Autoülevaatus on paljudele sõidukiomanikele iga-aastane või üle aasta toimuv kohustus, mis tekitab sageli põhjendamatut ärevust. Tegelikkuses ei ole tegemist eksamiga, mille eesmärk on autojuhte läbi kukutada, vaid rutiinse protseduuriga, mis tagab meie kõigi turvalisuse liikluses. Korras sõiduk säästab kütust, saastab vähem keskkonda ja, mis kõige tähtsam, käitub kriitilistes olukordades ettearvatavalt. Et muuta see protsess sujuvamaks ja vältida korduvkülastusi, on kasulik mõista, mida spetsialistid garaažis täpselt jälgivad ning kuidas saate ise oma neljarattalise sõbra selleks ette valmistada. Alljärgnev põhjalik juhend selgitab lahti kontrolli telgitagused ja annab praktilisi näpunäiteid.
Ülevaatuse visuaalne pool: rohkem kui vaid iluvigu
Esimene asi, mida ülevaataja teeb, on sõiduki üldine visuaalne hindamine. See ei tähenda, et auto peab olema poleeritud nagu müügisaalis, kuid see peab olema puhas ja terviklik. Puhas auto võimaldab inspektoril näha olulisi detaile ja jätab sõiduki hooldusest parema mulje. Porine kere või paks tolmukord tulede peal võib olla piisav põhjus, miks ülevaataja saadab auto pesulasse tagasi enne protseduuri alustamist.
Visuaalse kontrolli käigus pööratakse suurt tähelepanu klaasidele ja peeglitele. Tuuleklaasis ei tohi olla pragusid, mis asuvad juhi vaateväljas ehk klaasipuhastajate tööalas. Samuti ei tohi praod ulatuda klaasi servadesse, kuna see nõrgestab kere struktuuri. Kivitäkked on lubatud teatud piirini, kuid kui need on hakanud hargnema, on see ohumärk. Lisaks kontrollitakse, kas peeglid on terved ja reguleeritavad ning kas number on loetav ja valgustatud.
Valgustusseadmete kriitiline roll
Üks sagedasemaid põhjuseid, miks autod esimesel katsel läbi ei saa, on seotud tuledega. Siin ei piisa vaid sellest, et pirn põleb. Kontroll hõlmab järgmist:
- Tulede vihk ja reguleeritus: Esituled peavad näitama õigele kõrgusele ja õige nurga all. Liiga kõrgele suunatud tuled pimestavad vastutulijaid, liiga madalad ei valgusta piisavalt teed.
- Tuleklaaside seisukord: Tuhmunud, kollakad või pragunenud plastikud hajutavad valgust valesti ja vähendavad valgustugevust drastiliselt. Vajadusel tuleks tulesid enne ülevaatust poleerida.
- Kõik valgusallikad: Lisaks lähi- ja kaugtuledele kontrollitakse udutulesid, suunatulesid, piduritulesid (kaasa arvatud lisapidurituli tagaaknal) ja numbriplaadi tulesid. Sageli unustatakse kontrollida just tagumisi udutulesid ja numbritulesid.
Tehniline süvakontroll: mis toimub auto all ja kapoti all?
Kui visuaalne pool on korras, liigub auto stendidele ja tõstukile. See on ülevaatuse kõige tehnilisem osa, kus kontrollitakse sõiduki elutähtsaid süsteeme, mida tavakasutaja ise silmaga hinnata ei saa.
Veermik ja pidurisüsteem
Pidurid on auto kõige olulisem turvavarustus. Piduristendis mõõdetakse pidurdusjõudu igal rattal eraldi ning hinnatakse pidurdusjõudude erinevust samal teljel. Kui üks ratas pidurdab teisest oluliselt nõrgemalt (erinevus üle 30%), võib auto äkkpidurdusel teelt välja kanduda. Samuti on kriitilise tähtsusega käsipiduri toimimine.
Tõstuki peal kontrollitakse veermiku lõtke. Ülevaataja kasutab spetsiaalseid vahendeid ja liigutab rattaid, et tuvastada kulunud puksid, šarniirid või rooliotsad. Isegi väike lõtk roolisüsteemis võib suurel kiirusel põhjustada juhitavuse kaotuse. Lisaks vaadatakse üle:
- Amortisaatorid ja vedrud: Kas esineb lekkeid või on vedrudel murdumisjälgi.
- Summutisüsteem: Kas süsteem on tihe ja kinnitused korralikud.
- Kere kandvad konstruktsioonid: Rooste on auto suurim vaenlane. Pindmine rooste pole probleem, kuid kui rooste on kahjustanud karpe, poolraame või põhjaplekki nii, et materjal on läbi või oluliselt nõrgenenud, on tegemist ohtliku veaga.
Rehvide seisukord
Rehvid on ainus kontaktpind auto ja teepinna vahel. Seadus nõuab suverehvidelt vähemalt 1,6 mm ja talverehvidelt 3,0 mm mustrisügavust, kuid eksperdid soovitavad ohutuse huvides vastavalt 3-4 mm ja 4-5 mm. Ülevaatusel jälgitakse ka rehvide kulumise ühtlust. Kui rehv on ühelt servalt kulunud siledaks, viitab see valele sillastendile või kulunud veermikuosadele. Samuti ei tohi samal teljel kasutada erineva mustri või tootjaga rehve.
Keskkonnanõuded ja heitgaasid
See on osa, mida eriti vanemate diiselautode omanikud kõige enam pelgavad. Bensiinimootorite puhul mõõdetakse CO (vingugaasi) ja HC (põlemata kütuse) sisaldust ning lambda väärtust. Need näitajad peavad mahtuma tootja või seaduse poolt etteantud normidesse. Kõrged näidud viitavad sageli katalüsaatori rikkele, hapnikuanduri probleemidele või mootori üldisele kulumisele.
Diiselmootorite puhul mõõdetakse heitgaaside suitsusust ehk tahmaosakeste sisaldust. Testi käigus viiakse mootori pöörded piirajani. See on vajalik, et mõõta heitmeid maksimaalsel koormusel. Paljud autoomanikud kardavad, et see lõhub mootorit. Tegelikkuses peab tehniliselt korras mootor (kus õli ja rihmad on vahetatud õigeaegselt) sellist koormust lühiajaliselt probleemideta taluma. Probleemid tekivad vaid siis, kui mootor on juba eelnevalt halvas seisukorras.
Oluline on teada, et diiselmootori heitgaaside test õnnestub paremini, kui mootor on töösoe. Külma mootoriga ülevaatusele minnes on läbikukkumise tõenäosus suurem. Samuti kontrollitakse üha rangemalt DPF-filtrite (tahmafiltrite) olemasolu ja korrasolekut – kui see on eemaldatud, ei ole võimalik ülevaatust läbida.
Kohustuslik varustus: tihti unustatud pisiasjad
Paljud sõidukid kukuvad ülevaatusel läbi mitte tehnilise rikke, vaid puuduva või aegunud ohutusvarustuse tõttu. Igas autos peavad olema:
- Ohukolmnurk: Peab olema terve ja töökorras.
- Tõkiskingad: Sõltuvalt auto kategooriast (tavaliselt kaks tükki).
- Ohutusvest: Peab vastama nõuetele ja asuma kättesaadavas kohas (mitte pakiruumi põhjas varuratta all).
- Tulekustuti: See on kõige kriitilisem punkt. Sõiduautos peab olema vähemalt 1 kg tulekustuti. Kustuti peab olema kontrollitud (mitte tingimata uus, vaid kontrollitud) spetsialisti poolt. Kontrolli tõendav kleeps peab olema kehtiv (tavaliselt 1 aasta). Rõhunäidik rohelises tsoonis ei asenda kontrollkleebist.
Tasub märkida, et alates teatud muudatustest seadusandluses ei ole autoapteek (esmaabikomplekt) tavaautodel (M1 kategooria) enam ülevaatusel kohustuslik esitada, kuigi selle olemasolu on tungivalt soovituslik iga vastutustundliku juhi jaoks. Ettevõtte autodel on see aga endiselt nõutud.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kui palju autoülevaatus maksab?
Hinnad varieeruvad sõltuvalt teenusepakkujast ja piirkonnast, jäädes Eestis tavaliselt vahemikku 40–55 eurot bensiinimootoriga autodele ja veidi rohkem diiselmootoriga autodele. Korduvülevaatus on reeglina odavam või teatud aja jooksul tasuta, kui see tehakse samas kohas.
Mis vahe on “väheohtlikul”, “ohtlikul” ja “eriti ohtlikul” veal?
Väheohtlik viga (nt läbipõlenud numbrituli) lubab ülevaatuse läbida, kuid see tuleb kõrvaldada. Ohtlik viga (nt liigne lõtk roolis, kõrged heitgaasid) tähendab, et ülevaatust ei läbita ja antakse aega remondiks ning korduvülevaatuseks (tavaliselt 30 päeva). Sõita tohib vaid remondikohta ja tagasi. Eriti ohtlik viga (nt pidurite täielik puudumine, ohtlikud lekked) keelab sõiduki kasutamise koheselt – garaažist tohib lahkuda vaid puksiiril.
Kas ma võin ülevaatusele minna enne õiget aega?
Jah, võite minna igal ajal. Kui läbite ülevaatuse varem, pikeneb kehtivus siiski vastavalt teie sõiduki registreerimismärgi või eelmise ülevaatuse graafikule (kuni teatud piirini), seega te ei kaota kuid.
Mida teha, kui ma ei leia oma tulekustutit või see on aegunud?
Enne ülevaatust on soodsam lasta kustuti spetsialiseeritud ettevõttes kontrollida (maksab mõne euro) või osta ehituspoest uus, kui kohapeal osta ülevaatuspunktist (kus hind võib olla kõrgem). Ilma kehtiva kustutita ülevaatust ei läbi.
Digitaalne mugavus ja meelespea tulevikuks
Tänapäeval on autoülevaatuse protsess muutunud oluliselt läbipaistvamaks ja mugavamaks tänu digitaalsetele lahendustele. Enne ülevaatuspunkti külastamist on äärmiselt kasulik kontrollida oma sõiduki andmeid Transpordiameti e-teeninduses. Sealt näete täpset ülevaatuse kehtivuse lõppu, sõiduki tehnilisi andmeid ja varasemate ülevaatuste ajalugu, sealhulgas läbisõidu näite. See on eriti väärtuslik info just kasutatud auto ostjale, kuid ka omanikule hea meeldetuletus.
Samuti pakuvad paljud ülevaatuspunktid broneerimissüsteeme ja automaatseid meeldetuletusi e-posti või SMS-i teel. Kasutage neid võimalusi, et vältida viimasele minutile jäämist. Pidage meeles, et kui politsei peatab teid kehtiva ülevaatuseta autoga, on trahv kindlasti suurem kui ülevaatuse tasu, rääkimata sellest, et liiklusõnnetuse korral võib kindlustus keelduda kahjude hüvitamisest. Regulaarne hooldus ja õigeaegne kontroll on odavaim viis tagada muretu sõit aastaringselt.
