Viimastel aastatel on autoturg läbinud märkimisväärse muutuse, kus fossiilkütustel töötavate sõidukite kõrval on üha kindlamat kohta haaramas elektriautod. Kui veel kümnend tagasi peeti elektriautot pigem kalliks ja ebakindlaks luksuskaubaks või nišitooteks, siis tänaseks on tehnoloogia areng ja mudelivaliku laienemine muutnud need kättesaadavaks ka järelturul. Kasutatud elektriauto ostmine võib olla rahaliselt väga tark otsus, arvestades madalamaid ülalpidamiskulusid ja soodsamat “kütust”, kuid see erineb oluliselt tavapärase sisepõlemismootoriga auto soetamisest. See ei ole lihtsalt auto vahetamine teise vastu; see on üleminek teistsugusele tehnoloogiale, mis nõuab ostjalt teadlikkust spetsiifilistest detailidest, et vältida kulukaid vigu ja pettumusi.
Aku tervis on kõige kriitilisem faktor
Kasutatud elektriauto kõige kallim ja olulisem komponent on kahtlemata veojõuaku. Erinevalt sisepõlemismootorist, mille kulumist saab hinnata mootori hääle, õlilekete või heitgaaside järgi, on aku seisukord silmale nähtamatu. Aku degradeerumine on loomulik protsess, kuid selle kiirus sõltub suuresti sellest, kuidas eelmine omanik autot kasutas ja laadis.
Mida tähele panna aku kontrollimisel?
- SOH (State of Health): See on aku tervislik seisund protsentides. Uuel autol on see 100%. Ostmisel tasub nõuda diagnostikat, mis näitab reaalset SOH numbrit. Kui number on langenud alla 70-75%, võib sõiduulatus olla märgatavalt vähenenud ja aku vahetus või remont võib olla vajalik lähitulevikus.
- Laadimisajalugu: Kiirlaadimine (DC) tekitab akus rohkem kuumust ja stressi kui aeglane kodune laadimine (AC). Auto, mida on laetud peamiselt kiirlaadijates, võib omada rohkem degradeerunud akut, isegi kui läbisõit on väike.
- Garantii kehtivus: Paljud tootjad annavad akule eraldi garantii, mis on sageli pikem kui auto üldgarantii (näiteks 8 aastat või 160 000 km). Kontrollige kindlasti, kas see garantii kehtib veel ja kas kõik garantiitingimused on täidetud.
Oluline on teada, et läbisõit ei ole elektriauto puhul alati parim indikaator. Väikese läbisõiduga auto, mis on seisnud pikalt tühja või 100% täis laetud akuga, võib olla halvemas seisukorras kui regulaarselt sõitnud auto, mida on hoitud vahemikus 20-80% laetusest.
Sõiduulatus: teooria versus reaalsus
Müügikuulutustes toodud sõiduulatus põhineb sageli WLTP (Worldwide Harmonised Light Vehicle Test Procedure) standardil või veelgi vanemal ja ebatäpsemal NEDC standardil. Need numbrid on saavutatud ideaaltingimustes ja harva vastavad igapäevasele reaalsusele, eriti meie kliimas.
Eestis on eriti oluline arvestada talviste oludega. Külm ilm mõjutab elektriautot kahel viisil:
- Keemilised protsessid akus aeglustuvad, mistõttu ei suuda aku väljastada ega vastu võtta nii palju energiat kui soojaga.
- Salongi kütmine nõuab väga palju energiat, kuna erinevalt bensiiniautost ei ole elektriautol mootori jääksoojust, mida tuppa puhuda (välja arvatud juhul, kui autol on tõhus soojusjuhtimissüsteem).
Soojuspumba olemasolu on üks detail, mida paljud ostjad unustavad kontrollida, kuid mis on põhjamaises kliimas ülioluline. Soojuspumbaga varustatud elektriauto on talvel oluliselt energiasäästlikum, kuna see suudab toota sooja efektiivsemalt kui tavaline elektriline küttekeha. Ilma soojuspumbata mudelid võivad talvel kaotada kuni 50% oma lubatud sõiduulatusest, samas kui soojuspumbaga autode kadu on märksa väiksem.
Laadimisstandardid ja -kiirused
Enne ostu sooritamist peate kindlaks tegema, millist laadimisstandardit konkreetne auto kasutab ja kui kiiresti see suudab laadida. Kuigi Euroopa Liit on liikunud ühtse CCS (Combined Charging System) standardi poole, liigub järelturul endiselt palju autosid, mis kasutavad teisi pistikuid.
- Type 2: See on standardne aeglase ja poolkiire laadimise (AC) pistik Euroopas. Seda kasutatakse kodulaadijates ja avalikes postides (tavaliselt kuni 22 kW).
- CCS: Euroopa standard kiirlaadimiseks (DC). Enamik uusi avalikke kiirlaadijaid Eestis on CCS pistikuga.
- CHAdeMO: Jaapani standard, mida kasutavad näiteks vanemad Nissan Leafid ja mõned Kia/Hyundai mudelid. Kuigi CHAdeMO laadijaid on Eestis veel palju, on tulevik selgelt CCS-i päralt ja uusi CHAdeMO punkte lisandub vähem.
- Tesla Supercharger: Kui ostate Tesla, on teil ligipääs nende eksklusiivsele võrgustikule, kuid uuemad Teslad ja paljud ümberehitatud jaamad toetavad ka CCS-i.
Lisaks pistiku tüübile on oluline auto pardalaadija (on-board charger) võimekus. Näiteks, kui autol on vaid 3,6 kW või 6,6 kW ühefaasiline laadija, võtab “kiirest” 22 kW avalikust postist laadimine aega terve igaviku. Eelistada tasub mudeleid, millel on 11 kW või 22 kW kolmefaasiline laadimisvõimekus, mis muudab igapäevase laadimise palju mugavamaks.
Veermik, pidurid ja rehvid
Levinud müüt on, et elektriautod ei vaja peaaegu üldse hooldust. Kuigi mootoriõli, süüteküünlaid ja rihmu vahetama ei pea, on neil teisi kuluosi, mis vajavad tähelepanu.
Pidurid: Elektriautod kasutavad pidurdamiseks elektrimootorit (rekuperatsioon), mis laeb akut ja säästab piduriklotse. See on küll hea, kuid toob kaasa uue probleemi – pidurite vähene kasutus. Eriti meie soolases kliimas võivad pidurikettad ja -sadulad roostetada ja kinni jääda lihtsalt seetõttu, et neid ei kasutata piisavalt intensiivselt. Ostueelsel ülevaatusel tuleb kindlasti kontrollida pidurisüsteemi liikuvust ja ketaste seisukorda.
Veermik ja rehvid: Elektriautod on akupaki tõttu oluliselt raskemad kui nende sisepõlemismootoriga analoogid. See lisaraskus paneb suurema koormuse vedrustusele, puksidele ja amortisaatoritele. Samuti kuluvad rehvid kiiremini, seda nii suurema massi kui ka elektrimootori kohese ja suure pöördemomendi tõttu. Veenduge, et allolevad rehvid oleksid kvaliteetsed ja mõeldud suurema koormusindeksiga sõidukitele.
Ajalugu ja päritolumaa
Kasutatud elektriauto päritolu on äärmiselt oluline. Eestis on populaarne tuua kasutatud autosid Euroopast või Ameerikast.
Ameerikast toodud autode puhul (eriti Tesla) tuleb olla ettevaatlik, sest nende laadimispesad on füüsiliselt erinevad ja vajavad adaptereid või ümberehitust. Samuti ei pruugi auto tarkvara ja navigatsioon Euroopas korrektselt töötada ning tootjapoolne garantii siin ei kehti. Lisaks on USA-st toodud autod sageli “salvage title” ehk avariilised sõidukid, mis on üles putitatud.
Euroopast toodud autode puhul tasub jälgida, kas auto pärineb Lõuna-Euroopast või Põhjamaadest. Soojast kliimast pärit autodel (nt Hispaania või Itaalia) ei pruugi olla talvepaketti (istmesoojendused, roolisoojendus, soojuspump), mis on Eestis hädavajalikud. Samas on nende kered tõenäoliselt roostevabamad kui Põhjamaadest pärit autodel.
Tarkvara on uus õli
Kaasaegne elektriauto on sisuliselt ratastel arvuti. Tarkvara roll on siin kordades suurem kui vanakooli autodes. Tarkvara juhib kõike alates aku soojusjuhtimisest kuni meelelahutussüsteemini.
Enne ostu uurige:
- Kas auto saab tarkvarauuendusi üle õhu (OTA – Over The Air)? See on mugav, kuna auto paraneb ajas ilma esindust külastamata.
- Kas multimeediasüsteem on kiire ja kaasaegne? Vananenud ja aeglane ekraan võib igapäevasel kasutamisel muutuda väga tüütuks.
- Kas on olemas toimiv mobiilirakendus? Rakendus, mille kaudu saab autot eelsoojendada, laadimist jälgida ja uksi avada, on elektriauto omamise juures üks suurimaid mugavusi.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kui kaua elektriauto aku tegelikult kestab?
Kaasaegsed elektriauto akud on loodud kestma kogu auto eluea. Enamik tootjaid garanteerib, et aku säilitab vähemalt 70% oma mahutavusest 8 aasta või 160 000 km jooksul. Reaalsuses näitavad andmed, et paljud akud kestavad oluliselt kauem, kaotades vaid 10-15% mahutavusest ka 200 000 km läbimisel.
Kas kasutatud elektriauto hooldamine on kallim kui bensiiniautol?
Üldjuhul on hoolduskulud madalamad. Puuduvad õlivahetused, rihmad, filtrid (va salongifilter), süüteküünlad ja keerukad käigukastid. Peamised kulud on seotud veermiku, pidurite hoolduse (mitte vahetuse, vaid puhastamise), rehvide ja salongifiltritega.
Kas ma saan elektriautot laadida tavalisest kodusest pistikupesast?
Jah, saab, kuid see on väga aeglane (umbes 10-15 km sõiduulatust tunnis) ja ei ole soovitatav pikaajaliseks lahenduseks, kuna võib koormata kodust elektrisüsteemi. Soovitatav on paigaldada spetsiaalne kodulaadija (wallbox).
Mis saab siis, kui aku läheb katki? Kas pean ostma uue auto?
Ei pea. Akud koosnevad paljudest moodulitest. Sageli ei ole vaja vahetada kogu akupakki, vaid piisab vigase mooduli asendamisest, mis on kordades odavam kui terve aku vahetus. Eestis on juba ettevõtteid, mis spetsialiseeruvad elektriautode akude remondile.
Kas elektriauto sobib ainsaks pereautoks?
See sõltub teie pere vajadustest ja auto sõiduulatusest. Kui valite mudeli, mille reaalne sõiduulatus on 300+ km ja teil on kodus laadimisvõimalus, katab see 95% inimeste vajadustest. Pikemate reiside puhul tuleb lihtsalt planeerida 20-30 minutilisi laadimispause, mis on lastega reisides niikuinii soovituslikud.
Turuväärtuse säilimine ja tulevikuperspektiivid
Elektriautode järelturg on muutumas üha stabiilsemaks. Kui varem kardeti kasutatud elektriauto kiiret hinnalangust seoses akutehnoloogia vananemisega, siis praegune trend näitab pigem vastupidist. Nõudlus taskukohaste ja säästlike sõidukite järele hoiab hindu stabiilsena.
Oluline on mõista, et kasutatud elektriauto ostmine nõuab veidi rohkem kodutööd kui tavalise auto puhul. Tehnilised nüansid nagu aku keemia, laadimisvõimsus ja soojuspump määravad auto kasutusväärtuse palju otsesemalt kui istmekatete värv või valuvelje disain. Kui teete põhjaliku taustakontrolli, lasete spetsialistil hinnata aku tervist ja veendute, et auto vastab teie laadimisvõimalustele, võib kasutatud elektriauto pakkuda suurepärast sõidukogemust ja märgatavat rahalist säästu pikas perspektiivis. See on investeering mitte ainult liikumisvahendisse, vaid ka mugavamasse ja vaiksemasse igapäevaellu.
