Paljud autoomanikud on kindlasti uurinud oma sõiduki registreerimistunnistust ehk tehnilist passi ja märganud seal lahtrit “Sõiduki kategooria”, kus ilutseb lühike kood M1. Igapäevaselt liigeldes ei pruugi see tähtede ja numbrite kombinatsioon tunduda oluline, kuid tegelikkuses määrab just see kood ära terve rea juriidilisi, tehnilisi ja rahalisi kohustusi. Alates sellest, millist juhiluba on rooli istumiseks vaja, kuni selleni, kui suured on kindlustusmaksed ja millised on tehnilise ülevaatuse nõuded – kõik saab alguse kategooriast. Eriti aktuaalseks on see teema muutunud seoses uute maksumuudatustega ja üha rangemaks muutuvate keskkonnanõuetega, mistõttu on iga autoomaniku jaoks kasulik mõista, mida M1-kategooria juriidilises ja praktilises mõttes tegelikult tähendab.
M1-kategooria ametlik definitsioon ja piirangud
Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklike õigusaktide kohaselt on sõidukite kategooriad paika pandud väga täpselt. M1-kategooria tähistab mootorsõidukit, mis on konstrueeritud ja valmistatud eeskätt reisijate vedamiseks. Siin on aga üks väga konkreetne piirang, mis eristab seda bussidest: lisaks juhiistmele tohib M1-kategooria sõidukis olla maksimaalselt kaheksa istekohta. See tähendab, et kokku võib autos viibida kuni üheksa inimest.
Kuigi enamasti seostame M1-kategooriat tavaliste sõiduautodega, mis kaaluvad alla 3500 kilogrammi, on oluline mõista, et kategooria määratlus põhineb eelkõige kasutusotstarbel (reisijate vedu) ja istekohtade arvul, mitte ainult massil. Siiski on massil oluline roll juhiloa kategooria määramisel:
- Kui M1-kategooria sõiduki täismass on kuni 3500 kg, piisab selle juhtimiseks B-kategooria juhiloast.
- Kui M1-kategooria sõiduk (näiteks suur matkaauto või soomustatud limusiin) kaalub üle 3500 kg, on selle juhtimiseks vaja C1- või C-kategooria juhiluba, vaatamata sellele, et tegemist on endiselt M1-sõidukiga.
Eestis registreeritud sõidukitest moodustavad M1-kategooria autod lõviosa, hõlmates nii sedaane, luukpärasid, universaale kui ka linnamaastureid. Kuid siin peitubki üks suurimaid segaduse allikaid: välimus võib olla petlik ning sarnase kerega auto võib olla registreeritud hoopis teises kategoorias.
M1 ja N1 erinevus: miks see on autoomanikule rahaliselt kriitiline?
Üks sagedasemaid küsimusi ja arutelusid autoomanike seas on erinevus M1 (sõiduauto) ja N1 (kaubik/veoauto) kategooriate vahel. Visuaalselt võivad need autod olla identsed. Näiteks populaarne maastur või väikekaubik (nagu Citroën Berlingo või Toyota Land Cruiser) võib olla registris nii M1 kui ka N1.
Eksperdi vaatenurgast on siin olulised just maksud ja piirangud:
- Käibemaks: Ettevõtete jaoks on N1-kategooria sõidukid atraktiivsemad, kuna nende soetamisel ja ülalpidamisel on käibemaksu tagasiküsimise reeglid sageli leebemad kui M1-sõiduautodel, mida kasutatakse ka erasõitudeks. M1 puhul kehtib ettevõtetele sageli 50% sisendkäibemaksu piirang, kui autot ei kasutata 100% töösõitudeks (mida tuleb tõestada GPS-päevikuga).
- Automaks ja registreerimistasud: Uue mootorsõidukimaksu valguses on kategoorial määrav tähtsus. M1-kategooria sõidukite maksustamine põhineb reeglina rohkem CO2 heitmel, mootori võimsusel ja massil. N1-kategooria puhul on valemid sageli teistsugused, soosides töötegemiseks mõeldud sõidukeid. See võib tähendada sadadesse eurodesse ulatuvat vahet aastases püsikuludes.
- Tehniline ülevaatus: M1-kategooria sõidukitel on Eestis ülevaatuse tsükkel reeglina 4-2-2-1 (esimene ülevaatus neljandal aastal pärast esmast registreerimist, seejärel iga kahe aasta tagant jne). N1-kategooria sõidukid peavad aga sageli läbima ülevaatuse tihedamini, kuna eeldatakse nende intensiivsemat kasutust töövahendina.
M1G – mis on see salapärane lisatäht?
Vaadates tehnilist passi, võite mõnikord näha kategooria tähist M1G. Täht “G” viitab siinkohal maastikusõidukile (inglise keeles Geländewagen või Ground). Et sõiduk kvalifitseeruks M1G kategooriasse, ei piisa vaid nelikveo olemasolust. Euroopa Liidu direktiivid seavad siin ranged tehnilised nõuded.
M1G kategooria saamiseks peab sõidukil olema:
- Vähemalt üks diferentsiaalilukustusmehhanism või sellega samaväärne süsteem.
- Võimekus tõusta 30% kaldega nõlvast.
- Nõuetele vastavad pealesõidu-, eemaldumis- ja rambinurgad.
- Piisav kliirens ehk põhja kõrgus maapinnast.
Miks see omanikule oluline on? M1G kategooria võib anda teatud eeliseid rehvide valikul (näiteks on teatud juhtudel lubatud kasutada teistsuguseid talverehve või on nõuded mustri sügavusele spetsiifilisemad) ning see on oluline märge, kui plaanitakse sõidukit modifitseerida maastikusõiduks (nt tõstesatjade paigaldamine), kuna Transpordiamet jälgib ümberehituste vastavust just originaalkategooriale.
Matkaautod ja M1 erisused
Eriline alamliik M1-kategoorias on matkaautod ehk elamuautod. Tehnilises passis on nende keretüübiks sageli märgitud “elamu”. See on äärmiselt oluline nüanss neile, kes soovivad ise kaubikust matkaauto ehitada.
Tavalise kaubiku (N1) ümberehitamine M1-kategooria matkaautoks on keeruline bürokraatlik protsess. M1-kategooria nõuab rangemaid turvanõudeid reisijatele, eriti tagaistujatele. Kui kaubikus on kaubaruum eraldatud vaheseinaga, siis matkaautos peavad istmed, turvavööd ja nende kinnituskohad vastama M1 standarditele, mis on N1 omadest oluliselt rangemad. Seetõttu on iseehitatud matkaauto seadustamine ilma sertifitseeritud istmete ja kinnitusteta praktiliselt võimatu.
Samuti kehtivad matkaautodele (kui M1 eriliigile) sageli erisused maksudest ja teemaksudest erinevates Euroopa riikides, mistõttu on täpne kategooria määratlus reisides hädavajalik.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas ma võin M1-kategooria autoga vedada kaupa?
Jah, M1-kategooria sõidukiga tohib vedada isiklikke asju ja kaupa, tingimusel et see ei ületa sõiduki kandevõimet (täismass miinus tühimass) ja koorem on korrektselt kinnitatud. Siiski, kui sõidukit kasutatakse regulaarselt ja põhilise tegevusena kaubaveoks, võib see tekitada küsimusi maksuametis või kindlustuses, kuid liiklusseaduse mõttes on see lubatud.
Kuidas kontrollida, kas ostetav auto on M1 või N1?
Kõige kindlam viis on vaadata sõiduki registreerimistunnistust. Müügikuulutustes võib info olla eksitav. Transpordiameti e-teeninduses saab sõiduki taustakontrolli tehes VIN-koodi või registreerimisnumbri alusel näha ametlikku kategooriat. See on kriitiline samm enne ostu sooritamist.
Kas 7-kohaline mahtuniversaal on alati M1?
Reeglina jah. Kui sõiduk on tehase poolt toodetud reisijate veoks ja selles on istekohti koos juhiga kuni 9, on tegemist M1-kategooriaga. Kui aga istmed on eemaldatud ja sõiduk on ümber registreeritud kaubikuks (mõnes riigis maksusoodustuste saamiseks), võib see olla N1. Eestis on selline ümberregistreerimine tänapäeval harvem, kuid importautode puhul tasub olla tähelepanelik.
Kas M1-kategooria autol peab olema tulekustuti?
Eestis on M1-kategooria sõidukis tulekustuti kohustuslik. See peab olema töökorras ja kontrollitud. Paljudes teistes Euroopa riikides (nt Soome või Saksamaa) ei pruugi see tavaautodes kohustuslik olla, kuid Eestis registreeritud sõidukil peab see olema.
Tulevikuvaade ja soovitused autoostjale
Vaadates autotööstuse ja seadusandluse arenguid, muutub M1-kategooria täpne mõistmine üha olulisemaks. Euroopa Liidu kliimaeesmärgid survestavad just M1-kategooria sõidukeid kõige enam, kuna need moodustavad suurema osa liikluses osalevatest masinatest. Tulevikus võib eeldada, et M1-kategooria sõidukite maksustamine muutub veelgi diferentseeritumaks, sõltudes mitte ainult CO2 heitmest, vaid ka sõiduki kaalust ja tootmisprotsessi ökoloogilisest jalajäljest.
Autoomanikule või uue sõiduki ostjale on eksperdi soovitus selge: ärge vaadake autot ainult selle välimuse järgi. Süvenega tehnilisse passi. Veenduge, et sõiduki tegelik kategooria vastab teie vajadustele ja ootustele. Eriti oluline on see kasutatud “kaubik-laadsete” sõiduautode (nagu väikebussid ja pikapid) puhul, kus piir M1 ja N1 vahel on õhkõrn, kuid rahaline mõju rahakotile märgatav. Õige kategooria valimine võib säästa tuhandeid eurosid maksude, kindlustuse ja hilisema müügihina arvelt. Teadlik tarbimine algab pisiasjadest, ja M1 kood tehnilises passis on üks neist väikestest detailidest, millel on suur kaal.
