Auto omamine toob endaga kaasa vabaduse liikuda ja sõltumatuse ühistranspordi graafikutest, kuid samas asetab see sõiduki omanikule ka olulise vastutuse. Üks kriitilisemaid kohustusi, mida ei tohiks kunagi tähelepanuta jätta, on sõiduki regulaarne tehnoülevaatus. See ei ole lihtsalt bürokraatlik nõue või tüütu kohustus, mille eest riigile raha maksta, vaid see on fundamentaalne osa liiklusohutusest. Korras auto kaitseb mitte ainult juhti ja kaasreisijaid, vaid ka teisi liiklejaid ootamatute tehniliste rikete eest, mis võivad lõppeda traagiliselt. Lisaks annab regulaarne kontroll autoomanikule kindlustunde, et tema sõiduk on töökorras ning aitab vältida suuremaid remondikulusid tulevikus, tuvastades probleemid nende varajases staadiumis.
Kuidas teada saada, millal on õige aeg ülevaatusele minna?
Paljudel autoomanikel tekib segadus, millal täpselt peab autoga ülevaatuspunkti pöörduma. See sõltub suuresti sõiduki vanusest, tüübist ja esmasest registreerimise ajast. Eestis kehtib sõiduautode (M1 kategooria) puhul kindel süsteem, mida on lihtne meeles pidada, kui teate oma auto vanust.
Uute sõidukite puhul on reeglid leebemad, kuna tehasest tulnud auto tehniline seisukord on eeldatavalt laitmatu. Ülevaatuse intervallid jagunevad üldjuhul järgmiselt:
- Uued sõidukid: Esimene ülevaatus tuleb läbida 48 kuud ehk neli aastat pärast esmast registreerimist. See annab uue auto omanikule pika murevaba perioodi.
- Kuni 10 aastat vanad sõidukid: Pärast esimest nelja aastat tuleb ülevaatusel käia iga kahe aasta tagant. See kehtib sõidukitele, mis on vanemad kui neli aastat, kuid nooremad kui kümme aastat.
- Üle 10 aasta vanad sõidukid: Vanemate autode puhul, kus kulumine on tõenäolisem, tuleb tehnoülevaatus läbida igal aastal.
Oluline on märkida, et need reeglid kehtivad tavaautodele. Taksoveoks kasutatavad sõidukid, õppesõiduautod ja operatiivsõidukid peavad läbima ülevaatuse sagedamini, tavaliselt igal aastal, sõltumata nende vanusest. Kõige kindlam viis oma sõiduki järgmise ülevaatuse aja kontrollimiseks on külastada Transpordiameti e-teenindust või vaadata sõiduki registreerimistunnistust, kuigi tänapäeval enam templitega passe kaasas kandma ei pea ja info on digitaalne.
Sõiduki ettevalmistamine: samm-sammuline kontrollnimekiri
Ülevaatusele minek ei tohiks olla loterii. Enne kontrolli on mõistlik auto ise kriitilise pilguga üle vaadata või lasta seda teha autoteeninduses. See säästab aega ja raha, vältides korduvülevaatuse vajadust lihtsate vigade tõttu. Siin on detailne nimekiri asjadest, mida peaksite kindlasti kontrollima.
Valgustusseadmed ja elektrisüsteem
Statistika näitab, et üks levinumaid põhjuseid, miks autod esimesel katsel läbi kukuvad, on mittetöötavad tuled. Kontrollige üle kõik valgusallikad:
- Lähituled ja kaugtuled (veenduge, et need poleks tuhmunud ega valesti reguleeritud).
- Suunatuled (kaasa arvatud külgedel asuvad kordajad).
- Piduri- ja tagatuled (paluge kellelgi vajutada pidurit, et kontrollida ka lisanumbrituld).
- Udutuled (nii eesmised kui tagumised).
- Numbrituli (sageli unustatud detail, mis toob kaasa märkuse).
Lisaks tuledele kontrollige helisignaali töökorda ning veenduge, et armatuurlauas ei põleks hoiatustulesid, eriti turvapatjade (SRS) või pidurisüsteemiga (ABS) seotud märgukirju.
Rehvid ja veermik
Rehvid on ainus kontaktpind auto ja teepinna vahel. Seadus nõuab suverehvide puhul vähemalt 1,6 mm ja talverehvide puhul 3,0 mm mustrisügavust, kuid ohutuse huvides võiks see olla sügavam. Lisaks mustrisügavusele vaadatakse ülevaatusel ka:
- Rehvide üldist seisukorda (pragude puudumine, muhud külgedel).
- Rehvide vastavust telgedel (ühel teljel peavad olema sama mustri ja tootjaga rehvid).
- Rehvirõhku ja kulumise ühtlust (ebaühtlane kulumine viitab probleemidele sildades).
Kohustuslik turvavarustus
Paljud juhid avastavad alles ülevaatuspunktis, et nende ohutusvarustus on puudulik. Autos peavad olema:
- Tulekustuti: See peab olema kontrollitud. Vaadake kustutil olevat kleebist – kui viimasest kontrollist on möödas rohkem kui aasta (või vastavalt tootja juhendile), tuleb see viia spetsialisti juurde kontrolli. Manomeeter peab olema rohelises tsoonis.
- Ohukolmnurk: Peab olema terve ja töökorras.
- Tõkiskingad: Vajalikud on kaks tõkiskinga.
- Turvavest: Peab asuma salongis kättesaadavas kohas, mitte pagasiruumi põhjas varuratta all.
Klaasid ja nähtavus
Esiklaas peab olema terve. Klaasipuhastajate tööalas ei tohi olla pragusid ega täkkeid, mis segavad juhi vaatevälja. Samuti kontrollige, et klaasipuhastajad pühiksid korralikult ja klaasipesuvedelikku oleks piisavalt. Toonitud klaaside puhul peab läbipaistvus vastama normidele – liiga tumedad esiklaasid või eesmised küljeklaasid on kindel põhjus läbikukkumiseks.
Mida ülevaatuspunktis tegelikult kontrollitakse?
Kui olete auto ette valmistanud ja ülevaatuspunkti jõudnud, algab põhjalik testimine. Protsess on standardiseeritud ja hõlmab mitmeid etappe, et tagada sõiduki vastavus keskkonna- ja ohutusnõuetele.
Esimene etapp on sageli heitgaaside mõõtmine. Bensiinimootorite puhul mõõdetakse CO ja süsivesinike sisaldust ning lambda-arvu. Diiselmootorite puhul on kriitiliseks näitajaks suitsusus ehk tahkete osakeste sisaldus heitgaasides. Diiselautode omanikel on soovitatav enne ülevaatusele minekut mootor korralikult soojaks sõita ja teha maanteel mõned kiiremad kiirendused, et väljalaskesüsteem tahmast puhastada. Külma mootoriga või vaid linnasõidul tahmunud filtriga auto võib heitgaasitestis põruda, isegi kui mootor on tehniliselt korras.
Järgmisena liigub auto piduristendi. Seal kontrollitakse nii sõidupiduri kui ka seisupiduri (käsipiduri) efektiivsust. Oluline ei ole ainult see, et pidurid töötaksid, vaid et nad pidurdaksid ühtlaselt. Kui vasak ja parem ratas pidurdavad liiga erineva jõuga, võib see libedal teel põhjustada auto juhitavuse kaotamise. Käsipidur peab suutma autot kindlalt paigal hoida ka kallakul.
Seejärel tõstetakse auto üles või suunatakse kanalile, kus spetsialist kontrollib veermikku ja põhjaalust. Loksuvad rooliotsad, kulunud šarniirid, katkised tolmukatted, lekkivad amortisaatorid või läbi roostetanud kandvad konstruktsioonid on vead, mis tuleb likvideerida. Visuaalselt kontrollitakse ka vedelike lekkeid mootorist, käigukastist ja pidurisüsteemist.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma võin ülevaatusele minna enne tähtaega?
Jah, võite minna ülevaatusele igal ajal enne tähtaega. Kui lähete ülevaatusele kuni kaks kuud enne määratud aega, kandub uus ülevaatuse kehtivusaeg edasi vanast kuupäevast, ehk te ei kaota kehtivusajas. Kui lähete varem kui kaks kuud, hakkab uus periood kehtima ülevaatuse läbimise päevast.
Mis juhtub, kui auto ei läbi ülevaatust?
Kui autol leitakse olulisi puudusi (kuid mitte ohtlikke vigu), määratakse “korduvülevaatus”. Teil on aega (tavaliselt üks kuu) vead parandada ja autot uuesti näidata. Selle aja jooksul tohib autoga sõita, kuid vaid remondikohta ja tagasi ülevaatusele. Ohtlike vigade (nt pidurite täielik puudumine) korral keelatakse sõitmine koheselt.
Kas ma pean korduvülevaatuse tegema samas kohas?
Ei, te ei pea tegema korduvülevaatust samas punktis, kuid see on majanduslikult mõistlikum. Enamik ülevaatuspunkte pakub korduvülevaatust soodushinnaga (või teatud aja jooksul tasuta), kui pöördute tagasi samasse kohta. Minnes teise punkti, peate tõenäoliselt tasuma täishinna ja läbima kogu kontrolli uuesti.
Kas välismaalt toodud autole kehtib teise riigi ülevaatus?
Euroopa Liidu riikidest toodud sõidukite puhul tunnustatakse kehtivat ülevaatust juhul, kui see on päritoluriigis veel kehtiv. Siiski tuleb sõiduki registreerimisel Eestis esitada vastavad dokumendid ja Transpordiamet teeb otsuse tunnustamise kohta. Väljastpoolt EL-i toodud autodele tuleb teha Eestis uus tehnoülevaatus.
Regulaarne hooldus hoiab kulud kontrolli all
Autot ei tohiks hooldada ainult kord aastas ülevaatuse jaoks, vaid see peaks olema pidev protsess. Regulaarne hooldus on pikas perspektiivis alati odavam kui suurremont. Kui märkate sõidu ajal ebatavalisi helisid, kolinaid veermikus või tunnete, et auto käitumine on muutunud, ärge oodake kohustuslikku kontrolli, vaid pöörduge kohe töökotta. Väike loks sarniiris võib aja jooksul rikkuda rehvid ja teised veermikuosad, muutes 20-eurose remondi sadadesse eurodesse ulatuvaks väljaminekuks.
Samuti tasub tähelepanu pöörata auto kere seisukorrale. Eestimaa kliima ja talvel kasutatav teedele puistatav sool on autode suurimad vaenlased. Regulaarne pesu, eriti talvisel ajal, ja korrosioonitõrje aitavad vältida olukorda, kus tehniliselt korras auto põrub ülevaatusel läbi roostetanud küljekarpide või põhja tõttu. Hoolikas omanik, kes jälgib oma sõiduki tervist aastaringselt, läbib tehnoülevaatuse tavaliselt esimesel katsel ja ilma liigse stressita, säästes nii oma närve kui ka rahakotti.
