Iga-aastane rehvivahetushooaeg toob autojuhtidele kaasa hulgaliselt küsimusi, millest levinuim puudutab just rehvide märgistust ja nende vastavust tegelikele teeoludele. Kui termomeetri näit langeb miinuskraadidesse ja teed kattuvad salakavala musta jää või lörtsiga, muutub rehvide kvaliteet sõna otseses mõttes elu ja surma küsimuseks. Paljud autoomanikud avastavad oma rehvidelt tähise M+S (inglise keeles Mud and Snow ehk muda ja lumi) ning eeldavad automaatselt, et need on valmis rinda pistma karge Eestimaa talvega. Tegelikkus on aga märksa nüansirohkem ning ainuüksi sellest tähekombinatsioonist lähtumine võib osutuda ohtlikuks eksituseks, eriti arvestades viimastel aastatel muutunud seadusandlust ja rehvitehnoloogia arengut.
Mis on M+S märgistuse tegelik sisu ja ajalugu?
Mõistmaks, kas teie rehvid on turvalised, tuleb esmalt selgeks teha, mida M+S tähis tegelikult tähendab. Ajalooliselt võeti see märgistus kasutusele, et eristada tavalisi suverehve nendest rehvidest, mille mustri disain võimaldas paremat haarduvust mudas ja lumes. Tavaliselt tähendas see suuremaid mustriplokke ja laiemaid kanaleid, mis aitasid mustrit puhastada.
Kuid siin peitub oluline konks: M+S märgistus ei ole seotud ühegi standardiseeritud talvekatsega. See on tootjapoolne deklaratsioon, mis põhineb peamiselt geomeetrilistel arvutustel (mustri visuaalsel hinnangul), mitte füüsilistel katsetel jääl või lumel. Seega võib M+S tähist kanda ka rehv, mis on mõeldud näiteks USA lõunaosariikide poristele teedele, kuid mille kummisegu muutub Eesti pakases kivikõvaks plastikuks, kaotades igasuguse haarduvuse.
Kolme mäetipu sümbol (3PMSF) – uus kvaliteedistandard
Et eristada tõelisi talverehve nendest, mis on vaid visuaalselt “talvised”, on rahvusvaheliselt ja nüüd ka Eestis võetud fookusesse uus sümbol: kolme mäetipu ja lumehelbe märk (3PMSF – 3 Peak Mountain Snow Flake). Erinevalt M+S tähisest on selle sümboli saamiseks rehv pidanud läbima reaalsed kiirendus- ja pidurduskatsed lumel.
Kui teie rehvil on vaid M+S, kuid puudub lumehelbe sümbol mäetippude taustal, on suure tõenäosusega tegemist rehviga, mis on mõeldud pehmemasse kliimasse või maasturisõiduks mudas, mitte aga Põhjamaade jäistesse oludesse. Eksperdid soovitavad Eesti kliimas kasutada eranditult vaid neid lamellrehve, millel on olemas 3PMSF sertifikaat, sest see tagab kummisegu pehmuse ka madalatel temperatuuridel.
Kesk-Euroopa vs. Põhjamaade lamellrehv
Üks suurimaid ohuallikaid Eesti autojuhtidele on teadmatus erinevate lamellrehvide tüüpide vahel. Poes võivad kõrvuti seista kaks M+S tähisega rehvi, millest üks on suurepärane ja teine eluohtlik, kuigi mõlemad on juriidiliselt “talverehvid”.
- Kesk-Euroopa lamellrehv: Need on loodud kiireks sõiduks (suured kiirusindeksid, nt H või V) märgadel teedel ja lörtsis. Nende kummisegu on kõvem, et taluda Saksamaa kiirteede koormust. Eesti miinuskraadides (-10°C ja külmem) kaotavad need rehvid elastsuse ja pidurdusteekond jääl võib olla kordades pikem kui spetsiaalsetel talverehvidel.
- Põhjamaade lamellrehv (nn pehme segu): Need rehvid on spetsiaalselt välja töötatud Skandinaavia ja Baltikumi oludesse. Nende kummisegu sisaldab rohkem naturaalkautšukit ja ränidioksiidi, mis hoiab rehvi pehmena ka krõbeda külmaga. Nende kiirusindeks on tavaliselt madalam (Q, R või T), kuid haarduvus jääl ja kinnisõidetud lumel on märkimisväärselt parem.
Eksperdi soovitus on lihtne: kui te ei plaani talvel autoga Lõuna-Euroopasse sõita, eelistage alati Põhjamaade tüüpi lamellrehvi või naastrehvi.
Naastrehvid vs. M+S lamellid – kumb on kindlam?
Igavese vaidluse “naastud versus lamellid” keskmes on tegelikult sõiduharjumused ja asukoht. M+S tähisega korralik põhjamaise seguga lamellrehv on tänapäeval väga võimekas ja paljudes olukordades (nt lumel) naastrehviga võrdväärne. Siiski on olukordi, kus erinevused tulevad selgelt esile.
Lamellrehvi (M+S + 3PMSF) eelised:
- Vaikne sõidumüra ja suurem mugavus.
- Võimalus vahetada rehve paindlikumalt (nt juba oktoobris, enne suuri järjekordi).
- Stabiilsem juhitavus asfaldil ja märjal teel.
- Puudub teekatte lõhkumise efekt.
Naastrehvi eelised:
- Ületamatu pidamine kiilasjääl ja jäätunud rööbastes.
- Parem läbivus äärmuslikes oludes (nt maakohtades, kus sahka näeb harva).
- Annab juhile selgema tagasiside libeduse tekkimisest (naastude krabin muutub).
Kui elate linnas ja sõidate peamiselt hooldatud magistraalidel, on kvaliteetne M+S lamellrehv täiesti turvaline valik. Kui aga teie igapäevane marsruut viib mööda väiksemaid kõrvalteid või peate sõitma varahommikuti enne soolapuistureid, pakub naastrehv täiendavat turvavaru.
Rehvi vanus ja mustrisügavus – varjatud ohud
Isegi kui teie autol on all tipptasemel Põhjamaade M+S rehvid, ei taga need turvalisust igavesti. Kaks kriitilist faktorit, mida autoomanikud sageli eiravad, on rehvi vanus ja kulumisaste.
Eesti seadus nõuab talverehvidelt vähemalt 3 mm mustrisügavust, kuid iga rehviekspert kinnitab, et see on absoluutne miinimum, mitte soovitus. Tegelik turvalisus kaob, kui mustrisügavus langeb alla 4-5 millimeetri. Lamellrehvi tööpõhimõte seisneb väikestes sisselõigetes ehk lamellides, mis “ahmimvad” endasse lund ja tekitavad hõõrdumist. Kui rehv on kulunud, kaovad need peened lõiked ja rehv muutub sisuliselt “kiilaks”, isegi kui peamuster on veel nähtav.
Teine faktor on aeg. Kummisegu vananeb ja muutub ajas kõvemaks. Üle 5-6 aasta vanune talverehv (vaata tootmiskuupäeva DOT koodi rehvi küljel) on kaotanud suure osa oma elastsusest. Selline rehv võib küll välja näha nagu uus (kui on vähe sõitnud), kuid libedal teel käitub see nagu hokilitter.
Suvel M+S rehvidega sõitmine – halb harjumus
Mõnikord üritavad autoomanikud kokku hoida ja sõidavad vanade M+S talverehvidega läbi suve, et need “lõpuni kulutada”. See on ohtlik praktika mitmel põhjusel. Talverehvi segu on mõeldud töötama külmas. Soojal suveasfaldil muutub see liiga pehmeks, mis pikendab pidurdusteekonda märgatavalt ja muudab auto juhitavuse ebakonkreetseks, n-ö “ujuvaks”.
Lisaks kulub pehme talverehv suvel ebanormaalselt kiiresti. Sügiseks, kui algavad vihmad ja esimesed öökülmad, on selline rehv sageli juba nii kulunud ja deformeerunud, et see ei paku enam mingit kaitset. Kokkuhoid rehvivahetuselt võib lõppeda plekimõlkimisega.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Alljärgnevalt leiate vastused levinumatele küsimustele seoses M+S rehvide ja Eesti talvega.
Kas ainult M+S tähisega rehve tohib Eestis talvel kasutada?
Alates 1. detsembrist 2022 muutus Eestis seadusandlus rangemaks. Talverehvidena on lubatud kasutada vaid selliseid naastudeta rehve, mis kannavad kolme mäetipu ja lumehelbe sümbolit (3PMSF). Kui rehvil on vaid M+S tähis ilma lumehelbe sümbolita, ei vasta see enam talverehvi nõuetele, välja arvatud teatud erandid vanemate rehvide üleminekuperioodil või maastikurehvide puhul, kuid turvalisuse huvides on tungivalt soovitatav kasutada 3PMSF märgistusega rehve.
Kas aastaringsed rehvid (All-Season) on Eesti talveks sobivad?
Enamik “All-Season” rehve on olemuselt pigem Kesk-Euroopa kliimasse mõeldud rehvid. Kuigi neil võib olla 3PMSF märgistus ja juriidiliselt on need lubatud, jääb nende pidamine Eesti karges talves, eriti jääl ja sügavas lumes, oluliselt alla spetsiaalsetele Põhjamaade talverehvidele. Need võivad sobida linnasõiduks, kui on võimalik ekstreemse ilmaga auto koju jätta.
Kuidas teha vahet pehmel ja kõval lamellrehvil poes?
Kõige lihtsam viis on vajutada sõrmega rehvi mustriplokki. Põhjamaade lamellrehv on käega katsudes tuntavalt pehmem ja vetruvam. Samuti on Põhjamaade rehvi servad kandilisemad (parem haarduvus lumes), samas kui Kesk-Euroopa rehvid on ümarama õlaga (parem stabiilsus kiirteel). Kindlaim viis on aga küsida müüjalt spetsiifiliselt “Põhjamaade seguga” rehvi.
Kui kaua M+S lamellrehv kestab?
Rehvi eluiga sõltub läbisõidust ja hoiustamisest, kuid keskmiselt säilitab kvaliteetne lamellrehv oma parimad omadused 3-5 hooaega. Pärast seda hakkab kummisegu kõvenemine ja mustri kulumine oluliselt mõjutama haarduvust, isegi kui mustrisügavus on veel seadusega lubatud piires.
Miks on rehvirõhk talvel olulisem kui suvel?
Temperatuuri langedes langeb ka rõhk rehvides (umbes 0,1 baari iga 10 kraadi kohta). Madal rehvirõhk halvendab juhitavust, suurendab kütusekulu ja kiirendab rehvi kulumist. Talvel tuleks rõhku kontrollida vähemalt kord kuus ja eelistatavalt külma rehviga.
Teadlik valik on investeering eludesse
Kokkuvõttes ei ole küsimus selles, kas M+S rehvid on olemuselt halvad, vaid selles, millist konkreetset rehvi selle tähise taga kasutatakse. Tähekombinatsioon M+S on oma aja ära elanud ja ei anna tänapäeva autojuhile piisavat garantiid turvalisuse osas. Eesti muutlikes ja karmides oludes on ainuõige valik otsida rehvi küljelt kolme mäetipu ja lumehelbe sümbolit ning eelistada tunnustatud tootjate põhjamaiseid mudeleid.
Rehvid on ainus kontaktpunkt auto ja teepinna vahel – see kontaktala on vaid nelja postkaardi suurune. Säästa sellelt pinnalt paarkümmend eurot, ostes tundmatu päritoluga või ebasobiva seguga rehvid, on risk, mida ükski vastutustundlik autojuht ei tohiks võtta. Enne rehvivahetust konsulteerige alati spetsialistiga, kontrollige rehvi tootmisaega ja veenduge, et valitud “papud” on valmis hoidma teid teel ka siis, kui Eestimaa talv näitab oma kõige karmimat palet.
