Elektriautode populaarsuse kasv Eestis on viimastel aastatel olnud hüppeline ning koos uue sõiduki soetamisega kerkib päevakorda üks olulisemaid küsimusi: kuidas ja kus autot laadida. Kuigi avalik laadimisvõrgustik areneb jõudsalt, on elektrisõiduki omaniku jaoks mugavaim ja sageli ka soodsaim lahendus isiklik kodune laadija. See annab vabaduse alustada igat homvikut täis akuga, sõltumata avalike punktide saadavusest või järjekordadest. Siiski ei ole kodulaadija ostmine päris sama lihtne kui rösteri valimine, sest arvestada tuleb nii auto tehniliste näitajate, maja elektrisüsteemi võimekuse kui ka seadme nutikusega. Õige valik tagab mitte ainult kiirema laadimise, vaid ka elektriohutuse ja madalamad elektriarved.
Miks eelistada spetsiaalset kodulaadijat tavalisele pistikupesale?
Paljud värsked elektriauto omanikud alustavad laadimist tavalisest 230V kodusest pistikupesast (Schuko), kasutades autoga kaasas olevat n-ö hädalaadijat. Kuigi see on tehniliselt võimalik, on sellel meetodil kaks suurt puudust: kiirus ja ohutus.
Tavaline kodupistik on mõeldud lühiajaliseks suure koormuse talumiseks (näiteks veekeetja või tolmuimeja), kuid elektriauto laadimine tähendab maksimaalset koormust tundideks. See võib põhjustada juhtmestiku ja pistiku ülekuumenemist, mis on reaalne tuleoht, eriti vanemate elektrisüsteemidega hoonetes. Lisaks on laadimiskiirus äärmiselt aeglane – tavalisest pistikupesast saab autole anda vaid umbes 2–2,3 kW võimsust, mis tähendab, et suurema akuga auto täislaadimiseks võib kuluda üle 24 või isegi 48 tunni.
Spetsiaalne kodulaadija ehk Wallbox on seevastu disainitud just pikaajaliseks ja suure võimsusega tööks. See suhtleb autoga, kontrollib pidevalt ohutust ja võimaldab laadida kuni 10 korda kiiremini kui tavapistikust. Investeering kodulaadijasse on seega investeering meelerahusse ja ajavõitu.
Auto vastuvõtuvõime ja faaside arv
Enne laadija ostmist on kriitilise tähtsusega teha selgeks, milline on teie auto pardalaadija (on-board charger) võimekus. See on pudelikael, mis määrab maksimaalse laadimiskiiruse, olenemata sellest, kui võimas on seinal olev laadija.
Elektriautod ja pistikhübriidid jagunevad laadimisvõimekuse poolest peamiselt kolmeks:
- 1-faasiline laadimine (max 3,7 kW või 7,4 kW): Levinud vanematel elektriautodel (nt esimene Nissan Leaf) ja paljudel pistikhübriididel.
- 3-faasiline laadimine 11 kW: Tänapäeva Euroopa standard. Enamik uusi elektriautosid (nt Tesla Model 3/Y, Volkswagen ID seeria) suudavad vastu võtta 11 kW.
- 3-faasiline laadimine 22 kW: Vähem levinud, kuid olemas mõnedel mudelitel (nt vanemad Tesla Model S/X, Renault Zoe, Audi e-tron lisavarustusena).
Kui teie auto suudab vastu võtta vaid 11 kW, ei anna 22 kW laadija ostmine laadimiskiirusele midagi juurde, kuigi see on tulevikku vaatavalt “kindlam” valik. Samas tuleb arvestada, et 22 kW laadija nõuab majapidamiselt väga suurt vaba elektrivõimsust (3x32A), mis on paljudes Eesti kodudes haruldane või nõuab peakaitsme kulukat suurendamist.
Maja elektrivõimsus ja dünaamiline koormusjuhtimine
Üks kõige sagedamini tähelepanuta jäetud aspekte on maja peakaitsme suurus. Kui paigaldate 11 kW laadija (mis vajab 3x16A), kuid maja peakaitse on vaid 20A või 25A, tekib olukord, kus auto laadimise ajal ei saa teisi suuremaid tarbijaid (elektripliit, soojuspump, saunakeris) kasutada, ilma et korke välja lööks.
Siin tuleb appi funktsioon nimega dünaamiline koormusjuhtimine (DLM – Dynamic Load Management). See on nutikas lisaseade (tavaliselt väike moodul elektrikilbis), mis jälgib reaalajas maja üldist elektritarbimist. Kui lülitate sisse sauna ja asute õhtusööki valmistama, annab DLM laadijale käskluse laadimisvoolu vähendada. Kui teised seadmed lülituvad välja, tõstetakse auto laadimisvõimsus taas maksimumini.
Eestis, kus ampritasu moodustab olulise osa võrguteenuse hinnast, on dünaamiline koormusjuhtimine sageli rahaliselt kasulikum kui peakaitsme suurendamine. See võimaldab olemasolevat ressurssi maksimaalselt ära kasutada ilma elektrisüsteemi üle koormamata.
Nutikad funktsioonid ja laadimise ajastamine
Lihtsamad laadijad on n-ö “lollid” seadmed – ühendad juhtme ja laadimine algab. Tänapäeval tasub aga kindlasti vaadata nutilaadijate poole, millel on Wi-Fi või 4G ühenduvus ja mobiilirakendus. Nutikusel on mitu praktilist eelist:
- Börsihinna jälgimine: Nutikad laadijad suudavad sünkroniseerida end Nord Pooli elektribörsi hindadega. Saate seadistada laadija nii, et see töötaks automaatselt vaid kõige odavamatel tundidel (tavaliselt öösiti). See võib vähendada laadimiskulu kordades.
- Statistika ja kuluarvestus: Rakendusest näete täpselt, kui palju elektrit on autosse laetud ja mis see maksma läks. See on vajalik näiteks siis, kui soovite laadimiskuud tööandjale kompenseerimiseks esitada.
- Ligipääsu piiramine: Kui laadija asub poolavalikus kohas (nt kortermaja parkla või lahtine hoov), saate seadistada autoriseerimise läbi äpi või RFID-kaardi, et naaber teie elektrit ei tarbiks.
Fikseeritud kaabel või pistikupesa?
Kodulaadijaid on kahte tüüpi: fikseeritud kaabliga (tethered) ja ilma kaablita ehk pistikupesaga (untethered). Eestis on levinumaks standardiks saanud Type 2 pistik.
Fikseeritud kaabliga laadija on igapäevaselt mugavam. Jõuate koju, haarate seinalt püstoli ja ühendate autoga. Te ei pea iga kord auto pagasiruumist oma kaablit otsima ja lahti harutama. See on parim valik, kui laadite peamiselt ühte kindlat autot.
Pistikupesaga laadija on universaalsem ja näeb seinal “puhtam” välja, kui autot pole ühendatud. See on vajalik, kui peres on näiteks Type 1 pistikuga vanem elektriauto ja Type 2 pistikuga uuem auto – sel juhul saab kasutada vastavat vahekaablit. Samuti on kaabli kulumise või purunemise korral seda lihtsam asendada.
Paigaldusprotsess ja asukoha valik
Elektriauto laadija paigaldamine ei ole “tee ise” projekt. Seadme peab paigaldama ja seadistama sertifitseeritud elektrik, kes väljastab tööle nõuetekohasuse deklaratsiooni. Valesti paigaldatud laadija võib ohustada elusid ja tühistada kindlustuskaitse.
Asukoha valikul tuleks mõelda kasutusmugavusele. Laadimisport asub erinevatel autodel eri kohtades (ninas, küljel, taga nurgas). Laadija peaks asuma nii, et kaabel ulatuks mugavalt autoni, ilma et see jääks pingesse või vedeleks jalus. Kui laadija paigaldatakse õue, peab sellel olema vastav ilmastikukindlus (IP-reiting, tavaliselt vähemalt IP54) ja kaitse otsese päikesevalguse ning vihma eest pikendab seadme eluiga.
Kindlasti tuleb veenduda, et elektrikilbis on laadija jaoks vajalikud kaitseseadmed. Enamik kvaliteetseid laadijaid sisaldab juba alalisvoolu lekke tuvastust (DC 6mA), mis tähendab, et kilpi piisab odavamast A-tüüpi rikkevoolukaitsmest. Kui laadijal sisemist lekkevoolukaitset pole, tuleb paigaldada märksa kallim B-tüüpi rikkevoolukaitse.
Korduma kippuvad küsimused
Kas ma tohin laadida elektriautot vihmaga?
Jah, absoluutselt. Nii elektriautod kui ka laadijad ja nende pistikud on disainitud ilmastikukindlaks. Vool ei lülitu sisse enne, kui pistik on kindlalt ja veekindlalt auto pesas lukustunud ning auto ja laadija on omavahelise suhtluse (handshake) lõpetanud.
Kui kaua võtab aega auto täislaadimine kodus?
See sõltub auto aku suurusest (kWh) ja laadija võimsusest (kW). Lihtsustatud valem on: Aku maht / Laadimisvõimsus = Tunnid. Näiteks 77 kWh akuga Volkswagen ID.4 laadimine 11 kW laadijaga võtab umbes 7 tundi (0-100%). Tavalisest pistikupesast (2,3 kW) võtaks sama laadimine üle 33 tunni.
Kas igale elektriautole sobib sama laadija?
Euroopas on standardiks Type 2 pistik (Mennekes), mis sobib praktiliselt kõigile Euroopa turule toodetud autodele. Erandiks on vanemad Jaapani autod (nt Nissan Leafi esimene põlvkond) või USAst imporditud sõidukid, mis kasutavad Type 1 pistikut. Type 1 autode laadimiseks saab kasutada adapterit või spetsiaalset kaablit.
Kas ma vajan laadija jaoks eraldi elektrilepingut?
Ei, laadija ühendatakse teie maja olemasolevasse vooluvõrku ja tarbitud elekter kajastub teie tavalisel elektriarvel. Küll aga tasub kaaluda börsipaketile üleminekut, et saada kasu odavatest öistest elektrihindadest.
Tulevikukindlus ja päikeseenergia integreerimine
Kodulaadija on pikaajaline investeering, mistõttu tasub mõelda samm ettepoole, isegi kui hetkevajadused on tagasihoidlikumad. Üks kiiremini kasvavaid trende on elektriauto laadimine isiklikest päikesepaneelidest toodetud energiaga. Selleks on vaja laadijat, mis toetab n-ö “Eco” või “Solar” režiimi.
Selline süsteem jälgib, millal päikesepaneelid toodavad rohkem elektrit, kui majapidamine tarbib, ning suunab selle ülejäägi otse auto akusse, selle asemel et müüa see odavalt võrku tagasi. See on kõige keskkonnasõbralikum ja soodsam viis auto laadimiseks. Kuigi päikeseenergiat toetavad laadijad võivad olla algselt veidi kallimad, tasuvad need end suviste perioodidega kiiresti ära.
Teine tulevikutehnoloogia on kahesuunaline laadimine (V2G – Vehicle to Grid või V2H – Vehicle to Home), mis võimaldab autot kasutada suure akupangana, andes elektrit tagasi majapidamisele elektrikatkestuse ajal või tipptundidel. Kuigi V2G toega autosid ja kodulaadijaid on turul veel vähe, on see suund, kuhu energiaturg liigub. Valides täna avatud standarditega (OCPP) ja tarkvaraliselt uuendatava nutilaadija, kindlustate, et teie seade ei vanane moraalselt paari aastaga, vaid suudab kohaneda nii uute automudelite kui ka targema elektrivõrgu nõudmistega.
