Uue või kasutatud auto ostmine võib olla emotsionaalne teekond, kuid ratsionaalne otsus peab tuginema faktidele. Sageli leiab autoostja end olukorrast, kus müügikuulutuse või tehnilise passi andmed meenutavad pigem salakoodi kui arusaadavat informatsiooni. Numbrid, lühendid ja spetsiifilised terminid võivad esmapilgul tunduda ebaolulised, kuid tegelikkuses määravad just need näitajad, kuidas auto teedel käitub, kui palju see kütust tarbib ja millised saavad olema ülalpidamiskulud. Oskus lugeda ridade vahelt ja mõista tehniliste andmete tegelikku sisu annab tarbijale tohutu eelise, aidates vältida kulukaid vigu ja leida sõiduki, mis vastab täpselt vajadustele, mitte ainult ei näe hea välja.
Mootori võimsus: kilovatid ja hobujõud
Kõige sagedamini vaadatakse auto tehnilistes andmetes mootori võimsust, kuid siin tekib tihti segadus ühikute vahel. Euroopas ja Eestis on ametlikuks võimsuse mõõtühikuks kilovatt (kW), kuid kõnekeeles ja paljudes reklaamides kasutatakse endiselt harjumuspärast hobujõudu (hj või HP).
Nende kahe vahel orienteerumiseks on lihtne reegel: üks kilovatt võrdub ligikaudu 1,36 hobujõuga. Seega, kui autol on 100 kW, on tal umbes 136 hobujõudu. Suurem number tähendab reeglina suuremat tippkiirust ja paremat kiirendusvõimet kõrgetel pööretel, kuid igapäevasel sõidul ei ole see ainus määrav faktor.
Pöördemoment (Nm) – tegelik tõmbejõud
Kui hobujõud müüvad autosid, siis pöördemoment paneb need tegelikult liikuma. Pöördemomenti mõõdetakse njuutonmeetrites (Nm) ja see näitab mootori väntvõllile rakendatavat pöördejõudu. Lihtsustatult öeldes tähendab suurem pöördemoment seda, kui jõuliselt auto kohalt liigub ja kui hästi suudab see kiirendada madalatel pööretel ilma käiku alla vahetamata.
Diiselmootoritel on tavaliselt suurem pöördemoment kui bensiinimootoritel, mis teeb need sobivamaks raskete koormate vedamiseks ja maanteesõiduks. Elektriautode puhul on maksimaalne pöördemoment saadaval koheselt, mis tagab erakordselt terava stardi.
Kütusekulu ja heitmed: WLTP vs NEDC
Tänapäeva auto tehnilises passis on üks olulisemaid ridu kütusekulu ja CO2 heitmed, eriti arvestades karmistuvaid keskkonnanõudeid ja maksumuudatusi. Siin võib kohata kahte lühendit, mis tekitavad segadust: NEDC ja WLTP.
- NEDC (New European Driving Cycle) on vananenud testmeetod, mis loodi 1980ndatel. Selle tulemused olid sageli liiga optimistlikud ja reaalses elus saavutamatud, kuna testid toimusid laboritingimustes väga leebete kiirendustega.
- WLTP (Worldwide Harmonised Light Vehicle Test Procedure) on uus ja praegu kehtiv standard. See test on dünaamilisem, toimub erinevatel kiirustel ja imiteerib paremini tegelikku liiklust. Seetõttu on WLTP numbrid tavaliselt suuremad kui NEDC omad, kuid need on ausamad.
Kui võrdlete kahte autot, veenduge, et võrdlete samu standardeid. Auto, mille kulu on 6 liitrit sajale (NEDC), võib tegelikkuses tarbida rohkem kui auto, mille paberites on kirjas 7 liitrit sajale (WLTP).
Käigukastide tüübid ja lühendid
Käigukasti tüüp mõjutab oluliselt sõidumugavust ja kütusekulu. Manuaalkäigukast (MT) on lihtne ja arusaadav, kuid automaatkäigukastide maailm on kirjum ning täis lühendeid.
AT, CVT ja DCT
Tavaline hüdrotrafoga automaatkäigukast on sageli märgitud lühendiga AT. See on töökindel ja sujuv, kuid võib olla veidi suurema kütusekuluga. CVT (Continuously Variable Transmission) ehk variaatorkäigukast on astmeteta; see hoiab mootori pöördeid optimaalses vahemikus, pakkudes sujuvat, kuid kohati “venivat” kiirendust. Seda kasutatakse palju Jaapani autodel.
Euroopa autotootjate seas on populaarne DCT (Dual Clutch Transmission), mida tuntakse ka nimede all nagu DSG (Volkswagen grupp) või PDK (Porsche). See on topeltsiduriga kast, mis vahetab käike kiiremini kui ükski inimene suudaks, pakkudes sportlikkust ja ökonoomsust, kuid võib olla keerulisem ja kallim remontida.
Mõõtmed, massid ja mahutavus
Auto füüsilised parameetrid määravad selle praktilisuse. Siin on mõned terminid, mida tasub jälgida, et mõista auto tegelikku suurust ja võimekust.
Teljevahe ja rööbe
Teljevahe on vahemaa esi- ja tagarataste tsentrite vahel. Pikem teljevahe tähendab tavaliselt stabiilsemat sõitu maanteel ja rohkem jalaruumi tagaistujatele. Lühem teljevahe muudab auto aga linnas manööverdamisel nobedamaks.
Tühimass vs täismass
Selles vallas tehakse tihti vigu. Tühimass on auto kaal koos kõigi vajalike vedelike ja 90% täis kütusepaagiga, millele lisatakse standardi järgi ka 75 kg kaaluv juht. Täismass on aga maksimaalne lubatud kaal, mida auto tohib kaaluda koos reisijate ja pagasiga. Nende kahe numbri vahe on kandevõime. Kui planeerite autoga tihti vedada raskeid asju või viit reisijat, on kandevõime kriitiline näitaja.
Pagasiruumi maht (VDA)
Pagasiruumi suurust mõõdetakse liitrites VDA meetodil, mis tähendab, et ruum täidetakse standardsete 1-liitriste klotsidega. Tasub jälgida, kas number on antud tagaistmed üleval või all. Mõnikord võivad tootjad arvestada sisse ka varuratta süvendi, mis tegelikkuses ei pruugi olla kasutatav ruum.
Rehvimärgistus: mida numbrid küljel räägivad
Rehvid on ainus kontaktpind auto ja tee vahel. Rehvi küljel olev kood (näiteks 205/55 R16 91V) annab täpse info rehvi omaduste kohta:
- 205 – Rehvi laius millimeetrites.
- 55 – Rehvi profiili kõrgus protsentides laiusest (mitte millimeetrites!). Mida väiksem number, seda madalam ja sportlikum on rehv, kuid seda jäigem on sõit.
- R – Radiaalrehv (tänapäeval standard).
- 16 – Velje läbimõõt tollides.
- 91 – Koormusindeks (antud juhul 615 kg rehvi kohta).
- V – Kiirusindeks (antud juhul lubatud maksimaalne kiirus 240 km/h).
Turvalisus ja juhiabisüsteemid (ADAS)
Kaasaegsed autod on täis elektroonikat, mis on loodud õnnetuste vältimiseks. Tehnilistes nimekirjades kohtab üha rohkem kolmetähelisi lühendeid, mis tähistavad erinevaid abisüsteeme.
ACC (Adaptive Cruise Control) on kohanduv püsikiirusehoidja, mis hoiab eessõitjaga automaatselt distantsi. LKA (Lane Keeping Assist) aitab autot hoida sõiduraja piires, korrigeerides rooli. BLIS (Blind Spot Information System) või sarnane lühend viitab pimenurga andurile, mis hoiatab kõrvalreas oleva sõiduki eest. AEB (Autonomous Emergency Braking) on aga autonoomne hädapidurdussüsteem, mis suudab tuvastada takistusi (autosid, jalakäijaid) ja pidurdada iseseisvalt kokkupõrke vältimiseks.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Alljärgnevalt leiate vastused levinumatele küsimustele, mis auto tehniliste andmete uurimisel sageli tekivad.
Mis vahe on esi-, taga- ja nelikveol (FWD, RWD, AWD)?
FWD (Front Wheel Drive) ehk esivedu on kõige levinum, säästlikum ja turvalisem tavasõiduks. RWD (Rear Wheel Drive) ehk tagavedu pakub paremat juhitavust ja on levinud sportautodel. AWD (All Wheel Drive) ehk nelikvedu tagab parima pidamise rasketes oludes, kuid suurendab kütusekulu.
Mida tähendab VIN-kood?
VIN (Vehicle Identification Number) on auto unikaalne 17-kohaline tehasetähis. See on nagu auto isikukood, mis sisaldab infot tootja, mudeli, mootori, varustuse ja tootmisaasta kohta. VIN-koodi alusel saab kontrollida auto ajalugu.
Kas suurem mootori töömaht on alati parem?
Mitte tingimata. Tänu turbolaadimisele suudavad tänapäevased väikesed mootorid (nt 1.0 või 1.5 liitrit) toota sama palju või rohkem jõudu kui vanad suured vabalthingavad mootorid, olles samas ökonoomsemad. Suurem töömaht pakub aga tihti paremat vastupidavust ja sujuvamat jõuülekannet.
Mida tähendab Euro 6 standard?
See on Euroopa Liidu heitgaaside standard. Euro 6 (ja selle alamtüübid nagu 6d-TEMP) seab ranged piirangud lämmastikoksiidide (NOx) ja tahkete osakeste heitmetele. Uuema standardi auto on keskkonnasõbralikum ja sellega on väiksem tõenäosus saada tulevikus linnadesse sissesõidukeelde.
Elektriautode spetsiifilised näitajad: kWh ja laadimiskiirus
Seoses elektriautode (EV) võidukäiguga on tehniliste andmete tabelitesse ilmunud täiesti uued ühikud, mille mõistmine on elektriauto omanikule kriitilise tähtsusega. Siin ei räägita enam liitritest ega töömahust, vaid kilovatt-tundidest.
Aku mahtuvus (kWh) on sisuliselt elektriauto “kütusepaagi” suurus. Mida suurem on number, seda rohkem energiat aku mahutab. Siiski tuleb eristada bruto (kogu aku maht) ja neto (reaalselt kasutatav maht) väärtusi. Sõiduulatuse arvutamisel on oluline just netomahtuvus. Näiteks 77 kWh akuga auto sõidab kaugemale kui 58 kWh akuga auto, eeldusel et nende energiakulu on sarnane.
Teine oluline näitaja on laadimisvõimsus (kW), mis näitab, kui kiiresti saab energiat akusse tagasi. Siin eristatakse vahelduvvoolu (AC) ja alalisvoolu (DC) laadimist. AC-laadimine (tavaliselt kodus või kontoris) on piiratud auto pardalaadijaga (sageli 11 kW või 22 kW). DC-kiirlaadimine (tee ääres) sõltub aga nii laadija võimsusest kui ka auto aku võimekusest voolu vastu võtta. Kui tehnilistes andmetes on märgitud “max laadimisvõimsus 150 kW”, tähendab see, et ideaaltingimustes suudab auto 10 minutiga lisada sadu kilomeetreid sõiduulatust. Selle numbri ignoreerimine võib tähendada pikki ja tüütuid ootepause pikkadel reisidel.
