Iga autoomaniku jaoks on korraline tehnoülevaatus sündmus, mis tekitab sageli teatavat ärevust. Isegi kui sõiduk tundub igapäevasel kasutamisel töökindel ja turvaline, võib ülevaatuspunkti range kontroll paljastada varjatud vigu, mis seavad ohtu nii juhi kui ka kaasliiklejad. Transpordiameti statistika ja ülevaatuspunktide andmed kinnitavad aasta-aastalt sarnast mustrit: suur osa sõidukeid saadetakse korduvülevaatusele tehniliste puuduste tõttu, mida oleks saanud ennetada või märgata juba enne ülevaatusele minekut. Selles artiklis lahkame detailselt peamisi põhjuseid, miks autod põruvad, ning anname ekspertnõu, millele tähelepanu pöörata, et säästa aega ja raha.
Valgustusseadmed ja elektrisüsteem on peamine komistuskivi
Üllataval kombel ei ole kõige sagedasemaks läbikukkumise põhjuseks mitte kallis mootoririke, vaid valgustusseadmete seisukord. Statistika kohaselt on just tuled ja nendega seotud elektrisüsteemid number üks põhjus, miks sõidukile ei väljastata “läbitud” otsust esimesel katsel.
Probleem ei seisne alati vaid läbipõlenud pirnis, mida on lihtne vahetada. Ülevaatajad kontrollivad valgusvihku spetsiaalsete seadmetega ning siin ilmnevad sageli tõsisemad mured:
- Tulede reguleeritus: Esitulede valgusvihk peab olema õige kõrguse ja nurgaga. Kui tuled näitavad liiga kõrgele, pimestavad need vastutulijaid; liiga madalale näidates väheneb juhi vaateväli. Sageli on põhjuseks tulede kõrgusregulaatori rike või valesti paigaldatud pirn.
- Udused või tuhmunud tuled: Vanemate autode plastist tuleklaasid kipuvad UV-kiirguse ja ilmastiku toimel tuhmuma. Kui valgusläbivus on märgatavalt vähenenud, on see ohtlik viga.
- Lubamatud valgusallikad: Väga levinud on probleem, kus halogeentuledeks mõeldud laternatesse on paigaldatud LED- või ksenoonpirnid, millel puudub vastav sertifikaat ja mis ei sobi antud reflektoriga. See toob kaasa kohese korduvülevaatuse.
- Numbrimärgi tuled: Need on pisiasjad, mis ununevad kõige sagedamini. Mõlemad numbrimärgi valgustid peavad töötama.
Lisaks välistuledele pööratakse üha enam tähelepanu armatuurlaual olevatele hoiatustuledele. Kui süütevõtme keeramisel ei sütti ja ei kustu SRS (turvapadi) või ABS märgutuled ettenähtud viisil, või kui need jäävad mootori töötades põlema, on tegemist tõsise rikkega.
Pidurisüsteemi ebaühtlus ja kulumine
Pidurisüsteem on auto kõige kriitilisem ohutusvarustus ning siin tehakse ülevaatusel nulljäreleandmisi. Piduristendi rullikutel selgub tõde, mida juht ise sõites alati ei taju.
Käsipidur ehk seisupidur
Kõige levinum piduritega seotud mure on seisupiduri nõrkus või ebaühtlus. Sageli kasutavad autojuhid käsipidurit harva, eriti automaatkäigukastiga autode puhul, mis viib trosside kinni jäämiseni või mehhanismide roostetamiseni. Ülevaatusel peab seisupidur suutma autot kinni hoida kindla jõuga ja toimima mõlemal rattal võrdselt.
Tööpidurite ebaühtlus
Teine suur probleem on pidurdusjõu ebaühtlane jaotumine samal teljel asuvate rataste vahel. Kui vasak ja parem ratas pidurdavad erineva tugevusega (lubatud on teatud protsentuaalne erinevus), võib auto järsul pidurdamisel juhitavuse kaotada ja teelt välja kalduda. Selle põhjuseks on sageli kinni jäänud pidurisadulad (suportid) või ebaühtlaselt kulunud pidurikettad.
Lisaks mõõtmistulemustele kontrollitakse visuaalselt pidurivoolikuid ja -torusid. Pragunenud voolikud või tugevalt roostetanud metalltorud on ohtlikud, sest need võivad ootamatult puruneda, jättes auto piduriteta.
Veermik ja vedrustus: Eesti teede mõju
Eesti kliima ja teede seisukord panevad autode veermiku tõsiselt proovile. Auklikud teed ja talvine soolamine kiirendavad kulumist ja korrosiooni, mistõttu on veermikuprobleemid sageduselt kolmas põhjus ülevaatusel põrumiseks.
Ülevaataja kasutab spetsiaalset “loksutit” ja kangi, et tuvastada lõtke, mida palja käega ei tunne. Peamised veakohad on:
- Šarniirid ja rooliotsad: Liigendites ei tohi olla lõtke. Kulunud liigend võib sõidu ajal puruneda, mille tagajärjel võib ratas alt ära tulla või auto juhitamatuks muutuda.
- Puksid: Õõtshoova puksid on kummist detailid, mis aja jooksul pragunevad ja rebenevad, põhjustades kolinat ja halba juhitavust.
- Vedrud ja amordid: Purunenud vedru on väga levinud viga, mida juht ei pruugi ise märgata, kuna auto kõrgus alati ei muutu. Amortisaatorite puhul kontrollitakse lekkeid ja nende töövõimet.
- Tolmukatted: Veovõlli või roolilati katkised tolmukatted lasevad liigendisse mustust ja vett, mis hävitab detaili kiiresti.
Heitgaasid ja keskkonnanõuded
Keskkonnanõuete karmistumine on muutnud heitgaaside kontrolli paljude autoomanike jaoks hirmuäratavaks, eriti diiselmootoriga autode puhul. Heitgaaside mõõtmine näitab mootori põlemisprotsessi efektiivsust ja saastevastaste süsteemide korrasolekut.
Diiselmootorite puhul mõõdetakse heitgaaside suitsusust (tahmasust). Liigne tahm viitab sageli probleemidele kütusesüsteemis, turbos, EGR-klapis või ummistunud õhufiltris. Samuti on suureks probleemiks eemaldatud DPF-filtrid (tahmafiltrid). Kui ülevaataja tuvastab, et DPF on füüsiliselt eemaldatud või tarkvaraliselt välja lülitatud, on tulemuseks kohene läbikukkumine.
Bensiinimootorite puhul mõõdetakse vingugaasi (CO) ja süsivesinike (HC) sisaldust ning lambda-arvu. Kõrged näidud viitavad tavaliselt katalüsaatori väsimisele, lambda-anduri rikkele või süütesüsteemi probleemidele.
Lisaks heitgaasidele kontrollitakse ka vedelike lekkeid. Mootoriõli, jahutusvedeliku või kütuse lekkimine keskkonda on ohtlik viga. Kui auto jätab ülevaatuspunkti põrandale märgatava loigu, ei saa ülevaatust positiivselt lõpetada.
Kere seisukord ja rooste
Kuigi pindmine rooste tiivakaarel ei ole tavaliselt põhjus ülevaatusel läbikukkumiseks, on lood teised, kui korrosioon on kahjustanud auto kandvat konstruktsiooni.
Läbiv rooste kandvates osades
Küljekarbid, poolraamid ja põhjapaneelid on auto jäikuse seisukohalt kriitilised. Kui ülevaataja suudab testriistaga neist läbi lüüa või kui on näha auke, on tegemist ohtliku veaga. Eriti tähelepanelikult kontrollitakse sillakinnituskohti ja turvavööde kinnituspunkte.
Samuti ei tohi kerel olla teravaid servi (näiteks roostetanud ja turritav plekk poritiival), mis võiksid jalakäijat vigastada.
Tuuleklaas ja nähtavus
Tuuleklaas on juhi aken maailma ja selle seisukord on otseselt seotud ohutusega. Ülevaatusel kontrollitakse pragusid juhi vaateväljas.
- Praod klaasis: Kui tuuleklaasis on pragu, mis ulatub klaasipuhastajate tööalasse juhi poolel, võib see olla takistuseks ülevaatuse läbimisel. Väikesed täkked on tavaliselt lubatud, kuid jooksma hakanud praod mitte.
- Klaasipuhastajad: Kojamehed peavad puhastama klaasi korralikult. Kui kummiribad on rebenenud ja jätavad klaasi triibuliseks, halvendab see nähtavust ja on aluseks märkuse tegemisele või korduvülevaatusele.
- Toonimine: Esiuste klaaside ja tuuleklaasi läbipaistvus peab vastama nõuetele (tuuleklaas min 75%, esiuksed min 70%). Ebaseaduslikult paigaldatud toonkile tuleb eemaldada kohapeal või naasta korduvülevaatusele.
Kohustuslik turvavarustus
Paljud juhid kukuvad läbi uskumatult lihtsa asja tõttu – puudub või on aegunud kohustuslik turvavarustus. See on ilmselt kõige lihtsamini välditav viga. Autos peavad olema:
- Tulekustuti: See peab olema töökorras ja kontrollitud. Eestis peab autos oleva tulekustuti kontrolli teostama vähemalt kord aastas. Ülevaataja vaatab kustutil olevat kontrollkleebist. Kui kuupäev on möödas, on see viga.
- Ohukolmnurk: Peab olema terve ja kasutuskõlblik.
- Tõkiskingad: Sõidukil peab olema vähemalt kaks tõkiskingka, mis vastavad ratta läbimõõdule.
- Autoapteek: On kohustuslik juriidilise isiku (ettevõtte) autodes, kuid soovituslik kõigis sõidukites.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Tehnoülevaatuse ümber on palju küsimusi ja müüte. Siin on vastused kõige levinumatele küsimustele, mis autoomanikel tekivad.
Kui palju maksab korduvülevaatus?
Korduvülevaatuse hind sõltub konkreetsest ülevaatuspunktist. Tavaliselt on see oluliselt soodsam kui korraline ülevaatus, kuid seda vaid juhul, kui lähete tagasi samasse ülevaatuspunkti. Seaduse järgi on teil aega puuduste kõrvaldamiseks ja korduvülevaatuse tegemiseks üks kuu (või kuni kehtiva ülevaatuse lõpuni, kui see on pikem).
Kas ma võin sõita autoga, mis ei läbinud ülevaatust?
Kui autole määrati “korduv”, võite sellega sõita remondikohta ja tagasi ülevaatusele või parkimiskohta kuni kehtiva ülevaatuse lõpuni või ühe kuu jooksul pärast kontrolli (kui vana ülevaatus oli juba läbi). Kui aga tuvastati “ohtlik viga” (näiteks pidurid ei tööta üldse), keelatakse sõitmine koheselt ja auto tohib lahkuda vaid treileril.
Millal ma pean oma uue autoga esimest korda ülevaatusele minema?
Uus sõiduauto (M1 kategooria) peab esimest korda ülevaatusele minema 4 aastat pärast esmast registreerimist. Järgmine kord on 2 aasta pärast ning kui auto on vanem kui 10 aastat, tuleb ülevaatusel käia igal aastal.
Kas põlev mootorituli (Check Engine) on põhjus läbikukkumiseks?
Jah, üldjuhul küll. Alates 2002. aasta bensiini- ja 2007. aasta diiselmootoriga autodest teostatakse OBD-kontroll. Kui mootori juhtplokis on aktiivsed vead, mis on seotud heitgaasidega, või kui armatuuris põleb mootori hoiatustuli (MIL), siis ülevaatust ei läbita.
Mis saab, kui ma hilinen ülevaatusega?
Kui kehtiv ülevaatus on lõppenud, ei tohi autoga liikluses osaleda, välja arvatud sõitmiseks mööda lühimat teed lähimasse ülevaatuspunkti või remonditöökotta. Politsei võib teid trahvida, kui te ei suuda tõestada, et olete teel ülevaatusele (näiteks broneeringu ettenäitamisega).
Ennetav kontroll säästab närve
Parim viis tehnoülevaatuse edukaks läbimiseks ei ole loota heale õnnele, vaid suhtuda sellesse kui oma sõiduki tervisliku seisundi kinnitamisse. Paljud autoteenindused pakuvad spetsiaalset ülevaatuseelset kontrolli, mis on sageli soodsam kui korduvülevaatuse tasu ja sellega kaasnev ajakulu.
Sõidukit tasub kontrollida regulaarselt, mitte ainult kord aastas enne ülevaatust. Kuulake oma autot – ebaharilikud helid veermikust, vilisevad pidurid või muutused juhitavuses on märgid, mis vajavad kohest tähelepanu. Samuti tasub enne ülevaatust teha autoga pikem, umbes 20–30 minutiline sõit maanteel, et mootor ja katalüsaator saavutaksid töötemperatuuri, mis aitab eriti vanematel autodel heitgaasitesti kergemini läbida. Lisaks veenduge, et auto on puhas – nii seest kui väljast – sest hoolitsetud välimus jätab ülevaatajale parema mulje ja võimaldab neil oma tööd korrektselt teha ilma pori alt vigu otsimata. Lõppkokkuvõttes on korras auto investeering teie enda ja teie pere turvalisusesse.
