Raadio on olnud meie igapäevaelu lahutamatu osa juba üle sajandi, pakkudes uudiseid, meelelahutust ja muusikat kodudes, autodes ning töökohtadel. Kuigi analoograadio ehk FM-sagedus on meid ustavalt teeninud aastakümneid, on tehnoloogia areng jõudnud punkti, kus vanad standardid hakkavad oma piiranguid ilmutama. Sarnaselt sellele, kuidas televisioon liikus analoogsignaalilt digitaalsele ja telefonid muutusid nutiseadmeteks, seisab ka raadiomaastik silmitsi oma suurima evolutsioonilise hüppega. Eesti on astunud otsustavaid samme digiraadio suunas, alustades DAB+ standardi testimist, mis lubab kuulajatele paremat helikvaliteeti, rohkem jaamu ja uusi lisavõimalusi. See üleminek ei ole pelgalt tehniline uuendus, vaid muudab põhjalikult viisi, kuidas me raadiot tarbime ja tajume.
Mis on DAB+ ja miks see on vajalik?
Lühend DAB tuleb ingliskeelsest väljendist Digital Audio Broadcasting, mis tähendab digitaalset audioreinghäälingut. Plussmärk lühendi lõpus tähistab uuemat ja efektiivsemat standardit, mis kasutab moodsamat audiokodeeringut (HE-AAC v2). Kui tavaline FM-raadio edastab heli analoogsignaalina, mis on vastuvõtlik ilmastikuoludele ja maastiku eripäradele, siis DAB+ edastab heli digitaalsete andmepakettidena.
Peamine põhjus, miks maailm ja nüüd ka Eesti liigub digiraadio suunas, on raadiospektri piiratus. FM-sagedusala (87,5–108 MHz) on Eestis ja paljudes teistes riikides juba pilgeni täis. Uute raadiojaamade turule toomine on äärmiselt keeruline, sest vabu sagedusi lihtsalt ei ole. DAB+ lahendab selle probleemi elegantselt, kasutades sagedusressurssi palju säästlikumalt.
Tehniliselt koondatakse digiraadios mitu raadiojaama ühte sagedusplokki, mida nimetatakse multipleksiks. Üks multipleks suudab kanda kuni 20 erinevat raadiojaama, samas kui analoogsaatja edastab samal ajal vaid ühte programmi. See tähendab, et riiklikul tasandil vabaneb tohutu hulk ressursse ning kuulajateni on võimalik tuua kümneid uusi nišikanaleid, mille jaoks varem eetriruumi ei jätkunud.
Digiraadio selged eelised kuulajale
Tavakuulaja jaoks võib tehniline jutt sagedustest ja multipleksidest tunduda kauge, kuid DAB+ toob kaasa mitmeid käegakatsutavaid hüvesid, mis parandavad igapäevast kuulamiskogemust märgatavalt.
- Puhas ja häirevaba heli: Erinevalt FM-raadiost, kus nõrk signaal tekitab sahinat ja raginat, on digiraadio puhul heli kas täiesti puhas või see puudub üldse (nii-öelda “digitaalne kude”). Puudub taustamüra, mis on eriti oluline klassikalise muusika või jutuprogrammide kuulamisel.
- Automaatne jaamade otsing: Enam ei ole vaja meeles pidada sagedusi (näiteks 104.1 MHz). DAB+ vastuvõtja skaneerib eetrit ja kuvab nimekirja kõigist saadaolevatest jaamadest. Kuulaja valib jaama lihtsalt nime järgi.
- Rohkem informatsiooni ekraanil: Digisignaal võimaldab koos heliga edastada ka metaandmeid. Raadio ekraanile saab kuvada esitaja nime, laulu pealkirja, albumi kaanepilti, uudiste pealkirju või isegi ilmateadet ja liiklusinfot.
- Suurem valik jaamu: Nagu mainitud, võimaldab tehnoloogia eetrisse paisata rohkem kanaleid. See avab ukse spetsiifilistele muusikastiilidele pühendatud jaamadele (nt ainult džäss, rokk või lastelaulud), mis FM-sagedusel ei oleks majanduslikult tasuvad.
- Roheline jalajälg: Digiraadio on energiasäästlikum. Kuna üks saatja edastab korraga paljusid jaamu, on energiakulu ühe edastatava programmi kohta kordades väiksem kui analoogringhäälingus.
Olukord Eestis: kus ja mida saab kuulata?
Eesti ei ole digiraadiole üle läinud üleöö, vaid protsess toimub etapiviisiliselt. Hetkel on käimas ulatuslik testimisperiood, mida viib läbi ringhäälinguoperaator Levira koostöös erinevate meediamajade ja tarbijakaitse ning tehnilise järelevalve ametiga (TTJA). Eesmärk on kaardistada leviala iseärasusi ja valmistada turgu ette võimalikuks täielikuks üleminekuks tulevikus.
Testperioodil on digiraadio leviala keskendunud peamiselt suurematele asulatele ja põhimaanteedele. Saatjad asuvad strateegilistes punktides, nagu Tallinna teletorn, Koeru, Valgjärve ja Pärnu. See tagab, et signaal katab suure osa elanikkonnast ja peamised liikumistrajektoorid (näiteks Tallinn-Tartu maantee). Levira andmetel on eesmärgiks saavutada olukord, kus digiraadio on kättesaadav vähemalt 75% Eesti elanikkonnast.
Kuulatavate jaamade nimekiri on testperioodil pidevas muutumises, kuid see sisaldab nii Rahvusringhäälingu (ERR) programme kui ka erajaamu. Lisaks tuntud kanalitele nagu Vikerraadio, Raadio 2 või Sky Plus, võib DAB+ eetrist leida ka unikaalseid pop-up jaamu või spetsiaalseid muusikakanaleid, mida FM-sagedusribas ei eksisteeri.
Kas vana raadio muutub kasutuks?
Üks suurimaid küsimusi, mis tarbijatel uue tehnoloogiaga seoses tekib, on riistvara ühilduvus. Siin tuleb olla aus: vana analoograadio (FM-vastuvõtja) ei suuda DAB+ signaali vastu võtta. Tehnoloogiad on täiesti erinevad ja vanad seadmed “ei mõista” digitaalset andmevoogu.
Siiski ei tähenda see, et peaksite oma vana raadio kohe prügikasti viskama. Esiteks toimub üleminek sujuvalt ja FM-raadio jääb Eestis paralleelselt tööle veel pikaks ajaks. Teiseks on olemas mitmeid lahendusi, kuidas uuele standardile üle minna ilma kogu helisüsteemi välja vahetamata:
- Uued raadiod: Elektroonikapoodides on juba saadaval lai valik DAB+ toega raadioid. Enamik neist on hübriidseadmed, mis toetavad nii vana FM-i kui ka uut DAB+ standardit.
- Autoadapterid: Kuna autodes kuulatakse raadiot kõige rohkem, on see kriitiline valdkond. Vanematele autodele saab paigaldada DAB+ adapteri. See on väike seade, mis püüab kinni digisignaali ja saadab selle kas AUX-juhtme kaudu või FM-saatja abil auto olemasolevasse helisüsteemi.
- Uued autod: Hea uudis on see, et vastavalt Euroopa Liidu regulatsioonidele peavad kõik uued sõiduautod, mis on müüdud pärast 2020. aasta lõppu, olema varustatud digiraadio vastuvõtjaga. Seega, kui sõidate uue autoga, on teil DAB+ võimekus tõenäoliselt juba olemas.
DAB+ vastuvõtu eripärad ja võimalikud probleemid
Kuigi digiraadio on paljuski parem, on sellel ka oma füüsikalised eripärad, mida tasub teada. Analoograadio puhul oleme harjunud, et linnast välja sõites hakkab signaal tasapisi “sahisema” ja muutub nõrgemaks, kuid on sageli siiski veel kuulatav (ehkki ebamugavalt). Digiraadio puhul kehtib aga põhimõte “kõik või mitte midagi”.
Seda nimetatakse “digitaalseks kuristikuks” (digital cliff). Kuni signaali tugevus on üle teatud künnise, on heli kristallselge. Kui signaal langeb alla selle kriitilise piiri, kaob heli täielikult. Vahepealset sahinaga tsooni ei eksisteeri. See võib tekitada olukorra, kus sõites metsa vahel või orgudes, võib raadio ootamatult vaikida ja siis sama ootamatult tagasi tulla.
Samuti nõuab DAB+ signaal siseruumides vastuvõtmiseks mõnikord antenni asukoha täpsemat sättimist, eriti paksude kiviseintega hoonetes. Kuna digisignaalid on kõrgema sagedusega kui mõned muud lained, ei pruugi need läbistada takistusi sama hästi kui vanad pikklained, kuigi FM-ga võrreldes on levimisomadused üsna sarnased.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas digiraadio kuulamine on tasuline?
Ei, DAB+ on vabalevis ehk tasuta, täpselt nagu tavaline FM-raadio. Te ei vaja kuulamiseks liitumislepingut ega kuutasu. Ainus kulu on vajadusel sobiliku vastuvõtja soetamine.
Kas DAB+ on sama mis internetiraadio?
Ei, need on täiesti erinevad asjad. Internetiraadio vajab andmesideühendust (4G/5G/WiFi), mille eest tuleb sageli maksta ning mis võib hajaasustuses katkeda või võrgu koormatuse korral hakkida. DAB+ levib õhu kaudu saatjamastidest nagu tavaline raadio ega vaja internetti ega SIM-kaarti. See on eriti oluline kriisiolukordades, kui mobiilivõrgud võivad olla maas.
Kas FM-raadio pannakse nüüd kinni?
Lähitulevikus kindlasti mitte. Eesti praegune strateegia näeb ette DAB+ testimist ja võimalikku paralleelset kasutamist. FM-sageduste täielik sulgemine (nagu tehti Norras) on väga pikk protsess ja eeldab, et enamikul elanikkonnast on olemas digitaalsed vastuvõtjad. Praegu on tegemist lisavõimalusega, mitte asendusega.
Miks mu uus auto ei leia digiraadio jaamu?
Kuigi uutel autodel on DAB+ tugi, võib see olla menüüst välja lülitatud või on raadio seadistatud otsima ainult FM-sagedusi. Kontrollige auto meediaseadete alt “Band” või “Source” valikut ja veenduge, et valitud oleks DAB või DAB+. Samuti võib olla vajalik teha uus automaatne jaamade otsing (Scan).
Euroopa kogemus ja tulevikuvaade
Eesti ei leiuta digiraadioga jalgratast, vaid liitub üleeuroopalise trendiga. Norra oli esimene riik maailmas, mis lülitas riiklikud FM-võrgud välja juba 2017. aastal, minnes täielikult üle digilevile. Šveits on teatanud plaanist sulgeda FM-võrgud lähiaastatel. Suurbritannias, Saksamaal, Taanis ja Hollandis on DAB+ kuulamine juba ammu normiks ning digiraadio kuulajate arv ületab sageli analoograadio kuulajate oma.
Euroopa kogemus näitab, et digiraadio toob kaasa raadioturu elavnemise. Tekib palju uusi spetsialiseeritud jaamu, mis rikastavad kultuuripilti. Näiteks võib tekkida eraldi kanalid ainult uudistele, spordile, kultuurisaadetele või kindlatele muusikažanritele, mis FM-i piiratud mahu juures ei oleks võimalikud.
Tulevikuvaates on selge, et digitaliseerimine on raadio loomulik arengutee. See pakub ringhäälingutele võimaluse konkureerida voogedastusplatvormidega (nagu Spotify), pakkudes paremat kvaliteeti ja rikkalikumat sisu, säilitades samas raadiole omase tasuta kättesaadavuse, otse-eetri võlu ja usaldusväärsuse kriisikommunikatsiooni kanalina. Eesti raadiokuulaja jaoks tähendab see üleminek mitmekesisemat ja kvaliteetsemat meediamaastikku, kus valikuvabadus on suurem kui kunagi varem.