisel kujul kaasas.
Välisriikide politseil ja piirivalvel puudub ligipääs Eesti liiklusregistri andmebaasidele. Nende jaoks on ainus viis tõendada, et auto on seaduslikult registreeritud, läbinud tehnilise ülevaatuse ja et teil on õigus seda kasutada, füüsilise dokumendi esitamine. See nõue tuleneb Viini teeliikluskonventsioonist, millega on liitunud enamik maailma riike.
Euroopa Liit ja Schengeni ruum
Sageli arvatakse ekslikult, et Euroopa Liidu või Schengeni viisaruumi piires (nt Lätis, Leedus, Soomes) ei ole dokumente vaja, kuna piirikontroll puudub. See on vale. Kuigi piiril teid ei peatata, võib politsei teid peatada suvalises kohas rutiinseks kontrolliks või kiiruseületamise korral. Kui teil pole ette näidata auto tehnilist passi, võidakse teid trahvida dokumendi puudumise eest või halvemal juhul sõiduk arestida, kuni omanikuõigused on tõendatud. See võib rikkuda kogu reisi ja tuua kaasa suuri lisakulusid.
Registreerimistunnistuse kaks osa: mida tohib ja mida ei tohi kaasa võtta?
Sõiduki registreerimistunnistus koosneb kahest osast, ja nende eristamine on turvalisuse seisukohalt ülioluline:
- Osa I (Tehniline osa): See on dokument, mis peab sõidukiga sõites alati kaasas olema (välismaal ja teatud juhtudel Eestis). See sisaldab andmeid sõiduki tehniliste näitajate, omaniku ja kasutajate kohta. See on see “väike” kokkuvolditav paber või kaart.
- Osa II (Omaniku osa): See on dokument, mis tõestab omandiõigust ja mida on vaja näiteks auto müümiseks või registritoimingute tegemiseks. Seda osa ei tohi kunagi autos hoida ega igapäevaselt kaasas kanda.
Miks ei tohi II osa autos hoida? Kui varas varastab auto koos mõlema registreerimistunnistuse osaga, on tal palju lihtsam autot edasi müüa või sellega välismaale põgeneda, teeseldes, et ta on õigusjärgne omanik. Kindlustusseltsid võivad keelduda kaskokindlustuse hüvitise väljamaksmisest varguse korral, kui selgub, et jätsite registreerimistunnistuse II osa autosse, kuna seda loetakse rängaks hooletuseks.
Liisinguautod ja volikirjad: erilist tähelepanu nõudvad olukorrad
Väga paljud autod Eestis on soetatud liisinguga, mis tähendab, et tehnilises passis on omanikuks märgitud pank või liisingufirma ning tegelik kasutaja on märgitud “vastutavaks kasutajaks”.
Sõit Euroopa Liidu piires
Kui olete registreerimistunnistusele märgitud vastutava kasutajana, piisab Euroopa Liidu piires reisimiseks üldjuhul vaid registreerimistunnistuse I osast. See tõendab teie õigust autot kasutada. Kui aga roolis on inimene, keda pole passis kirjas (näiteks sõber või pereliige) ja vastutavat kasutajat ennast autos pole, on soovitatav omada lihtkirjalikku volikirja, kuigi rangelt võttes EL-i piires seda alati ei nõuta, kui auto pole tagaotsitav.
Sõit väljapoole Euroopa Liitu (nt Venemaa, Valgevene, Türgi)
Siin lähevad asjad keerulisemaks. Kui sõidate liisinguautoga väljapoole Euroopa Liitu, on teil kindlasti vaja liisingufirma notariaalselt kinnitatud volikirja. Tavaline registreerimistunnistus ei pruugi piisata tõendamaks, et liisingufirma on lubanud vara viia kolmandasse riiki. Sellise volikirja vormistamine võtab aega ja maksab raha, seega tuleb see aegsasti enne reisi korda ajada.
Samuti, kui laenate autot sõbralt ja sõidate mitte-EL riiki, peab teil olema omaniku notariaalselt kinnitatud volikiri, mis on soovitavalt tõlgitud sihtriigi keelde või inglise keelde (sõltuvalt riigi nõuetest).
Haagised ja haagissuvilad
Ärge unustage, et kui veate auto taga haagist või haagissuvilat, on see eraldiseisev sõiduk. Sellel on oma registreerimistunnistus. Välismaale sõites peab teil kaasas olema nii vedukauto kui ka haagise registreerimistunnistuse originaal. Digitaalsest koopiast telefonis ei piisa.
Mis juhtub, kui dokumendid ununevad või kaovad?
Dokumentideta sõitmine välisriigis on riskantne ettevõtmine. Politseikontrollis avastatud rikkumine toob enamasti kaasa rahatrahvi, mille suurus varieerub riigiti mõnekümnest eurost kuni sadade eurodeni. Veelgi suurem probleem tekib liiklusõnnetuse korral.
Kui satute välismaal avariisse ja teil pole ette näidata auto dokumente, võib kohalik politsei asuda seisukohale, et teil puudus õigus sõidukit juhtida. See võib tekitada probleeme liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse hüvitistega. Kindlustusfirmade tingimused nõuavad sageli, et juht peab järgima asukohariigi seadusi – dokumentide puudumine on seaduserikkumine.
Juhul, kui kaotate reisil olles auto registreerimistunnistuse (näiteks varguse tõttu), tuleb esimese asjana pöörduda kohalikku politseisse ja registreerida vargus/kaotus. Seejärel tuleks ühendust võtta Eesti saatkonnaga või Transpordiametiga, et uurida võimalusi asendusdokumentide saamiseks või kojusõidu seadustamiseks. Politseist saadud tõend varguse kohta on hädavajalik dokument tagasiteel võimalike kontrollide läbimiseks.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Järgnevalt leiate vastused levinumatele küsimustele seoses auto dokumentidega.
Kas telefonis olev pilt registreerimistunnistusest asendab originaali?
Ei, telefonis olev foto või koopia paberil ei ole ametlik dokument. Ametnikud nõuavad originaaldokumenti turvaelementidega. Pilt võib aidata eriolukorras (nt dokumendi varguse puhul) andmete kontrollimist lihtsustada, kuid see ei asenda kohustust omada originaali.
Kas ma pean registreerimistunnistust vahetama, kui mu nimi muutub?
Jah. Kui teie isikuandmed (nimi) muutuvad, tuleb vahetada nii juhiluba kui ka sõiduki registreerimistunnistus. Vanade andmetega dokumendid kaotavad kehtivuse ja nendega välismaal sõitmine võib tekitada probleeme isikusamasuse tuvastamisel.
Mida teha, kui mul on rendiauto välismaalt?
Kui rendite auto välismaal kohapeal, annab rendifirma teile kaasa vajalikud dokumendid (tavaliselt koopia registreerimistunnistusest ja rendileping). Hoidke rendilepingut alati autos, sest see tõendab teie kasutusõigust. Originaaldokumente rendiautodel tihti turvakaalutlustel autos ei hoita, kuid see sõltub kohalikest reeglitest ja rendifirma poliitikast.
Kas roheline kaart on kohustuslik?
Roheline kaart on rahvusvaheline liikluskindlustuse poliis. Euroopa Majanduspiirkonna riikides (sh EL) piisab tavalisest liikluskindlustusest, kuid roheline kaart on tungivalt soovituslik kaasa võtta, kuna see kiirendab asjaajamist õnnetuse korral. Väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda (nt Venemaa, Ukraina, Valgevene, Türgi jt rohelise kaardi süsteemi riigid) on rohelise kaardi füüsiline olemasolu kohustuslik.
Kontrollnimekiri enne igat pikemat sõitu
Selleks, et teie teekond kulgeks sujuvalt ja ilma ebameeldivate üllatusteta piiripunktides või politseikontrollides, tasub enne kodust lahkumist läbi teha lihtne kontroll. See väike ajakulu võib säästa teid hilisemast peavalust ja suurtest väljaminekutest.
Veenduge alati järgnevas:
- Registreerimistunnistuse I osa on rahakotis: Ärge jätke seda autosse päikesesirmi vahele, vaid kandke seda koos juhiloaga. Kontrollige, et tegemist oleks originaaliga, mitte koopiaga.
- Tehniline ülevaatus on kehtiv: Registreerimistunnistusel (või elektroonilises süsteemis, mida välisriigi politsei ei näe) peab olema märge kehtiva ülevaatuse kohta. Kuigi paljudes riikides liigub info digitaalselt, on kehtiv märge passis või ülevaatuse protokoll paberil kindlaim viis oma sõidukõlblikkust tõestada.
- Volikirjad on korras: Kui auto ei kuulu teile ja sõidate väljapoole EL-i või kui omanikku pole kaasas, veenduge, et teil on vajalikud volitused paberil.
- Kindlustusdokumendid: Võtke kaasa liikluskindlustuse poliis paberil ja vajadusel roheline kaart. Telefonieekraanilt kindlustuse näitamine ei pruugi igas riigis ametnikule sobida.
- Dokumendid on terved: Veenduge, et registreerimistunnistus on loetav, ei ole rebenenud ega veekahjustustega. Rikutud dokumenti võidakse piiril mitte aktsepteerida.
Pidage meeles, et seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Korrektsed dokumendid on osa vastutustundlikust autoomaniku ja -juhi käitumisest, mis tagab turvalise ja muretu teekonna nii teile kui teie kaasreisijatele.
