Sügisene ja talvine pimedusaeg toob Eesti teedele sageli kaasa keerulised ilmastikuolud, kus tihe udu, lörtsisadu või tugev vihm muudavad nähtavuse äärmiselt kesiseks. Just nendel hetkedel on auto valgustussüsteemide õige kasutamine kriitilise tähtsusega, et tagada nii enda kui ka kaasliiklejate ohutus. Ometi näitab iga-aastane statistika ja igapäevane liikluspilt, et üllatavalt suur hulk autojuhte ei tunne oma sõiduki armatuurlaual olevaid sümboleid piisavalt hästi. Üks levinumaid segaduse allikaid on küsimus: milline ikoon tähistab eesmisi ja milline tagumisi udutulesid? See teadmatus võib viia ohtlike olukordadeni, kus kas pimestatakse tagasõitjat või jäetakse ennast vastutulijatele märkamatuks.
Kuidas visuaalselt eristada eesmiste ja tagumiste udutulede sümboleid?
Kõige lihtsam viis segaduse vältimiseks on jätta meelde udutulede sümbolite visuaalne loogika, mis on rahvusvaheliselt standardiseeritud. Kuigi automarkidel võib esineda väikeseid disainierinevusi, on põhimõtteline kuju ja värv alati sama. See teadmine aitab teil sekundi murdosa jooksul otsustada, milline tuli on sisse lülitatud.
Eesmiste udutulede sümbol on peaaegu alati rohelist värvi. Ikoonil on kujutatud laternat, mille valgusvihk ehk kiired on suunatud allapoole ja vasakule (või parempoolse rooliga autodel paremale). Iseloomulikuks jooneks on see, et valguskiired on läbi kriipsutatud lainelise joonega, mis sümboliseerib udu. Valgusvihu suunatus allapoole viitab eesmiste udutulede füüsilisele eesmärgile: valgustada teed madalalt, et vältida valguse peegeldumist uduosakestelt tagasi juhi silmadesse.
Tagumiste udutulede sümbol on seevastu alati kollane või oranž (merevaigukollane). Sellel ikoonil on valgusvihk suunatud horisontaalselt otse (tavaliselt paremale). Ka siin läbib valguskiiri laineline joon. Kollane värv on armatuurlaudadel tavaliselt hoiatusvärv, mis tuletab juhile meelde, et see tuli on väga ere ja võib teisi pimestada, mistõttu tuleks see esimesel võimalusel välja lülitada, kui vajadus kaob. Lihtne meelespea: kui kiired vaatavad maha, on need esimesed tuled; kui kiired vaatavad otse taha, on need tagumised.
Millal ja kuidas eesmisi udutulesid õigesti kasutada?
Eesmised udutuled ei ole kohustuslikud, kuid need on suureks abiks halbades nähtavusoludes. Nende ehitus on spetsiifiline: need asuvad autol madalamal kui lähituled ja nende valgusvihk on lai ning lühike. See on vajalik, sest udu hõljub sageli maapinnast veidi kõrgemal. Lähituled või eriti kaugtuled tekitavad udus n-ö “valge seina” efekti, kus valgus peegeldub veepiiskadelt tagasi ja halvendab nähtavust veelgi. Udutuled valgustavad aga udukihi alt, tehes teekattemärgistuse paremini nähtavaks.
Eesti liiklusseadus lubab eesmisi udutulesid kasutada järgmistel juhtudel:
- Sõidu ajal halva nähtavuse korral (udu, vihm, lumesadu).
- Pimedal ajal valgustamata teel koos lähituledega (sõltuvalt teeoludest, et näha paremini teepeenraid).
- Päevasel ajal lähitulede asemel (kuid siin tuleb olla tähelepanelik, et tagumised ääretuled samuti põleksid, kui auto automaatika neid ei lülita).
Oluline on meeles pidada, et selge ilmaga pimedas sõites ei anna eesmised udutuled märkimisväärset eelist kaugusesse nägemisel, küll aga tekitavad auto ette väga heleda valguslaigu. See laik sunnib juhi silmi kohanema eredama valgusega, mistõttu pupillid ahenevad ja tegelikult näeb juht kaugusesse (pimedasse tsooni) halvemini.
Tagumine udutuli: ohutusvahend või kaasliiklejate piinaja?
Kui eesmiste udutulede väärkasutus on pigem ebamugavus, siis tagumise udutule vale kasutamine on otsene oht liiklusele. Tagumine udutuli on intensiivsuselt võrreldav piduritulega ning selge ilmaga või kerges vihmas sõites pimestab see taga sõitvat autojuhti rängalt. Pikaajaline sellise tule taga sõitmine väsitab silmi, pikendab reaktsiooniaega ja teeb raskemaks piduritulede süttimise märkamise.
Millal tohib tagumist udutuld kasutada? Reegel on lihtne: ainult siis, kui nähtavus on tõesti halb. Kui te sõidate maanteel ja näete eessõitva auto tavalisi tagatulesid selgelt, siis näeb ka teie taga sõitev juht teie tulesid. Sellisel juhul ei tohi udutuld sisse lülitada. Linnas, kus on tänavavalgustus ja tihe liiklus, on tagumise udutule kasutamine peaaegu alati põhjendamatu ja häiriv, välja arvatud äärmuslikult tiheda udu korral.
Samuti tuleb tagumine udutuli koheselt välja lülitada, kui teie taha on tekkinud teine sõiduk, mis on teid märganud, või kui jõuate ummikusse. Teie taga seisev juht ei vaja enam eredat majakat, et teada teie asukohta.
Autode lülitite eripärad ja loogika
Segadust udutulede sümbolitega süvendab asjaolu, et autotootjad paigutavad lüliteid eri kohtadesse. Siiski on levinud kaks peamist süsteemi, mida tasub tunda, eriti kui istute võõrasse autosse.
Saksa koolkond ja pöördlülitid
Paljudel Euroopa autodel (nt Volkswagen, Audi, BMW, Mercedes) asub tulede lüliti armatuurlaual roolist vasakul. Udutulede aktiveerimine käib sageli n-ö “tõmbamise” meetodil:
- Keerate lüliti lähitulede või gabariitide asendisse.
- Tõmbate nuppu ühe nõksu väljapoole – süttivad eesmised udutuled (roheline märgutuli).
- Tõmbate nuppu veel ühe nõksu (teise astmeni) – süttib ka tagumine udutuli (kollane märgutuli).
See loogika on ehitatud turvalisusele: te ei saa kogemata sisse lülitada tagumist udutuld ilma eesmisteta, ja väljalülitamiseks piisab nupu sisse lükkamisest.
Aasia koolkond ja kanglülitid
Jaapani ja Korea autodel (Toyota, Honda, Kia jt) asuvad udutulede lülitid sageli suunatulede kangi küljes oleva eraldi pööratava rõngana. Tavaliselt tuleb rõngast keerata ettepoole, et lülitada sisse esimesed, ja veel kord ettepoole (vedruga tagastuv asend), et aktiveerida tagumised. Väljalülitamiseks tuleb rõngast keerata vastassuunas.
Levinud müüdid ja vead udutulede kasutamisel
Üks levinumaid vigu, mida nooremad autojuhid teevad, on nn “stiilne sõit”. Sõidetakse ainult gabariittulede ja eesmiste udutuledega poolhämaras või linnas, arvates, et see näeb lahe välja. Tegelikkuses on see seadusevastane, kui nähtavus pole piiratud, ja vähendab auto märgatavust teistele liiklejatele ristmikel.
Teine ohtlik eksimus on automaatsete tulede pime usaldamine. Paljud kaasaegsed autod on varustatud hämaraanduritega, mis lülitavad sisse lähituled, kui läheb pimedaks. Kuid enamik neist süsteemidest ei tuvasta udu. Päevasel ajal tihedas udus sõites võivad automaatuled jätta põlema vaid päevasõidutuled (ees LED-ribad), samas kui auto tagaosa on täiesti pime. Udu korral tuleb alati tuled käsitsi sisse lülitada.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas tagumisi udutulesid on autol alati kaks?
Ei, väga paljudel autodel on vaid üks tagumine udutuli, mis asub tavaliselt auto vasakul pool (juhipoolses nurgas) või keskel all. Ühe tule eesmärk on vältida segiajamist pidurituledega, mis asuvad kahes ääres. Kui põleb vaid üks ere punane tuli, saab tagasõitja kiiremini aru, et tegemist on udutule, mitte pidurdamisega.
Mis värvi on udutulede märgutuled armatuuril?
Eesmiste udutulede märgutuli on roheline ja sellel olevad kiired on suunatud diagonaalselt alla. Tagumise udutule märgutuli on kollane või oranž ja kiired on suunatud horisontaalselt otse.
Kas ma võin udutulesid kasutada koos kaugtuledega?
Seadus seda otseselt ei keela, kuid praktikas on see harva efektiivne. Udu korral tekitavad kaugtuled valge seina, nullides udutulede efekti. Udutulesid on kõige mõistlikum kasutada koos lähituledega või eriti tihedas udus vaid koos gabariittuledega (kui seadus ja olud seda võimaldavad), et vähendada valguse peegeldumist.
Kas eesmised udutuled on kohustuslikud ülevaatusel?
Kui autol on tehasest paigaldatud eesmised udutuled, peavad need töötama ja olema õigesti reguleeritud. Kui need on katki, ei läbi auto ülevaatust. Küll aga ei ole eesmiste udutulede olemasolu autol kohustuslik (erinevalt tagumisest udutulest, mis on kohustuslik alates teatud väljalaskeaastast).
Udutulede hooldus ja pirnide vahetus
Nagu kõik valgustusseadmed, vajavad ka udutuled regulaarset hoolt, et täita oma eesmärki kriitilistes oludes. Kuna eesmised udutuled asuvad stanges madalal, on need eriti vastuvõtlikud kivitäketele ja porile. Mõranenud klaas laseb niiskusel laternasse tungida, mis rikub reflektori ja põhjustab pirni kiire läbipõlemise. Tuhmunud või liivapritsitud klaasiga udutuli hajutab valgust valesti ega suuda udukihti “lõigata”, muutudes pigem ilu- kui ohutuselemendiks.
Pirnide vahetus võib moodsatel autodel olla keeruline, nõudes mõnikord ligipääsu rattakoopa kaudu või isegi stange eemaldamist. Siiski tasub enne talvehooaja algust kontrollida, kas kõik tuled põlevad. Eriti oluline on kontrollida tagumise udutule toimimist, kuna seda kasutatakse harva ja läbipõlenud pirn võib jääda kuudeks märkamatuks. Pirni vahetamisel jälgige täpselt sokli tüüpi (nt H8, H11 või P21W), kuna vale võimsusega pirn võib sulatada laterna korpuse või kahjustada auto elektrisüsteemi. Korras tuled on odavaim elukindlustus, mida saate endale ja oma perele pimedal maanteel pakkuda.
