Diiselmootoriga sõidukite omanikud seisavad varem või hiljem silmitsi olukorraga, kus armatuurlaual süttib hoiatustuli, mis annab märku tahmafiltri ehk DPF-i (Diesel Particulate Filter) ummistumisest või rikkest. Veel mõned aastad tagasi oli levinud praktikaks probleemi “lahendamine” filtri füüsilise eemaldamise ja tarkvaralise väljakirjutamise teel. See tundus ahvatlev, sest säästis uue varuosa kalli hinna ning lubas kohati isegi paremat minekut ja väiksemat kütusekulu. Tänaseks on olukord aga drastiliselt muutunud. Eksperdid hoiatavad üha valjemalt: DPF-i eemaldamine on lühinägelik otsus, mis võib kaasa tuua kopsaka trahvi, sõiduki kasutuskeelu ja tohutud kulutused süsteemi taastamiseks, rääkimata negatiivsest mõjust keskkonnale ja inimeste tervisele.
Autotööstus ja seadusandlus liiguvad ühes rütmis puhtama õhu nimel ning järelevalvemehhanismid muutuvad iga aastaga tõhusamaks. Kui varem võis ülevaatuspunktis “mustalt” läbi saada, siis uued mõõteseadmed ja rangemad regulatsioonid on muutnud tahmafiltrita autoga sõitmise riskantseks loteriiks, kus kaotajaks jääb alati autoomanik. Selles artiklis vaatame süvitsi, miks DPF-i eemaldamine on halb idee, millised on reaalsed riskid tehnoülevaatusel ning millised on seaduslikud ja mõistlikud alternatiivid.
Mis on DPF ja miks see autol üldse on?
Selleks, et mõista eemaldamisega kaasnevaid riske, tuleb esmalt aru saada, mis on selle komponendi eesmärk. DPF on heitgaaside järeltöötlussüsteemi osa, mis püüab kinni diislikütuse põlemisel tekkivad tahmakoosakesed. Need mikroskoopilised osakesed on tervisele äärmiselt kahjulikud, olles kantserogeensed ning põhjustades hingamisteede ja südameveresoonkonna haigusi.
Ilma toimiva filtrita paiskab diiselmootor õhku märkimisväärses koguses musta suitsu ja nähtamatuid peenosakesi. Euroopa Liidu heitmenormid (Euro 5 ja Euro 6) on muutnud DPF-i kohustuslikuks elemendiks juba üle kümne aasta. Auto aju jälgib pidevalt filtri täituvust ning käivitab teatud intervalli tagant regeneratsiooni ehk põletusprotsessi, mille käigus muudetakse kogunenud tahm tuhaks. Probleemid tekivad siis, kui see protsess on häiritud – tavaliselt lühikeste linnasõitude või mootori muude rikete tõttu.
Tehnoülevaatus: Mängureeglid on muutunud
Kõige suurem hirm DPF-i eemaldajate jaoks on tänapäeval korraline tehnoülevaatus. Müüt, et “vanad diislid saavad nagunii läbi”, enam ei kehti, eriti uuemate, Euro 5 ja Euro 6 normidele vastavate autode puhul. Ülevaatuspunktid on varustatud uue generatsiooni seadmetega ning kontrolliprotseduurid on muutunud põhjalikumaks.
Uued tahmaosakeste loendurid
Varem mõõdeti diiselmootorite heitgaase peamiselt suitsususe (läbipaistmatuse) meetodil. See tähendas, et kui auto ei ajanud silmnähtavalt musta suitsu ja mootor oli soe, võis isegi tühjaks löödud DPF-iga auto testi läbida. Nüüd on aga olukord muutunud. Ülevaatuspunktides on kasutusel või peagi kohustuslikuks muutumas tahmaosakeste loendurid (PN-mõõturid).
Need seadmed on äärmiselt tundlikud. Kui vana meetod mõõtis suitsu tihedust, siis uus seade loeb füüsiliselt kokku heitgaasis sisalduvad tahmaosakesed. Töökorras DPF-iga auto heitgaasis on osakeste arv praktiliselt olematu. Eemaldatud või katkise filtriga auto puhul on see number aga miljoneid kordi suurem kui lubatud piirnorm. Sellist testi pole võimalik “ära petta” lisanditega kütuses või mootori kuumaks ajamisega.
Visuaalne kontroll ja OBD diagnostika
Lisaks heitgaaside mõõtmisele teostavad ülevaatajad ka visuaalset kontrolli. Kui DPF-i korpusel on näha keevitusjälgi, mis viitavad selle avamisele ja tühjendamisele, on see kohene põhjus ülevaatuse mitteläbimiseks. Samuti ühendatakse auto pardakompuutriga OBD-seade. Kui auto tarkvara on ebakompetentselt muudetud (n-ö “ajust välja kirjutatud”), et vältida veateateid, võib see diagnostikas välja paista. Veakoodide puudumine olukorras, kus andurid peaksid näitama vigu, on selge ohumärk.
Rahalised riskid: Trahvid ja taastamiskulud
DPF-i eemaldamine võib tunduda esialgu rahalise võiduna, sest filtri füüsiline eemaldamine ja tarkvara muutmine maksab tavaliselt 200–400 eurot, samas kui uus originaalosa võib maksta 1000–2000 eurot. See on aga petlik sääst.
- Liiklustrahvid: Politseil ja Transpordiametil on õigus teostada teedel erakorralisi tehnilisi kontrolle. Kui avastatakse, et heitgaasisüsteem on ebaseaduslikult ümber ehitatud (mida DPF-i eemaldus on), määratakse juhile rahatrahv.
- Kordusülevaatus: Lisaks trahvile suunatakse sõiduk erakorralisele ülevaatusele. See tähendab, et autoga ei tohi enne sõita, kui viga on likvideeritud.
- Süsteemi taastamine: See on kõige valusam osa. Et auto uuesti legaalseks saada, tuleb osta uus DPF. Kuna vana korpus on sageli rikutud või minema visatud, tuleb osta täiskomplekt. Lisaks tuleb taastada auto originaaltarkvara, mis võib olla keeruline ja kulukas, kui eelnev “tuunija” on aju oskamatult ümber programmeerinud. Kokkuvõttes võivad taastamiskulud ulatuda tuhandetesse eurodesse, ületades mitmekordselt summa, mis oleks kulunud algse probleemi korrektsele lahendamisele.
Tehnilised ohud mootorile ja sõidukile
Levinud on eksiarvamus, et DPF-i eemaldamine laseb mootoril “vabamalt hingata” ja säästab turbot. Reaalsus on sageli vastupidine, eriti kui töö on tehtud odavalt ja ebaprofessionaalselt.
Kaasaegne diiselmootor on keeruline süsteem, kus kütuse sissepritse, turbo rõhk ja heitgaaside järeltöötlus töötavad ühtse tervikuna. DPF-i eemaldamine nõuab mootori juhtaju (ECU) ümberprogrammeerimist. Kui seda teeb asjatundmatu isik, võivad tagajärjed olla kurvad:
- Turbo rikked: Valesti seadistatud vastusurve ja heitgaaside temperatuurid võivad lühendada turbo eluiga.
- Kütusekulu tõus: Kuigi lubatakse kütusekulu vähenemist, võib ebakorrektne kütusekaart põhjustada hoopis kulu suurenemist ja musta suitsu teket kiirendamisel.
- Püsikiirusehoidja probleemid: Mõnikord on tarkvara muutmisel “kogemata” välja lülitatud ka muid funktsioone või kaitsemehhanisme.
Mõistlikud alternatiivid eemaldamisele
Kui DPF-tuli süttib, ei tähenda see automaatselt, et filter on “surnud” ja vajab vahetust või eemaldamist. Enamikul juhtudel on tegemist lahendatava probleemiga.
- Sundregeneratsioon ja sõidustiili muutus: Sageli piisab pikemast maanteesõidust kõrgematel pööretel, et filter puhtaks põletada. Teenindustes saab käivitada ka sundregeneratsiooni.
- DPF-i pesu ja puhastus: Eestis on mitmeid ettevõtteid, mis pakuvad professionaalset DPF-filtrite pesu. Spetsiaalses masinas pestakse filter surve ja kemikaalidega puhtaks, taastades kuni 95% selle algsest läbilaskevõimest. See teenus maksab murdosa uue filtri hinnast (tavaliselt 150–250 eurot).
- Vea algpõhjuse likvideerimine: DPF ummistub harva iseendast. Tavaliselt on põhjuseks vigane EGR-klapp, katkised rõhuandurid, lekkivad pihustid või turboõli leke. Kui need vead parandada, töötab ka vana DPF edasi.
- B-varuosa: Kui originaalfilter on liiga kallis, on turul saadaval kvaliteetseid järelturu filtreid, mis on soodsamad, kuid toimivad piisavalt hästi, et läbida ülevaatus ja hoida õhk puhtana.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas DPF-i eemaldamine on Eestis illegaalne?
Jah, täiesti üheselt. Liiklusseadus keelab heitgaasisüsteemi omavolilise ümberehitamise. Sõiduk peab vastama tootja poolt ettenähtud keskkonnanõuetele. Kui tehasest on auto väljunud DPF-iga, peab see seal ka olema.
Kas ma saan ülevaatuselt läbi, kui DPF on seest tühjaks löödud, aga korpus on terve?
Tõenäosus selleks väheneb iga päevaga. Kui ülevaatuspunkt kasutab uut tüüpi tahmaosakeste lugejat, põruks selline auto koheselt. Samuti tunneb kogenud ülevaataja koputades ära tühja korpuse (metallne kaja) ja tunneb heitgaaside lõhnast erinevuse.
Ostsin kasutatud auto ja avastasin hiljem, et DPF on eemaldatud. Mis nüüd saab?
See on juriidiliselt varjatud puudus. Teil on õigus nõuda müüjalt tehingu tühistamist või remondikulude hüvitamist. Eraisikult ostes võib protsess olla keerulisem, kuid juriidilisest isikust müüja vastutab kauba vastavuse eest.
Miks mu DPF üldse ummistub?
Peamised põhjused on lühikesed linnasõidud, kus mootor ei saavuta töötemperatuuri, madala kvaliteediga kütus, vale mootoriõli (peab olema Low SAPS) või mootori tehnilised rikked (nt katkine termostaat, mis ei lase mootoril soojeneda regeneratsiooniks vajaliku temperatuurini).
Mügiväärtus ja tulevikuvaade
Autoomanikud peaksid mõtlema mitte ainult tänasele päevale, vaid ka tulevikule. DPF-ita auto müümine muutub üha raskemaks. Teadlik ostja kontrollib enne tehingut summuti otsa (kui see on tahmane, on DPF puudu või katki) ja teostab diagnostika. Keegi ei soovi osta autot, millega kaasneb kohene risk põruda tehnoülevaatusel või saada trahvi.
Euroopa Liidu suund on selge – saastajad maksavad. On oodata, et kontrollimeetmed muutuvad veelgi rangemaks, sealhulgas võimalikud automaatsed heitgaasisensorid teede ääres. DPF-i eemaldamine on “eilse päeva lahendus”, mis tänases autotööstuse ja keskkonnakaitse reaalsuses on muutunud majanduslikult ja tehniliselt kahjulikuks avantüüriks. Auto korrashoid, õigeaegne hooldus ja kvaliteetne kütus on odavamad ja kindlamad viisid murevabaks sõiduks.
