Haagise vedamine on paljude autojuhtide jaoks igapäevane vajadus, olgu tegemist ehitusmaterjalide transpordi, kolisemise või hobisõidukite vedamisega. Ometi valitseb B-kategooria juhilubade ja haagiste ümber endiselt märkimisväärne segadus. Tihti arvatakse ekslikult, et B-kategooria luba piirab vaid haagise enda kaalu, kuid tegelikkuses on matemaatika veidi keerulisem ja sõltub nii auto kui ka haagise registrimasside summast. Ebakorrektsed teadmised võivad viia mitte ainult kopsaka rahatrahvini “vastava kategooria juhtimisõiguseta sõitmise” eest, vaid seada ohtu ka liiklusturvalisuse. Seetõttu on äärmiselt oluline enne haagise konksu otsa ühendamist teha selgeks, mida teie juhiluba ja auto tehniline pass tegelikult lubavad.
B-kategooria põhitõed: numbrid, mida pead teadma
Kõige levinum müüt on see, et B-kategooria lubab vedada vaid niinimetatud kerghaagist. See on tõde vaid osaliselt. Liiklusseadus sätestab B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse ulatuse väga konkreetselt, kuid selle tõlgendamisel tekib tihti vigu. B-kategooria luba annab õiguse juhtida autot, mille täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja mis on kavandatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat. Kuid haagise lisamisel rakenduvad kaks erinevat stsenaariumi.
Esimene ja lihtsam reegel puudutab kerghaagist. Kerghaagis on haagis, mille täismass ei ületa 750 kilogrammi. Kui teie auto külge on haagitud kerghaagis, võite seda vedada B-kategooria loaga isegi siis, kui autorongi (auto + haagis) kogumass ületab 3500 kilogrammi piiri, ulatudes maksimaalselt 4250 kilogrammini (näiteks 3500 kg täismassiga kaubik + 750 kg haagis).
Teine stsenaarium on keerulisem ja puudutab haagiseid, mille täismass on suurem kui 750 kilogrammi. Sellisel juhul on B-kategooria luba piisav vaid siis, kui autorongi (auto täismass + haagise täismass) kokkuliidetud mass ei ületa 3500 kilogrammi. Siin on kriitilise tähtsusega just passis märgitud täismass, mitte see, kui palju haagis hetkel reaalselt kaalub.
Mõistete rägastik: tühimass, täismass ja tegelik mass
Et vältida segadust politseikontrollis või kindlustusjuhtumite korral, tuleb teha selget vahet erinevatel massidel. Need terminid on aluseks nii juhiloa kategooria määramisel kui ka auto tehnilise võimekuse hindamisel.
- Täismass (registrimass): See on sõiduki tootja poolt määratud suurim lubatud mass koos juhi, sõitjate ja veosega. Juhiloa kategooria (B, B96, BE) määramisel vaadatakse alati just neid numbreid auto ja haagise registreerimistunnistuselt. Ei ole oluline, kas haagis on tühi või koormatud – loeb paberil olev maksimaalne number.
- Tühimass: Sõiduki kaal ilma veose ja sõitjateta, kuid koos kütuse ja vajalike vedelikega. See number on oluline auto veovõime arvutamisel.
- Tegelik mass: See on sõiduki või autorongi kaal konkreetsel ajahetkel kaalumisele minnes. Tegelik mass on oluline selleks, et mitte ületada auto haakekonksu ja pidurite tehnilist võimekust.
Oluline on mõista, et isegi kui tühi suur treiler kaalub vaid 500 kg, kuid selle passijärgne täismass on 2000 kg, siis B-kategooria loaga seda tavalise sõiduauto taga vedada ei tohi, sest paberite järgi ületab autorongi mass 3500 kg piiri.
B96 ja BE kategooria – millal neid vaja on?
Kui teie vajadused on suuremad kui tavaline B-kategooria võimaldab, on kaks peamist lahendust: kood 96 ja BE-kategooria. Paljud autojuhid ei ole teadlikud “B96” võimalusest, mis on sageli lihtsam ja soodsam viis veovõime suurendamiseks.
Kood 96 (B96) on B-kategooria laiendus. See on vajalik siis, kui veate haagist, mille täismass on üle 750 kg, ning autorongi (auto + haagis) täismasside summa jääb vahemikku 3500 kg kuni 4250 kg. B96 saamiseks ei ole vaja läbida täismahus autokooli teooriakursust; piisab sõidueksami sooritamisest Transpordiametis. See on ideaalne lahendus näiteks neile, kes veavad suuremaid haissuvilaid või hobuveo treilereid maasturiga.
BE-kategooria on vajalik “raskekaallastele”. Seda läheb tarvis, kui autorongi täismass ületab 4250 kilogrammi või kui haagise täismass ületab 3500 kilogrammi (kuigi B-kategooria auto puhul on haagise mass piiratud 3500 kilogrammiga). BE-kategooria saamiseks tuleb läbida nii teooria- kui ka sõiduõpe autokoolis ning sooritada riiklikud eksamid. BE-kategooria annab suurima vabaduse sõiduautoga haagiste vedamiseks.
Auto tehniline võimekus ei võrdu juhiloaga
Juhiluba on vaid üks pool võrrandist. Teine ja sama oluline pool on teie auto tehniline võimekus. Igal autol on tootja poolt määratud maksimaalne haagise mass, mida see tohib vedada. See info on leitav registreerimistunnistuselt.
Tavaliselt on passis toodud kaks numbrit:
- Piduriteta haagis (O1): Enamasti on see piiratud 750 kg või väiksema numbriga, sõltuvalt auto kaalust.
- Piduritega haagis (O2): See number on oluliselt suurem, kuid harva ületab auto enda täismassi (erandiks on suured maasturid).
Siin tuleb mängu tegelik mass. Kui auto passis on lubatud piduritega haagise massiks 1500 kg, siis tohib sellega vedada ka haagist, mille registrimass on 2000 kg, eeldusel, et haagise tegelik mass (haagis + koorem) vedamise hetkel ei ületa 1500 kg. See on oluline erisus võrreldes juhiloa reeglitega. Juhiloa jaoks vaatame paberit (täismass), auto võimekuse jaoks vaatame kaalu (tegelik mass).
Samuti tuleb jälgida auto ja haagise kombinatsiooni registrimassi (inglise keeles Gross Train Weight). Mõne auto puhul on lubatud auto täismass ja lubatud haagise mass eraldi võttes suured, kuid nende summa on piiratud väiksema numbriga, et säästa auto mootorit ja käigukasti.
Haagise laadimine ja ohutu sõit
Isegi kui paberimajandus on korras, on haagise vale laadimine üks peamisi liiklusõnnetuste põhjuseid. Valesti paigutatud raskuskese võib muuta haagise juhitamatuks juba kiirusel 70 km/h.
Koorma paigutamisel kehtib kuldreegel: raskuskese peab olema võimalikult madalal ja telje kohal või veidi selle ees. Liiga taha paigutatud koorem kergitab auto tagaosa, vähendades haarduvust tagaratastel ja tekitades ohtliku “pendeldamise” efekti. Liiga ette paigutatud koorem surub liigselt auto konksule (tiislile), tõstes esirattaid ja halvendades roolitavust.
Tiisli koormus peaks tavaliselt olema vahemikus 5-10% haagise massist (tavaliselt umbes 50-75 kg sõiduauto puhul). Enamikul haagistel on tiislil märgitud maksimaalne lubatud koormus. Lihtne viis seda kontrollida on proovida tiislit käega üles tõsta – see peaks olema raske, kuid keskmise jõuga tõstetav.
Veose kinnitamisel tuleb kasutada sertifitseeritud koormarihmu. Koorem ei tohi liikuda ei järsul pidurdamisel, kiirendamisel ega kurvides. Lahtine liiv, kruus või praht tuleb alati katta koormakattega, et vältida teiste liiklejate kahjustamist.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Allpool on toodud vastused kõige levinumatele küsimustele, mis autojuhtidel haagistega seoses tekivad.
Kas ma tohin B-kategooriaga vedada tühja hobuveotreilerit?
Üldjuhul mitte, kui treileri täismass on suur. Kui hobuveotreileri registrimass (täismass) on näiteks 2400 kg ja teie auto täismass on 2000 kg, on summa 4400 kg. Isegi kui treiler on tühi ja kaalub reaalselt 800 kg, loeb politsei kontrollimisel registrimasse. Teil oleks vaja BE-kategooriat või vähemalt B96 (kui summa jääks alla 4250 kg).
Mis on maksimaalne kiirus haagisega sõites Eestis?
Eesti liikluseeskirja kohaselt on mootorsõiduki, mis veab haagist, suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h, välja arvatud juhul, kui liiklusmärkidega on kehtestatud väiksem piirkiirus. Isegi kui sõidate kiirteel või 110 km/h alas, on haagisega piirkiirus ikkagi 90 km/h.
Kas autorendi haagist tohib vedada iga autoga?
Ei. Enne rendihaagise võtmist peate kontrollima renditava haagise täismassi ja oma auto passis lubatud haagise massi (piduritega või piduriteta). Samuti peate veenduma, et 7- või 13-klemmiline pistik sobib teie autoga (vajadusel kasutage üleminekut).
Mida teha, kui haagis hakkab teel vibama?
Kui haagis hakkab “pendeldama” või vibama, on ainus õige käitumine võtta jalg gaasipedaalilt, hoida rooli otse ja lasta kiirusel langeda. Ärge proovige vibamist rooliga korrigeerida ega järsult pidurdada (kui just otsest kokkupõrkeohtu pole), sest see võib olukorra hullemaks muuta ja põhjustada autorongi “kääri” mineku.
Kas B96 on eraldi juhiluba?
Ei, B96 on märge teie olemasoleval juhiloal. Selle saamiseks ei väljastata uut kaarti, vaid vahetatakse vana luba uue vastu, mille tagaküljel on vastav kood. See on Euroopa Liidu ülene standard.
Praktiline kontrollnimekiri enne starti
Enne kui asute teele, eriti pikemale sõidule haagisega, on soovitatav läbi käia kiire tehniline ja visuaalne kontroll. See võtab aega vaid mõne minuti, kuid võib säästa teid suurtest probleemidest.
Esmalt veenduge ühenduses. Kontrollige, et haakepea oleks kindlalt kuulil lukustunud – paljudel haakepeadel on indikaator (roheline/punane), mis näitab lukustuse asendit. Pidurita haagise puhul peab olema ühendatud turvatross, mis purunemise korral hoiab haagist auto järel. Piduritega haagise puhul on selleks seisupiduri tross, mis haagise eraldumisel rakendab haagise pidurid.
Teiseks kontrollige tulesid. See on kaheinimese töö või nõuab peegeldava pinna (nt poeakna) kasutamist. Kontrollige suunatulesid, piduritulesid, gabariiditulesid ja numbrituld. Vigased tuled on politseile lihtne põhjus teid kinni pidada.
Kolmandaks hinnake rehve ja koormat. Kas haagise rehvides on piisav rõhk? Koormatud haagis vajab sageli kõrgemat rehvirõhku kui tühi. Visake pilk koormale – kas rihmad on pingul, kas lahtised esemed on kinnitatud ja kas koorem on jaotatud ühtlaselt?
Viimane, kuid mitte vähemtähtis – reguleerige oma auto küljepeeglid. Kuna haagis on sageli autost laiem, peate nägema haagise tagumisi nurki. Vajadusel kasutage lisapeegleid, mis kinnituvad auto olemasolevate peeglite külge. Korralik nähtavus on manööverdamisel ja reavahetusel kriitilise tähtsusega. Ohutut liiklemist!
