Haagise vedamine on paljude autojuhtide jaoks igapäevane vajadus, olgu tegemist ehitusmaterjalide transpordi, suurema kolimise, hobuse treileri vedamise või perepuhkusega, kuhu võetakse kaasa haagissuvila. Ometi valitseb just selles valdkonnas liikluses üks suurimaid segadusi. Tihti arvatakse ekslikult, et kui haagis on tühi või kui auto on piisavalt võimas, võib rooli istuda tavalise B-kategooria loaga. Reaalsuses on liiklusseadus aga väga konkreetne ning juhiloa kategooria vajadus sõltub paberitesse kirjutatud numbritest, mitte sellest, kui raske koorem tegelikult peal on. Valed eeldused võivad liikluskontrollis lõppeda kopsaka trahviga või mis veel hullem – juhtimisõiguseta sõitmise süüdistusega, mis toob kaasa veelgi tõsisemad tagajärjed. Selles artiklis võtame pulkadeks lahti kõik nüansid, mis puudutavad haagise vedamist, alustades tavalisest B-kategooriast ja lõpetades BE-kategooria ehk täiemahuliste kärulubadega.
Mida lubab tavaline B-kategooria juhiluba?
Enamikul autojuhtidel on taskus B-kategooria juhiluba ning õnneks katab see suure osa tavapärastest vajadustest. Siiski on siin olulised piirangud, mida tuleb matemaatilise täpsusega järgida. B-kategooria lubade puhul kehtib kaks peamist reeglit, millest üks puudutab kerghaagist ja teine autorongi kogumassi.
Kõige lihtsam on olukord kerghaagise puhul. Kerghaagiseks loetakse haagist, mille täismass ei ületa 750 kilogrammi. Seadus ütleb selgelt: kui teie auto (veduk) on B-kategooria sõiduk (täismass kuni 3500 kg), võite sellele alati sappa haakida kerghaagise. See tähendab, et isegi kui auto täismass on 3500 kg ja haagise oma 750 kg (kokku 4250 kg), on tavaline B-kategooria luba piisav. See on erand, mida paljud ei tea.
Olukord muutub keerulisemaks, kui haagise täismass on suurem kui 750 kg. Sellisel juhul tuleb appi võtta kalkulaator. B-kategooria loaga tohib vedada haagist, mis ei ole kerghaagis (ehk on raskem kui 750 kg), ainult tingimusel, et autorongi (auto + haagis) summeeritud täismass ei ületa 3500 kilogrammi.
Siin on oluline meeles pidada, et arvesse ei lähe mitte hetkekaal, vaid registreerimistunnistusele (tehnilisse passi) märgitud täismassid.
Näide elust enesest:
- Auto täismass: 2100 kg
- Haagise täismass: 1300 kg
- Kokku: 3400 kg
Selles näites on summa alla 3500 kg, seega tohib sellist komplekti juhtida tavalise B-kategooria loaga. Kui aga sama auto külge panna haagis täismassiga 1500 kg, oleks summa 3600 kg ja B-kategooriast enam ei piisaks.
Täismass, tühimass ja registrimass – terminid selgeks
Segadus tekib tihti just terminite mittetundmisest. Liiklusseaduse mõistes on juhiloa kategooria määramisel aluseks alati täismass (registreerimistunnistusel väli F.1 või F.2).
Täismass on sõiduki tootja poolt määratud suurim lubatud mass koos juhi, reisijate ja koormaga. See on number, mida politsei kontrollib dokumentidest, et otsustada, kas teil on vastav juhtimisõigus.
Tühimass on sõiduki kaal ilma koorma ja reisijateta. See number on oluline auto tehnilise võimekuse hindamisel, kuid ei määra otseselt juhiloa kategooriat.
Tegelik mass on see, mida näitaks kaal, kui te autoga sinna peale sõidaksite. Tegelik mass on oluline selleks, et vältida ülekoormust. Küll aga ei aita väike tegelik mass teid olukorras, kus dokumentide järgi on autorong liiga raske.
Paljud juhid arvavad ekslikult: “Mul on küll suur ja võimas haagis (täismassiga 2000 kg), aga ma vean seda tühjalt, seega kaalub see vaid 500 kg. Järelikult sobib B-kategooria.” See on vale. Politsei vaatab dokumente. Kui dokumentides on haagise täismass 2000 kg ja auto täismass 2000 kg (kokku 4000 kg), on teil vaja kõrgema kategooria luba, isegi kui haagis on täiesti tühi.
B-kategooria koodiga 96 (B96) – kuldne kesktee
Kui selgub, et autorongi täismass ületab 3500 kg piiri, kuid ei ole siiski väga suur, on olemas vahepealne lahendus: B-kategooria koos koodiga 96 (tuntud kui B96). See on suurepärane variant neile, kes veavad näiteks suuremat haagissuvilat või keskmise suurusega paadihaagist, kuid ei soovi läbida täismahus BE-kategooria koolitust.
Mida B96 lubab?
See annab õiguse juhtida autorongi, mille:
- Veduk on B-kategooria auto.
- Haagise täismass ületab 750 kg.
- Autorongi (auto + haagis) summaarne täismass on suurem kui 3500 kg, kuid ei ületa 4250 kilogrammi.
B96 saamine on lihtsam kui BE-kategooria omandamine. Tavaliselt ei nõuta mahukat teooriakursust, vaid piisab sõidutundidest ja riikliku sõidueksami sooritamisest Transpordiametis. See on kiirem ja odavam viis oma juhtimisõigust laiendada, kui komplekti mass jääb vahemikku 3500–4250 kg.
BE-kategooria: millal on „käruload” vältimatud?
Kui teie vajadused on suuremad – näiteks veate kahe hobusega treilerit, suurt ehitustehnikat või omate suurt maasturit ja soovite vedada rasket haagist – on BE-kategooria möödapääsmatu. Seda nimetatakse rahvakeeli “kärulubadeks”.
BE-kategooria annab õiguse juhtida B-kategooria autot koos haagisega, mille täismass ei ületa 3500 kg. Sisuliselt tähendab see, et autorongi kogumass võib ulatuda kuni 7000 kilogrammini (3500 kg auto + 3500 kg haagis).
BE-kategooria saamiseks tuleb läbida autokoolis nii teooria- kui ka sõiduõpe ning sooritada riiklikud eksamid. See on investeering, mis tasub end ära, kui haagise vedamine on sagedane ja koormad rasked. Eriti oluline on see maasturiomanikele, sest paljude kaasaegsete maasturite ja pikapite täismass on juba ise ligi 3000 kg, mis jätab tavalise B-kategooria puhul haagisele väga väikese varu (u 500 kg), mis pole suurema haagise puhul piisav.
Auto tehniline pass on sama tähtis kui juhiluba
Isegi kui teil on olemas BE-kategooria juhiluba, ei tähenda see, et võite suvalisele autole sappa haakida maksimaalse suurusega haagise. Juhiluba on vaid üks pool võrrandist; teine pool on auto tehniline võimekus.
Enne haagise ühendamist tuleb alati vaadata auto registreerimistunnistust. Seal on väljad:
- O.1 – piduritega haagise lubatud suurim mass.
- O.2 – piduriteta haagise lubatud suurim mass.
Näiteks, kui teie autol on lubatud vedada piduritega haagist massiga 1800 kg, siis te ei tohi vedada haagist, mille tegelik mass (koos koormaga) ületab seda numbrit, isegi kui juhiluba seda lubaks. Siin on oluline erisus: kui juhiloa puhul vaatame täismasse (dokumente), siis auto veovõime puhul vaatame tegelikku massi.
Siiski on ka siin nüanss: haagise registrimass ei tohi ületada auto poolt lubatut teatud juhtudel. Ohutuse huvides on alati mõistlik jälgida, et haagise täismass ei ületaks auto tühimassi, eriti kui tegemist on piduriteta haagisega, kuigi seadusandlus on ajas muutunud paindlikumaks.
Ohutus ja koorma paigutamine
Õige kategooria olemasolu on juriidiline nõue, kuid haagise vedamise tegelik kunst seisneb ohutuses. Valesti laaditud haagis on üks suurimaid ohuallikaid maanteel.
Kõige kriitilisem on koorma raskuskeskme paigutamine. Raskus peab asuma haagise telje kohal, soovitavalt veidi eespool, et tekitada tiislile (konksule) positiivne surve.
- Kui raskus on liiga taga, tõstab see auto tagaosa üles. See vähendab tagarataste haardumist ja võib põhjustada haagise vibamist ehk “pendeldamist”. See on äärmiselt ohtlik olukord, kus haagis hakkab autot teelt välja lükkama.
- Kui raskus on liiga ees, surub see auto tagaosa liigselt alla, tõstes esirattaid. See halvendab auto juhitavust ja pidurdusvõimet.
Koorem tuleb alati kinnitada koormarihmadega. Isegi lühikesel distantsil võib lahtine ese äkkpidurduse korral haagise seinast läbi lennata või tasakaalu rikkuda.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Oleme kokku kogunud kõige levinumad küsimused, mis autojuhtidel seoses haagistega tekivad.
1. Kas ma võin vedada tühja haagist, mille täismass on suur, kui mul on ainult B-kategooria?
Ei, kui auto ja haagise täismasside summa ületab 3500 kg (ja haagis pole kerghaagis), ei tohi te seda vedada, isegi kui haagis on tühi. Politsei kontrollib dokumentides olevaid numbreid.
2. Mis juhtub, kui jään vahele vale kategooriaga sõites?
Seda käsitletakse kui vastava kategooria juhtimisõiguseta sõitmist. Trahvid võivad ulatuda sadadesse eurodesse, lisaks võidakse teid sõidust kõrvaldada, mis tähendab, et peate leidma kellegi teise (kellel on vastav luba), kes auto ja haagise ära viib.
3. Kas B96 koodi saab teha igas autokoolis?
Mitte kõigis, kuid enamikus suuremates autokoolides on see võimalus olemas. Kuna tegemist on lihtsama protseduuriga kui BE-kategooria, on see populaarne valik.
4. Kas kerghaagisega (kuni 750 kg) võib sõita 100 km/h?
Eestis on haagisega sõites üldine piirkiirus 90 km/h. Siiski võib teatud tingimustel ja märkide olemasolul kerghaagisega sõita kuni 100 km/h, kui haagise valmistaja on selle ette näinud ja see on passis märgitud, kuid üldreeglina tasub lähtuda 90 km/h piirangust ohutuse huvides.
5. Kui mu auto täismass on 3500 kg, kas ma tohin üldse haagist vedada B-kategooriaga?
Jah, te tohite vedada kerghaagist (kuni 750 kg). Sellisel juhul on autorongi kogumass 4250 kg ja see on B-kategooria erandina lubatud.
Kuidas valida autokooli ja valmistuda eksamiks?
Kui olete arvutused teinud ja selgub, et vajate B96 koodi või BE-kategooriat, on järgmine samm autokooli valik. Soovitatav on valida kool, mis on spetsialiseerunud ka professionaalsete kategooriate koolitamisele, kuna neil on sageli paremad harjutusväljakud ja kogenumad instruktorid.
Eksamiks valmistudes pöörake erilist tähelepanu tagurdamisele. See on enamiku haagisejuhtide komistuskivi. Harjutage tagurdamist nii otse kui ka “boksi” (külgboksi või garaaži), kasutades ainult peegleid. Samuti küsitakse eksamil sageli haagise haakimise ja lahtihaakimise ohutusvõtteid – näiteks turvatrossi kinnitamist, tugijala kasutamist ja tulede kontrollimist.
Pidage meeles, et lisakoolitus ei ole vaid “paberi saamiseks”. Oskus raske haagisega kitsastes oludes manööverdada, õige pikivahe hoidmine ja libedaga toimetulek on oskused, mis võivad päästa vara ja elusid. Investeering koolitusse on investeering turvalisse liiklemisse.
