Paljude autojuhtide jaoks tekib vajadus haagise järele ootamatult. Oled plaanimas suuremat kolimist, alustad maja ehitust, soetasid endale jahi või soovid perega haagissuvilaga Euroopasse reisida. Esmapilgul tundub asi lihtne: konks on autol olemas, haagis rendist võetud ja sõit võib alata. Reaalsus on aga see, et vale haagise vedamine vale juhiloaga on võrdsustatud juhtimisõiguseta sõiduga, mis toob kaasa kopsakad trahvid ja sõidu keelamise. Veelgi olulisem on aga liiklusohutus – suure ja raske haagise käitumine teel erineb drastiliselt tavalisest sõiduautost. Selles põhjalikus juhendis vaatame detailselt läbi kõik Eestis kehtivad nõuded, kategooriad ja nipid, et saaksid oma veose sihtkohta toimetada seaduslikult ja turvaliselt.
Massid ja mõisted: mis on mis tehnilises passis?
Enne kui süveneme juhilubade kategooriatesse, on kriitiliselt oluline mõista termineid, mida kasutab Transpordiamet ja politsei. Segadus tekib tihti sellest, et inimesed ajavad segi registrimassi ja tegeliku massi. Liikluseeskirjade ja juhilubade kategooriate määramisel on aluseks alati täismass, mitte see, kui palju haagis antud hetkel kaalub.
Siin on põhimõisted, mida pead teadma:
- Tühimass: Sõiduki (või haagise) kaal ilma veose ja reisijateta, kuid koos vajaliku varustuse ja täis kütusepaagiga.
- Täismass (registrimass): Tootja poolt määratud suurim lubatud kaal (sõiduk + veos + reisijad). See number on kirjas sõiduki registreerimistunnistusel ja just see number on matemaatiliseks aluseks, kui arvutad, millist juhiluba vajad.
- Kerghaagis: Haagis, mille täismass ei ületa 750 kg. Kerghaagisel ei pea olema pidureid.
- Autorongi mass: Veduki ja haagise masside summa.
Oluline on meeles pidada: isegi kui vead tühja haagist, mille tühimass on 500 kg, aga registrisse kantud täismass on 2000 kg, arvestab politsei sinu juhiloa vastavust kontrollides numbrit 2000 kg.
B-kategooria: mida tohib vedada tavalubadega?
Kõige levinum müüt on see, et tavalise B-kategooria loaga tohib vedada ainult kerghaagist. See ei vasta tõele. B-kategooria annab tegelikult üsna palju vabadust, kui oskad numbreid õigesti lugeda.
B-kategooria juhiloaga on lubatud kaks peamist stsenaariumi:
- Kerghaagise vedamine: Võid vedada kerghaagist (täismass kuni 750 kg) mis tahes B-kategooria autoga. Isegi kui auto täismass on 3500 kg ja haagise oma 750 kg (kokku 4250 kg), on see B-kategooriaga lubatud, sest haagis on kerghaagis.
- Raskema haagise vedamine: Kui haagise täismass on suurem kui 750 kg, on see lubatud vaid tingimusel, et autorongi (auto täismass + haagise täismass) kogusumma ei ületa 3500 kg.
Näide elust enesest: Sinu auto täismass on 2100 kg. Sa soovid vedada haagist, mille täismass on 1300 kg.
Matemaatika: 2100 + 1300 = 3400 kg.
Tulemus: Kuna summa on alla 3500 kg, piisab tavalisest B-kategooria juhiloast.
Kood 96: vaheaste, mis võib päästa päeva
Paljud juhid avastavad ühel hetkel, et nende uus ja turvaline linnamaastur on “liiga raske”. Kui auto täismass on näiteks 2600 kg ja soovid vedada 1500 kg täismassiga haagissuvilat, on summa 4100 kg. Tavaline B-kategooria siin enam ei aita (piir on 3500 kg), kuid täismõõdulise veoauto või BE-kategooria tegemine tundub liigse vaevana.
Siin tuleb appi B-kategooria koodiga 96 (sageli nimetatud ka B96). See on Euroopa Liidus tunnustatud laiendus, mis tõstab autorongi lubatud täismassi 3500 kilogrammilt 4250 kilogrammini.
Kuidas saada B96 luba?
B96 suurim eelis on lihtsus. Eestis ei pea selle saamiseks läbima teooriaõpet autokoolis ega sooritama teooriaeksamit Transpordiametis. Piisab vaid sõidueksami sooritamisest. Sõidueksam koosneb platsiharjutustest (haagise ühendamine, tagurdamine boksidesse) ja sõidust liikluses. Kui eksam on edukas, lisatakse sinu juhiloale märge “96” ja võidki vedada raskemaid haagiseid, eeldusel et autorongi summa jääb alla 4250 kg.
BE-kategooria: kui on vaja vedada raskeid koormaid
Kui sinu vajadused ületavad 4250 kg piiri või kui vead regulaarselt suuri koormaid (näiteks autotreilerit või suurt hobusehaagist maasturiga), on möödapääsmatu omandada BE-kategooria juhiluba.
BE-kategooria lubab B-kategooria autoga (täismass kuni 3500 kg) vedada haagist, mille täismass on kuni 3500 kg. See teeb autorongi maksimaalseks võimalikuks massiks 7000 kg.
BE-kategooria nõuded ja koolitus
Erinevalt B96-st on BE-kategooria saamiseks vaja läbida autokool. Koolitus hõlmab tavaliselt:
- Teooriaõpet (vähemalt paar tundi, keskendudes koorma kinnitamisele, liiklusohutusele ja massidele).
- Sõiduõpet (minimaalselt 2 sõidutundi).
- Riiklikku teooriaeksamit Transpordiametis.
- Riiklikku sõidueksamit (plats ja linnasõit).
BE-kategooria on investeering, mis tasub end ära, kui tegeled ettevõtlusega või hobidega, mis nõuavad suuremõõtmelise tehnika transportimist.
Ohutus ja haagise õige laadimine
Juhiluba on juriidiline dokument, kuid füüsikaseadused kehtivad kõigile ühtemoodi, sõltumata lubade olemasolust. Suurema haagise vedamine nõuab sõidustiili täielikku muutmist. Siin on peamised ohutusreeglid, mida ei tohiks kunagi eirata:
1. Koorma paigutus ja aisakoormus
Vale koorma jaotus on haagisega juhtuvate õnnetuste peamine põhjus. Raskuskese peab asuma võimalikult madalal ja telje kohal. Kuid veelgi olulisem on jälgida aisakoormust (vertical load on the towball).
Kui koorem on liiga taga, tõstab see auto tagaosa üles, vähendades tagarataste haardumist. See tekitab “viskamise” efekti, kus haagis hakkab teel ootamatult vonklema ja võib auto teelt välja viia. Kui koorem on liiga ees, surub see auto tagaosa alla ja tõstab esirattad üles, muutes roolimise ebamääraseks.
2. Kiiruspiirangud
Eestis on haagisega sõites (nii kerghaagis kui piduritega haagis) suurimaks lubatud sõidukiiruseks üldjuhul 90 km/h, isegi kui märgid lubavad autodele 110 km/h. Siiski on paljudel haagistel tootjapoolne tehniline piirang (sageli 80 km/h või 100 km/h), mida tuleb samuti arvestada. Ära kunagi ületa seda kiirust, sest haagise rehvid ja vedrustus ei pruugi suuremal kiirusel stabiilsust tagada.
3. Manööverdamine ja pidurdusmaa
Arvesta, et raske haagisega on pidurdusmaa oluliselt pikem. Isegi kui haagisel on oma pidurid (inertspidurid), reageerivad need väikese viivitusega. Jäta eessõitjaga vähemalt topelt distants võrreldes tavasõiduga. Kurvidesse sisene aeglasemalt ja jälgi peeglitest, et haagise rattad ei lõikaks kurvi sisenurka (nn äärekivi efekt).
Korduma kippuvad küsimused haagiste kohta (FAQ)
Kas ma võin vedada haagist, mille registrimass on suurem kui auto lubatud haagise mass, kui haagis on tühi?
See on keeruline nüanss. Liiklusseadus ja juhiloa kategooriad lähtuvad registrimassist. See tähendab, et juhiloa sobivuse kontrollimisel loevad paberid. Kuid tegeliku veovõime osas (kas auto tohib seda haagist füüsiliselt vedada) vaadatakse Eestis sageli tegelikku massi. Siiski, politsei praktika võib varieeruda ja turvalisem on lähtuda põhimõttest, et ka haagise registrimass ei tohiks ületada auto passis lubatud piduritega haagise massi, et vältida vaidlusi teel.
Mis juhtub, kui jään vahele vale kategooriaga?
Kui juhid BE-kategooriat nõudvat autorongi omades vaid B-kategooriat, loetakse see juhtimisõiguseta sõiduks vastava kategooria mootorsõidukiga. Karistuseks on rahatrahv, mis võib ulatuda sadadesse eurodesse, ning lisaks keelatakse sul sõidu jätkamine, kuni leitakse sobiva kategooriaga juht.
Kas B96 on eraldi dokument?
Ei, B96 ei ole eraldi juhiloakaart. See on märge sinu olemasoleval juhiloal (kood 96 B-kategooria real). Politsei näeb seda andmebaasist, kuid välismaale sõites peab see olema kindlasti füüsiliselt loale trükitud.
Kas rendihaagist saab võtta iga autoga?
Rendifirmad üldjuhul kontrollivad sinu juhiluba, kuid vastutus lasub alati juhil. Pead ise veenduma, et sinu auto konksule on lubatud vastav koormus ja et sinu juhiluba katab konkreetse autorongi täismassi.
Sobiva veduki valimine ja tehnilised nõuded
Enne kui haagise taha haagid, pööra tähelepanu oma auto tehnilisele passile, täpsemalt lahtritele, mis märgivad lubatud haagise massi (piduritega ja piduriteta). Paljudel kaasaegsetel ökonoomsetel autodel ja elektriautodel on haagise vedamise võimekus üllatavalt väike või puudub sootuks (0 kg).
Kui plaanid regulaarselt vedada rasket haagist (üle 1500 kg), tasub eelistada nelikveolist autot. Nelikvedu tagab stabiilsema paigaltvõtu, eriti libedaga või kallakutel (näiteks paati slippides). Samuti on oluline auto enda tühimass – mida raskem on veduk auto võrreldes haagisega, seda stabiilsem on sõit maanteel. Rusikareegel on, et turvalise sõidu tagamiseks võiks haagise tegelik kaal olla väiksem kui veduki tühimass, isegi kui seadus lubab rohkemat. Automaatkäigukast on haagisega manööverdamisel suureks abiks, säästes sidurit ja tehes aeglase liikumise sujuvamaks.
Kontrolli alati ka haagise tulede korrasolekut ja turvatrossi kinnitust. Turvatross peab olema kinnitatud auto konksu konstruktsiooni, mitte lihtsalt üle munaka visatud – vaid nii rakenduvad haagise pidurid, kui see peaks mingil põhjusel konksu otsast lahti pääsema. Korrektsed teadmised ja tehniliselt korras tehnika tagavad, et jõuad oma koormaga sihtkohta ilma sekeldusteta.
