Viimastel aastatel on eestlaste reisiharjumused märgatavalt muutunud ning üha enam otsitakse vabadust, mida pakub reisimine oma isikliku sõiduautoga. Kui varem seostus automatkamine eelkõige suurte ja kohmakate haagissuvilate või spetsiaalselt ehitatud matkabussidega, siis nüüd on pilti ilmunud kompaktne ja nutikas lahendus – autokatusetelk. See on justkui moodne puuonn, mis reisib sinuga kaasas, pakkudes turvalist ja mugavat ööbimist sõltumata maapinna konarustest või niiskusest. Kuid vaatamata kasvavale populaarsusele tekitab see varustusliik paljudes endiselt küsimusi: kas see sobib minu autole, kui keeruline on seda paigaldada ja kas investeering tasub end ära? Et teha teadlik valik, sukeldume süvitsi katusetelkide maailma, analüüsides tehnilisi nüansse, kasutusmugavust ja praktilisi soovitusi, mida iga potentsiaalne ostja peaks teadma.
Kellele on autokatusetelk tegelikult loodud?
Katusetelk ei ole universaalne lahendus igale matkajale, kuid teatud sihtrühmadele on see asendamatu abimees. Kõigepealt sobib see ideaalselt aktiivse eluviisiga inimestele, kes ei soovi raisata aega keeruliste laagriplatside ülesseadmisele. Kui tavapärase maapealse telgi püstitamine, vaiade maasse tagumine ja alusmattide paigutamine võib võtta pool tundi või rohkemgi, siis kaasaegne katusetelk on magamisvalmis minutitega. See annab võimaluse jõuda sihtkohta hilja õhtul ja olla hommikul kiiresti taas teel.
Teine oluline sihtrühm on loodusfotograafid ja kalamehed. Võime parkida auto veekogu äärde või maalilisele pangapealsele ning ärgata koos päikesetõusuga, omades kohest vaadet ümbrusele kõrgemalt positsioonilt, on hindamatu väärtusega. Lisaks pakub katusetelk turvatunnet – olles maapinnast ligi kahe meetri kõrgusel, olete eemal maapinnal liikuvatest putukatest, roomajatest ja niiskusest. See on eriti oluline neile, kes pelgavad ämblikke või kellele ei meeldi hommikune kaste telgi põrandal.
Samuti on see suurepärane valik lastega peredele, kes reisivad tavalise sõiduautoga. Autos magamine on sageli ebamugav ruumipuuduse ja umbse õhu tõttu, kuid katusetelk lisab autole justkui teise korruse, jättes salongi vabaks asjadele. Lastele on redelist “kindlusesse” ronimine omaette seiklus, mis muudab matkamise põnevaks kogemuseks.
Müütide purustamine: kas minu auto katus peab vastu?
Üks levinumaid hirme enne ostu on seotud auto katuse kandevõimega. Paljud autoomanikud vaatavad oma sõiduki tehnilist passi, näevad seal lubatud katusekoormust 75 kg ja järeldavad ekslikult, et kahe täiskasvanu ja telgi raskust auto katus ei kanna. Siinkohal tuleb selgelt eristada kahte mõistet:
- Dünaamiline kandevõime: See on number, mis on märgitud auto tehnilistes andmetes (tavaliselt 50–100 kg). See näitab maksimaalset raskust, mida auto tohib kanda sõidu ajal. See piirang on vajalik, et tagada auto stabiilsus kurvides ja pidurdamisel, kuna raskuskese on kõrgel.
- Staatiline kandevõime: See näitab, kui palju raskust suudab auto katus kanda seisvas asendis. Kuna auto kerekontruktsioon on loodud kaitsma reisijaid ka auto ümberpaiskumise korral, on staatiline kandevõime kordades suurem, ulatudes sageli 300–400 kilogrammini või enamgi.
Seega, kui telk kaalub 60 kg, mahub see ilusti dünaamilise piirangu sisse. Kui auto on pargitud ja sinna ronib kaks inimest (kokku nt 150 kg), on koguraskus katusel umbes 210 kg, mis on seisvale autole täiesti ohutu. Oluline on siiski jälgida, et kasutataks kvaliteetseid katuseraame (nt Thule, Yakima), mis on spetsiaalselt teie automudelile mõeldud ja korrektselt paigaldatud.
Pehme vs kõva korpus: kumb valida?
Katusetelgid jagunevad laias laastus kaheks: pehme korpusega (soft shell) ja kõva korpusega (hard shell) telgid. Mõlemal on oma selged eelised ja puudused, mida tuleb enne ostu kaaluda.
Pehme korpusega telgid
Need meenutavad avatuna kõige rohkem klassikalisi telke. Sõiduasendis on need kokku volditud pooleks ja kaetud tugeva PVC-kattega. Avades volditakse telk lahti nagu raamat, kusjuures pool põrandapinnast ulatub üle auto ääre.
- Eelised: Tavaliselt soodsam hind; avatuna pakuvad väga suurt magamispinda (sobivad peredele); kokkupakituna võtavad katusel vähem ruumi, jättes ruumi ka näiteks jalgrattale või süstale.
- Puudused: Avamine ja sulgemine võtab kauem aega (umbes 10-15 minutit koos katte eemaldamisega); mürarikkamad tuulise ilmaga; märja telgi kokkupanekul võib niiskus sattuda madratsile, kui pole ettevaatlik.
Kõva korpusega telgid
Need on tavaliselt klaaskiust või alumiiniumist karbid, mis avanevad kas otse üles (nagu karp) või ühelt poolt kaldu (nagu merekarp). Avamine toimub sageli gaasiamortide abil.
- Eelised: Äärmiselt kiire püstitamine (sageli alla 1 minuti); parem aerodünaamika sõidu ajal; vaiksemad tuule käes; vastupidavamad oksakriimustustele metsas sõites.
- Puudused: Kallim hinnaklass; magamisala on piiratud auto katuse pindalaga (ei ulatu üle ääre); raskemad, mis võib mõjutada auto juhitavust ja kütusekulu rohkem.
Mida arvestada lisavarustuse ja mugavuse osas?
Ainult telgi ostmisest sageli ei piisa, et kogemus oleks nauditav. Esimene ja kõige kriitilisem lisa, mida spetsialistid soovitavad, on kondensatsioonivastane matt. Kuna katusetelkide põhi on tavaliselt alumiiniumist või plastikust, tekib magajate kehasoojuse ja jaheda välisõhu kohtumisel madratsi alla kondensvesi. Spetsiaalne võrkjas matt madratsi all tagab õhuringluse ja hoiab madratsi kuivana.
Teine oluline aspekt on eesruum või varikatus. Paljudel pehme korpusega telkidel on võimalus lisada alumine “tuba” (annex), mis ripub telgi servast maani. See pakub privaatset kohta riiete vahetamiseks, WC-potile või vihmase ilmaga istumiseks. Ilma selleta peate riietuma kitsas telgis lamades või avalikult auto kõrval.
Samuti tasub mõelda jalanõude hoiustamisele. Kuna poriste saabastega telki ei ronita, jäävad need tavaliselt redeli juurde. Et jalanõud öösel märjaks ei saaks või putukad sisse ei roniks, on paljudel tootjatel pakkuda spetsiaalsed redeli külge kinnitatavad jalatsikotid.
Sõidumugavus ja kütusekulu
Olgem ausad – suur kast auto katusel mõjutab sõiduomadusi. Katusetelk tõstab auto raskuskeset, mis tähendab, et kurvides ja ringristmikel tuleb kiirust vähendada ja sõita sujuvamalt. Eriti tuntav on see maasturite puhul, mis on juba eos kõrgemad.
Kütusekulu tõus on paratamatu. Sõltuvalt auto mootori võimsusest, telgi aerodünaamikast ja sõidukiirusest võib kütusekulu suureneda 0,5 kuni 2 liitrit 100 km kohta. Kõva korpusega ja madalama profiiliga telgid on siinkohal säästlikumad. Müra osas on kaasaegsed lahendused üsna head, kuid kiirustel üle 100 km/h on tuule vihisemine katusel siiski kuulda. See on hind, mida tuleb maksta vabaduse eest.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas ma võin jätta voodipesu telki, kui selle kokku panen?
Enamiku kõva korpusega telkide ja kvaliteetsemate pehme korpusega telkide puhul on see võimalik ja isegi soovitatav. See säästab tohutult ruumi auto pagasiruumis. Siiski tuleb jälgida, et padjad ja tekid ei segaks sulgemismehhanismi lukustumist. Talveks või pikemaks ajaks seisma jättes tuleks pesu siiski tuppa viia, et vältida niiskuskahjustusi.
Kas katusetelgis on külm magada?
Katusetelk on tegelikult soojem kui maapealne telk. Olles maapinnast kõrgemal, ei õhku alt külma. Lisaks on telgi seinad paksemast kangast (sageli polüpuuvill), mis hoiab sooja paremini kui õhuke nailon. Külmemate ilmade jaoks on saadaval termovoodrid, mis muudavad telgi kasutatavaks ka miinuskraadidega.
Kuidas on lood turvalisusega varguse suhtes?
Katusetelk ise on raske ja poltidega raamide külge kinnitatud, mistõttu selle “kiire” varastamine parklas on keeruline. Telgi lukustamiseks raamidele on olemas spetsiaalsed turvamutrid. Mis puudutab asjade jätmist telki, siis see pole soovitatav – telk ei ole seif. Samas on ööbides turvatunne suurem, kuna olete kõrgel ja redeli saab ööseks üles tõmmata, tehes kutsumata külaliste sisenemise raskeks.
Kas ma võin telkida igal pool?
Katusetelk liigitub “parkimiseks” seni, kuni telgi gabariidid ei ulatu auto gabariitidest väljapoole (v.a üles) ja te ei püstita laagrit (lauad-toolid auto kõrval). Siiski kehtivad igas riigis erinevad reeglid “metsikule telkimisele” (wild camping). Eestis on RMK platsid ja riigimets üldiselt lubatud, kuid eramaal tuleb luba küsida. Euroopas reisides tasub kasutada äppe nagu Park4Night, et leida lubatud kohad.
Praktilised sammud esimeseks väljasõiduks
Kui olete otsustanud katusetelgi kasuks ja selle autole paigaldanud, on esimene ööbimine otsustava tähtsusega. Eduka kogemuse tagamiseks on üks olulisemaid nüansse auto loodimine. Erinevalt maapealsest telgist, kus saate valida tasase mättavahe, sõltub teie une kvaliteet sellest, kui otse seisab auto. Isegi väike kalle võib öösel tunduda mäena, pannes teid ühele küljele veerema. Seetõttu tasub autos hoida väikest vesiloodi ja vajadusel kasutada rataste all tasandusklotse (nagu haagissuvilatel).
Teine soovitus on harjutada telgi avamist ja sulgemist kodus enne reisi. Eriti pehme korpusega telkide puhul on katte pealepanek ja lukkude sulgemine alguses veidi aeganõudev ning seda on parem õppida valges ja kuivas koduhoovis kui pimedas ja vihmases metsas. Samuti kontrollige alati pärast esimest 50 kilomeetrit sõitu üle kõik kinnituspoldid ja raamid – vibratsioon võib uusi kinnitusi veidi lõdvendada.
Lõpetuseks, ärge unustage ventilatsiooni. Isegi jaheda ilmaga jätke ventilatsiooniavad pisut praokile. Õhuringlus on võti, et vältida hommikust kondentsi seintel ja tagada värske õhk magamiseks. Katusetelk on investeering elamustesse – õige hoolduse ja kasutamise korral teenib see teid aastaid, avades uksed kohtadesse, kuhu hotellituba broneerida ei saa.
