Viimastel aastatel on elektriautode omanikud nautinud privileegi sõita märkimisväärselt odavamalt kui bensiini- või diiselmootoriga autode kasutajad. See oli aeg, mil “paagi täispanek” maksis vaid mõne euro ning investeering kallimasse sõidukisse tasus end kütusekulude pealt kiiresti ära. Tänaseks on aga energiaturg drastiliselt muutunud. Elektri börsihindade kõikumine, universaalteenuse kadumine ja üldine inflatsioon on jõudnud ka laadimisjaamadesse ning kodustesse pistikupesadesse. Paljud praegused ja tulevased elektriauto omanikud seisavad silmitsi uue reaalsusega, kus iga kilovatt-tunni hind tuleb hoolikalt läbi arvutada. Kas elektriautoga sõitmine on endiselt majanduslikult otstarbekas või on hinnatõus selle eelise ära söönud? Vaatame detailselt numbritele otsa.
Mis moodustab elektriauto laadimise lõpphinna?
Et mõista, miks laadimine on kallinenud, tuleb esmalt lahti võtta hinna komponendid. Erinevalt bensiinijaamast, kus liitril on üks selge hind tablool, sõltub elektriauto “kütuse” hind paljudest muutujatest. Lõpptarbija jaoks koosneb see tavaliselt kolmest või neljast osast:
- Elektrienergia hind: See on tasu tarbitud kauba ehk elektri enda eest. See võib olla fikseeritud paketi alusel stabiilne või muutuda igal tunnil vastavalt Nord Pooli elektribörsile.
- Võrgutasu: Tasu selle eest, et elekter jõuaks elektrijaamast sinu koju või laadijasse. Eestis moodustab see märkimisväärse osa arvest ning on viimastel aastatel samuti tõusnud.
- Riiklikud maksud: Siia kuuluvad elektriaktsiis ja taastuvenergiatasu, millele lisandub käibemaks kogu summalt.
- Teenustasu (avalikes laadijates): Avalike laadimisoperaatorite (nagu Enefit Volt, Eleport, Circle K jt) lisatud marginaal taristu ülalpidamiseks ja kasumi teenimiseks.
Kõige suurem muutuja selles võrrandis on elektrienergia hind ise. Kui veel mõni aasta tagasi oli börsielekter sageli peaaegu tasuta, siis nüüd näeme perioode, kus hind hüppab lakke, muutes “paagi täispaneku” kohati kallimaks kui fossiilkütuste puhul.
Kodune laadimine: Säästu võti või peidetud kulu?
Valdav enamus elektriauto omanikke laeb oma sõidukit kodus. See on kahtlemata kõige mugavam ja potentsiaalselt kõige soodsam viis, kuid siingi on hinnad muutunud. Vaatame kahte stsenaariumi, võttes aluseks keskmise elektriauto, mille aku mahtuvus on 60 kWh (nt Nissan Leaf e+, Tesla Model 3 Standard Range või Volkswagen ID.3) ja mis võimaldab läbida reaalses elus umbes 350-400 kilomeetrit.
Stsenaarium A: Fikseeritud pakett või laadimine päeval
Kui kasutajal on kodus fikseeritud hinnaga elektripakett (näiteks keskmiselt 16 senti/kWh koos võrgutasude ja maksudega – see on optimistlik stsenaarium) või kui laetakse börsihinnaga ajal, mil hind ei ole kõige madalam, kujuneb täisaku hinnaks:
60 kWh x 0,16 € = 9,60 €
Sellise hinnaga on 100 kilomeetri läbimise kulu (arvestades keskmiseks kuluks 17 kWh/100km) umbes 2,72 €. See on endiselt väga soodne võrreldes bensiiniautoga, kus 7-liitrise kulu puhul oleks hind ligi 12 eurot.
Stsenaarium B: Nutikas laadimine börsihinnaga
Tõeline sääst tekib aga neil, kes kasutavad nutikat laadimist (Smart Charging). See tähendab, et auto laeb automaatselt öösel, kui elekter on kõige odavam, või isegi negatiivse hinnaga tundidel. Kui keskmine öine hind koos võrgutasudega on näiteks 8 senti/kWh:
60 kWh x 0,08 € = 4,80 €
Sellisel juhul maksab 100 km läbimine vaid 1,36 €. See näitab ilmekalt, et kodune laadimine on endiselt üliväga konkurentsivõimeline, eeldusel, et tarbija on teadlik ja omab vastavat riistvara, mis ajastab laadimist.
Avalikud laadijad ja kiirlaadimine: Mugavus maksab
Olukord muutub drastiliselt, kui räägime avalikust laadimisest. Avalike laadijate hinnastamine on muutunud keerulisemaks ja üldjuhul kallimaks. Teenusepakkujad peavad katma investeeringud kallitesse seadmetesse ja liitumispunktidesse.
Eestis on peamised operaatorid Enefit Volt, Eleport, Alexela ja Circle K. Hinnastamine jaguneb laias laastus kaheks:
- Poolkiire laadimine (AC): Tavaliselt kuni 22 kW. Sobib pikemaks peatumiseks (kaubanduskeskused, kinod). Hind on siin mõõdukas, jäädes vahemikku 0,25 – 0,40 €/kWh. 60 kWh aku täislaadimine maksaks seega 15 – 24 eurot.
- Kiirlaadimine ja ülikiirlaadimine (DC): Võimsused alates 50 kW kuni 300 kW+. Siin on hinnad kõige kõrgemad, kuna pakutakse kiirust ja mugavust. Hinnad on tõusnud vahemikku 0,45 – 0,85 €/kWh.
Kui peate kiirteel kiiresti aku täis saama ja hind on näiteks 0,65 €/kWh (mis on täiesti reaalne hind tippkiirusega laadijates), kujuneb täisaku maksumuseks:
60 kWh x 0,65 € = 39,00 €
Saja kilomeetri läbimise kulu tõuseb sel juhul ligikaudu 11 euroni. See on summa, mis on juba võrreldav säästliku diiselmootoriga auto kütusekuluga maanteel. See on koht, kus elektriauto tasuvus on kõige nõrgem – pikkadel maanteesõitudel, kui puudub võimalus sihtkohas odavalt laadida.
Hooajalisuse mõju hinnale ja läbisõidule
Rääkides elektriauto laadimise hinnast, ei saa mööda vaadata Eesti kliimast. Talv on elektriauto “vaenlane” kahel rindel, mis mõlemad tõstavad kilomeetri hinda:
- Elektri hind on talvel kõrgem: Külmadel talvekuudel on elektri börsihind ajalooliselt kõrgem kui suvel, mis tõstab koduse laadimise kulu.
- Auto energiakulu suureneb: Miinuskraadidega vajab auto salongi kütmiseks ja aku soojendamiseks märkimisväärselt lisapowerit. Energiakulu võib suviselt 16-17 kWh/100km pealt tõusta 25-30 kWh/100km peale.
Kui kombineerida kõrgem elektrihind (nt 25 senti/kWh kodus) ja suur kulu (25 kWh/100km), võib talvine “kodune” sõidukilomeeter maksta 6,25 €/100km. See on endiselt odavam kui bensiin, kuid vahe väheneb tunduvalt. Avalikus kiirlaadijas talvel laadides võib kulu 100 km kohta ületada bensiiniauto kulu, kuna sama vahemaa läbimiseks on vaja laadida rohkem kalleid kilovatte.
Kuidas optimeerida laadimiskulusid tänases turuolukorras?
Kuna hinnad on tõusnud, on “lae ja unusta” mentaliteet asendumas strateegilisema lähenemisega. Siin on mõned tõestatud viisid, kuidas hoida laadimisarved kontrolli all:
1. Nutirakenduste kasutamine
Kasuta äppe, mis jälgivad börsihinda ja juhivad laadijat. Eestis on populaarsed lahendused nagu Gridio või VOOL, mis suhtlevad auto või laadijaga ja ajastavad tarbimise kõige odavamatele tundidele. See võib vähendada laadimisarvet kuni 50%.
2. Päikesepaneelid
Koduomanikele on parim viis hinnatõusu vastu kindlustamiseks päikesepaneelid. Laadides autot oma toodetud elektriga, maksad sisuliselt vaid saamata jäänud tulu (hind, millega oleksid elektri võrku müünud), kuid säästad võrgutasudelt ja maksudelt.
3. Laadimispakettide valimine
Avalike laadijate operaatorid pakuvad sageli kuutasulisi pakette, mis langetavad kWh hinda. Kui laed tihti avalikus võrgus, tasub arvutada, kas 10-eurone kuutasu tasub end madalama ühikuhinna kaudu ära.
4. Aku eelsoojendus
Talvel laadides tasub alati kasutada aku eelsoojendust (kui autol on see funktsioon) enne kiirlaadijasse jõudmist. Soe aku võtab voolu vastu kiiremini, mis tähendab lühemat laadimisaega. Kuna mõned operaatorid küsivad ka minutilist tasu, säästab see raha.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kui palju maksab keskmiselt 100 km läbimine elektriautoga täna?
Sõltuvalt laadimiskohast varieerub hind drastiliselt. Kodus öösel laadides on kulu umbes 1,50 – 3,00 eurot. Avalikus kiirlaadijas laadides jääb kulu vahemikku 7,00 – 12,00 eurot.
Kas elektriauto on endiselt odavam kui bensiiniauto?
Jah, enamikul juhtudel on see endiselt odavam, eriti kui põhilised laadimised tehakse kodus või töökohal. Kui kasutaja sõltub 100% avalikest kiirlaadijatest, võib rahaline võit olla minimaalne või olematu, kuid hoolduskulude sääst jääb alles.
Miks on kiirlaadimine nii kallis?
Kiirlaadimisjaama rajamine on äärmiselt kallis investeering, mis hõlmab võimsat liitumist elektrivõrguga ja kallist riistvara. Teenusepakkuja peab selle investeeringu tagasi teenima elektri müügi kaudu, lisades hinnale oma marginaali.
Kas elektriauto aku laadimine nullist sajani on mõistlik?
Avalikus laadijas ei ole see rahaliselt ega ajaliselt mõistlik. Laadimiskiirus langeb drastiliselt pärast 80% täitumist, kuid minutipõhine tasu võib edasi joosta. Kõige kuluefektiivsem on kiirlaadijas laadida vahemikus 10% kuni 80%.
Kuidas mõjutab elektri börsihind laadimist?
Kui teil on börsipakett, mõjutab see hinda otseselt. Tipptundidel (hommikul ja õhtul) võib elekter olla väga kallis. Börsipaketiga on hädavajalik ajastada laadimine öötundidele või nädalavahetustele, mil hinnad on madalamad.
Pikaajaline vaade ja kogukulu tasuvus
Vaadates numbreid, on selge, et “tasuta sõidu” ajad on möödas. Elektriauto laadimine on muutunud kallimaks ja nõuab tarbijalt rohkem planeerimist. Siiski ei tohiks auto tasuvust hinnata ainult ühe täislaadimise hinna põhjal. Elektriauto suurim eelis seisneb endiselt madalamates ülalpidamiskuludes: puuduvad õlivahetused, rihmavahetused ja piduriklotsid kuluvad regeneratiivse pidurdamise tõttu kordades aeglasemalt.
Kui kombineerida madalad hoolduskulud nutika koduse laadimisega, on elektriauto omamine pikas perspektiivis – näiteks 5 aasta jooksul – endiselt rahaliselt soodsam valik kui samaväärne sisepõlemismootoriga auto. Võti peitub tarbimisharjumuste muutmises: elektriauto ei ole lihtsalt “tangi ja sõida” vahend, vaid osa kodusest energiasüsteemist. Tulevikus, kui turule jõuavad V2G (Vehicle-to-Grid) lahendused, võib auto akust saada hoopis tuluallikas, mis aitab elektrihinna kõikumisi tasandada ja seeläbi laadimiskulusid veelgi optimeerida. Seega, kuigi täisaku hind on täna kõrgem kui eile, on tervikpilt teadliku tarbija jaoks endiselt positiivne.
