Välismaale reisides ning seal autoga liiklemist planeerides on vabadustunne ja sõltumatus ühistranspordist kahtlemata suurimad eelised, mida rendiauto pakub. Olgu selleks siis Ameerika Ühendriikide kuulsad maanteed, Lõuna-Euroopa serpentiinid või Kagu-Aasia eksootilised rajad, oma transpordivahendi olemasolu avab uksed paikadesse, kuhu turismibussid harva satuvad. Kuid enne reisiplaani lukku löömist ja rendilepingu allkirjastamist on kriitilise tähtsusega veenduda, et sinu Eestis välja antud juhiluba sihtriigis kehtiks. Paljud reisijad avastavad alles lennujaama autorendileti ääres või halvemal juhul politseikontrollis, et nende plastikust juhiluba ei olegi antud riigis piisav dokument. Segadus rahvusvahelise juhiloa (International Driving Permit ehk IDP) ümber on visa kaduma, kuid selle dokumendi olemasolu võib päästa sind kopsakatest trahvidest ja rikutud puhkusest.
Mis on tegelikult rahvusvaheline juhiluba?
Rahvusvaheline juhiluba ei ole iseseisev dokument, mis annaks juhtimisõiguse ilma siseriikliku loata. See on sisuliselt ametlik, mitmekeelne tõlge sinu originaalsest juhiloast. Dokument on tavaliselt halli värvi papist raamat, mis sisaldab sinu andmeid, fotot ja informatsiooni sõidukite kategooriate kohta, mida sul on õigus juhtida, tõlgituna mitmetesse maailma enimlevinud keeltesse.
Selle dokumendi peamine eesmärk on aidata välisriigi ametivõimudel (politseil) ja autorendifirmadel mõista sinu juhiloa sisu, kui see ei ole koostatud ladina tähestikus või ei vasta kohalikele standarditele. On oluline meeles pidada kahte põhireeglit: esiteks, rahvusvaheline juhiluba kehtib ainult koos originaalse siseriikliku juhiloaga. Teiseks, sa ei saa seda kasutada riigis, kus see on välja antud (ehk Eestis).
Euroopa Liit ja Euroopa Majanduspiirkond
Kõige lihtsam on olukord Euroopas reisides. Kuna Eesti on Euroopa Liidu liige, kehtivad meie juhiload vastastikuse tunnustamise põhimõttel kõigis teistes Euroopa Liidu (EL) ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmesriikides. See tähendab, et kui plaanid autoreisi Portugali, Norrasse, Saksamaale või Kreekasse, piisab täiesti sinu tavalisest Eesti juhiloast. Lisadokumente vormistada ei ole vaja.
Siiski tasub tähelepanu pöörata juhiloa kehtivusajale. Mõned rendifirmad nõuavad, et juhiluba oleks kehtiv veel vähemalt kuus kuud pärast rendiperioodi lõppu. Samuti on oluline teada, et kuigi Suurbritannia lahkus Euroopa Liidust, aktsepteeritakse seal endiselt EL-i juhilube lühiajaliseks külastuseks (tavaliselt kuni 12 kuud) ilma lisadokumentideta.
Kaks erinevat konventsiooni: Viin 1968 ja Genf 1949
Kui liigume Euroopast kaugemale, läheb olukord keerulisemaks. Maailmas reguleerib liiklust ja juhilube peamiselt kaks suurt rahvusvahelist kokkulepet: 1949. aasta Genfi teeliikluskonventsioon ja 1968. aasta Viini teeliikluskonventsioon. See on oluline detail, sest sellest sõltub, millist tüüpi rahvusvahelist luba sa vajad.
- Viini konventsiooni (1968) luba: See dokument kehtib üldjuhul 3 aastat. Paljud Euroopa ja Aasia riigid on sellega liitunud.
- Genfi konventsiooni (1949) luba: See dokument kehtib vaid 1 aasta. Seda nõuavad riigid, kes ei ole liitunud uuema, Viini konventsiooniga (näiteks Jaapan, USA, Austraalia).
Eestis väljastab Maanteeamet (Transpordiamet) mõlemat tüüpi lube. Enne taotlemist pead kindlaks tegema, kumma konventsiooniga on sinu sihtriik liitunud.
Populaarsed sihtkohad väljaspool Euroopat
Reisijate seas populaarsetes sihtkohtades võivad nõuded drastiliselt erineda. Vaatame lähemalt mõnda piirkonda, kus eestlased sageli autot rendivad.
Ameerika Ühendriigid
USA on autokultuuri kants ja road trip on seal üks parimaid viise reisimiseks. Üldiselt aktsepteerivad paljud USA osariigid ja suured rendifirmad (nagu Hertz, Avis, Enterprise) uut tüüpi Euroopa juhilube, kus info on dubleeritud inglise keeles. Siiski on seadused osariigiti erinevad. Näiteks Georgias või Floridas on esinenud juhtumeid, kus politsei nõuab seadusetähe järgi rahvusvahelist luba. Kuigi rendifirma võib sulle auto anda ka vaid Eesti loaga, on politseiga suhtlemisel IDP kindlam valik. Soovituslik on võtta 1949. aasta konventsiooni (1-aastane) luba.
Kagu-Aasia (Tai, Indoneesia, Vietnam)
Kagu-Aasias on rolleri või auto rentimine äärmiselt populaarne, kuid just siin tehakse ka enim vigu. Tais ja Indoneesias (eriti Balil) korraldab politsei turistidele suunatud haaranguid.
Kuigi rendifirma rendib rolleri sageli kellele iganes, nõuab seadus juhtimiseks vastava kategooria (A-kategooria mootorratta jaoks) juhiluba koos rahvusvahelise juhiloaga. Ilma IDP-ta loetakse sind sisuliselt juhiloata juhiks. See toob kaasa trahvi, kuid mis veelgi hullem – õnnetuse korral keeldub reisikindlustus kulude katmisest. Tais on kindlaim omada 1968. aasta Viini konventsiooni luba, kuigi praktikas aktsepteeritakse sageli mõlemat.
Jaapan
Jaapan on eranditult range riik. Seal ei saa autot rentida, kui sul ei ole ette näidata 1949. aasta Genfi konventsiooni kohast rahvusvahelist juhiluba. Eesti juhiluba üksi seal ei maksa midagi ja 1968. aasta Viini konventsiooni luba samuti mitte. Ilma õige paberita jääb auto saamata, erandeid ei tehta.
Kuidas taotleda rahvusvahelist juhiluba Eestis?
Rahvusvahelise juhiloa taotlemine Eestis on tehtud mugavaks, kuid see nõuab siiski veidi aega, mistõttu ei tasu seda jätta viimasele minutile. Luba väljastab Transpordiamet.
- Kus taotleda: Kõige mugavam on esitada taotlus Transpordiameti e-teeninduses. Samuti saab seda teha büroodes kohapeal.
- Mida on vaja: Sul peab olema kehtiv Eesti siseriiklik juhiluba. Lisaks on vaja digitaalset dokumendifotot (või paberfotot, kui taotled büroos), mis ei tohi olla vanem kui 5 aastat.
- Riigilõiv: Rahvusvahelise juhiloa väljastamise eest tuleb tasuda riigilõiv (artikli kirjutamise hetkel on see suurusjärgus 26 eurot).
- Kättesaamine: Luba ei väljastata ootetööna. Tavaliselt võtab menetlus ja trükkimine aega mõned tööpäevad, kuid tipphooajal võib minna kauem. Luba saadetakse postiga või saab sellele järele minna büroosse.
Taotlemisel pead märkima, kas soovid 1949. aasta (Genf) või 1968. aasta (Viin) luba. Kui reisid ümbermaailmareisile, on mõistlik taotleda mõlemad, et olla kaetud igas regioonis.
Kindlustus ja riskid ilma loata sõitmisel
Üks kõige vähem räägitud, kuid kõige olulisem aspekt rahvusvahelise juhiloa juures on selle seos kindlustusega. Paljud reisijad mõtlevad: “Ma olen hea juht, ma ei tee avariid, ja kui politsei peatab, maksan selle väikese trahvi ära.” See on ohtlik mõtteviis.
Kui satud liiklusõnnetusse riigis, kus rahvusvaheline juhiluba on kohustuslik, ja sul seda ei ole, võib kohalik seadus tõlgendada olukorda nii, et juhtisid sõidukit ilma vastava õiguseta. See on automaatne alus kindlustusseltsile (nii liikluskindlustusele, kaskole kui ka sinu isiklikule reisikindlustusele) kahjude hüvitamisest keeldumiseks. Välismaal võivad meditsiinikulud ja varaline kahju ulatuda kümnetesse või sadadesse tuhandetesse eurodesse, mis tuleb sel juhul tasuda oma taskust.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas ma võin kasutada rahvusvahelist juhiluba isikut tõendava dokumendina?
Ei, rahvusvaheline juhiluba ei ole isikut tõendav dokument (nagu pass või ID-kaart). See on vaid juhiloa tõlge ja kehtib ainult koos passi või ID-kaardiga.
Kui kaua rahvusvaheline juhiluba kehtib?
See sõltub konventsioonist. 1949. aasta Genfi konventsiooni luba kehtib 1 aasta. 1968. aasta Viini konventsiooni luba kehtib kuni 3 aastat. Tähtis on teada, et luba kaotab kehtivuse kohe, kui sinu siseriiklik (Eesti) juhiluba aegub.
Kas ma saan taotleda rahvusvahelist luba, kui mul on esmane (vahtralehega) juhiluba?
Jah, Eestis saab taotleda rahvusvahelist juhiluba ka esmase juhiloa omanik. Küll aga pead arvestama, et mõned rendifirmad välismaal nõuavad juhilt vähemalt 1-2 aastast sõidustaaži või on kehtestanud vanusepiirangu (nt 21 või 25 eluaastat).
Mis juhtub, kui ma unustan Eesti juhiloa koju, aga mul on rahvusvaheline luba kaasas?
Sellisel juhul ei ole sul õigust autot juhtida. Rahvusvaheline luba on kehtetu ilma originaaldokumendita. Politsei käsitleb seda kui dokumentideta sõitmist.
Lisaks loale: krediitkaart ja vanusepiirangud rendifirmades
Lisaks õigele dokumendile on eduka autorendi eelduseks ka rahalised tagatised. Peaaegu kõik suuremad rahvusvahelised autorendifirmad nõuavad auto kättesaamisel füüsilist krediitkaarti, mis on väljastatud peajuhi nimele. Deebetkaardid (isegi need, millel on krediitkaardi funktsioonid) ei pruugi paljudes kohtades, eriti Lõuna-Euroopas ja USAs, olla tagatise broneerimiseks piisavad. Kui sul puudub krediitkaart, võidakse sundida sind ostma kallist lisakindlustust või halvemal juhul keeldutakse auto väljastamisest.
Samuti tasub tähelepanu pöörata “noore juhi tasule”. Kui oled alla 25-aastane (mõnes riigis isegi alla 30), lisandub rendihinnale sageli märkimisväärne lisatasu. Mõned luksusautode kategooriad võivad olla noortele juhtidele sootuks keelatud. Seega, kui paberimajandus juhilubadega on korras, kontrolli alati üle ka rendifirma spetsiifilised nõuded pangakaartidele ja juhi vanusele, et vältida ebameeldivaid üllatusi leti ääres.
