Iga autoomanik teab seda tunnet: on karge jaanuarihommik, kraadiklaas näitab miinuskraade ja auto aknaklaasid on jääs. Istute rooli, keerate süüdet ja mootor teeb vaevalise hääle, enne kui vastumeelselt käivitub. See esimene minut, mil mootor töötab tühikäigul ja pöörded on ebaloomulikult kõrged, on tegelikult auto südamele üks kõige traumaatilisemaid hetki. Automehaanikuna näen ma töökojas sageli tagajärgi, mida pidevad külmkäivitused mootorile põhjustavad. Kuigi paljud peavad eelsoojendust vaid mugavusvarustuseks, mis tagab sooja salongi ja jäävabad aknad, on selle tegelik väärtus peidus hoopis sügavamal – mootori eluea pikendamises ja kütusekulu optimeerimises. Selles artiklis vaatame tehnilise pilguga kapoti alla ja selgitame, miks on mootori eelsoojendus meie kliimas pigem hädavajalik investeering kui luksus.
Mis toimub mootoris külmkäivituse ajal?
Et mõista eelsoojenduse vajalikkust, peame esmalt lahti mõtestama füüsikalised protsessid, mis toimuvad sisepõlemismootoris ekstreemselt madalatel temperatuuridel. Auto mootor on konstrueeritud töötama kindlas temperatuurivahemikus, mis on tavaliselt 90 kraadi juures. Kui välistemperatuur on -20 kraadi, on temperatuuride vahe drastiline.
Kõige kriitilisem tegur on siinkohal mootoriõli viskoossus. Madalatel temperatuuridel muutub õli paksuks ja venivaks. Käivitushetkel peab õlipump suruma selle paksu massi läbi peenikeste õlikanalite mootori ülemisse ossa, et määrida nukkvõlle, klappe ja kolbe. Külma õliga võtab see protsess aega mitu sekundit, mõnikord isegi kauem. Selle lühikese aja jooksul töötavad mootori liikuvad osad puuduliku määrimisega ehk sisuliselt “kuivalt”.
Automehaanikute seas liigub ütlemine, et üks külmkäivitus -20 kraadi juures võrdub mootori kulumise osas ligikaudu 500-600 kilomeetri läbimisega maanteel soojendatud mootoriga. See on tohutu koormus laagritele, kolvirõngastele ja silindri seintele.
Metallide soojuspaisumine ja tolerantsid
Lisaks õlile mängivad rolli mootori detailide materjalid. Mootor koosneb erinevatest metallidest – alumiiniumist, terasest, malmist –, mis paisuvad ja kahanevad temperatuuri muutudes erinevalt. Külmas mootoris on detailidevahelised lõtkud (tolerantsid) paigast ära.
Näiteks kolvid (sageli alumiiniumisulamist) ja silindrid (sageli malmist või spetsiaalse pinnakattega) reageerivad külmale erinevalt. Kuni mootor pole saavutanud töötemperatuuri, ei ole tihendus ideaalne. See toob kaasa olukorra, kus:
- Põlemisgaasid pääsevad kolvirõngastest mööda karterisse (inglise keeles blow-by).
- Kütus ei aurustu korralikult, vaid kondenseerub külmadele silindriseintele, pestes maha seal oleva õhukese õlikile.
- Määrimisomadused halvenevad veelgi, kuna õli seguneb kütusega.
Eelsoojendi kasutamine, olgu selleks siis lihtne plokisoojendus või autonoomne kütteseade, viib mootori temperatuuri enne käivitamist juba plusskraadidesse. See tähendab, et õli on vedelam, tolerantsid on täpsemad ja kütus põleb effektiivsemalt juba esimesest pöördest alates.
Erinevad eelsoojenduse tüübid ja nende mõju
Sõidukiomanikel on valida mitme erineva lahenduse vahel, millest igaühel on oma plussid ja miinused, kuid ühine eesmärk on säästa mootorit.
1. Elektriline plokisoojendus
See on kõige levinum ja taskukohasem lahendus (tuntud brändid nagu Defa või Calix). Küttekeha paigaldatakse otse mootoriploki külge, jahutusvedeliku lõdvik vahele või karteri põhja külge (kontaktsoojendi).
Eelised: Lihtne paigaldus, madal hind, töökindel (puuduvad liikuvad osad), laeb sageli ka akut (kui on lisatud akulaadija).
Puudused: Sõltuvus elektrivõrgust (vajalik 220V pistikupesa auto läheduses), soojendab mootorit aeglasemalt kui kütusel töötav seade.
2. Autonoomne vedeliksoojendi (Webasto/Eberspächer)
Need seadmed töötavad auto enda kütuse (bensiin või diisel) pealt. Seade põletab kütust, soojendab jahutusvedelikku ja tsirkuleerib seda oma veepumbaga läbi mootori ja salongiradiaatori.
Eelised: Täiesti juhtmevaba, väga võimas (soojendab kiiresti nii mootori kui salongi), mugav juhtida äpi või puldiga.
Puudused: Kõrgem hind, keerulisem paigaldus, koormab auto akut (ventilaatorite ja pumpade tööks).
Kütusekulu ja keskkonnasääst
Levinud on eksiarvamus, et eelsoojendi kasutamine on “raiskamine”, kuna see tarbib elektrit või kütust. Reaalsus on aga vastupidine. Külm mootor töötab käivitusjärgselt rikastatud kütteseguga. Mootori aju (ECU) süstib silindritesse märgatavalt rohkem kütust, et hoida mootorit töös, kuni see soojeneb. Külm mootor võib esimestel kilomeetritel tarbida isegi kuni 30-40% rohkem kütust kui töösoe mootor.
Kui kasutate autonoomset soojendit, kulutab see 30-minutilise tsükli jooksul umbes 0,2–0,3 liitrit kütust. Kuid kuna te stardite sooja mootoriga, jääb ära rikastatud seguga töötamise faas ning sõidu esimestel kilomeetritel saavutatav kütuse kokkuhoid nullib soojendi kütusekulu või muudab kogutulemuse isegi säästlikumaks. Lisaks väheneb drastiliselt heitgaaside (CO2, HC, NOx) kogus, kuna katalüsaatorid ja kübemefiltrid (DPF) hakkavad tööle alles teatud temperatuuri saavutamisel.
Aku tervis ja elektrisüsteemi koormus
Talvel on aku auto üks nõrgemaid lülisid. Külmaga väheneb aku mahtuvus ja samal ajal nõuab külmunud mootori ringiajamine starterilt tohutut voolutugevust. See on põhjus, miks paljud autod hommikuti ei käivitu – aku on nõrk ja mootor on liiga “kange”.
Siin tuleb mängu eelsoojenduse kaudne kasu. Soe mootor käivitub kergelt, nõudes starterilt ja akult vaid murdosa sellest energiast, mis kuluks külmkäivitusele. See säästab akut oluliselt.
Tähelepanu autonoomsete soojendite kasutajatele: Rusikareegel on see, et sõiduaeg peaks olema vähemalt sama pikk kui soojendusaeg. Kui soojendate autot 30 minutit, peaksite ka sõitma vähemalt 30 minutit, et generaator jõuaks taastada aku energiavaru, mida soojendi ventilaatorid tarbisid.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kui kaua peaks mootorit enne sõitu soojendama?
Elektrilise plokisoojenduse puhul sõltub aeg välistemperatuurist. 0 kraadi juures piisab umbes 1 tunnist, -10 kraadi juures 2 tunnist ja -20 kraadi juures 3 tunnist. Autonoomsete (kütusel töötavate) soojendite puhul piisab tavaliselt 20–30 minutist, et saavutada optimaalne tulemus.
Kas on mõtet soojendada ainult salongi puhuriga?
Salongipuhur on mugavusvarustus, mis sulatab aknad ja teeb istumise soojaks, kuid see ei aita mootorit. Mootori eluea seisukohalt on kriitiline just jahutusvedeliku ja õli soojendamine. Ideaalne on kombinatsioon: mootoriploki soojendus koos salongipuhuriga.
Kas ma võin autot soojendada kohapeal tühikäigul töötades?
See on halvim viis auto soojendamiseks. Tühikäigul soojeneb mootor väga aeglaselt, töötab kaua rikastatud seguga (peseb õli silindritelt maha) ja saastab keskkonda. Lisaks on see paljudes riikides ja linnades seadusega keelatud või piiratud. Palju tervislikum on kasutada eelsoojendit või alustada sõitu koheselt rahulikus tempos.
Kas eelsoojendus sobib ka diiselmootorile?
Diiselmootorile on eelsoojendus isegi kriitilisem kui bensiinimootorile. Diiselmootorid on oma ehituselt massiivsemad ja soojenevad aeglasemalt. Lisaks sõltub diisli süttimine kompressioonis tekkivast kuumusest – soe mootoriplokk aitab kütusel kergemini süttida, säästes eelsüüteküünlaid ja starterit.
Kas uuematel autodel pole eelsoojendus juba tehases peal?
Paljudel põhjamaadesse müüdavatel uutel diiselautodel on peal lisasoojendi (nt Webasto), kuid see töötab sageli vaid “sõidusoojendina”, aidates mootoril töötemperatuuri hoida. Et see töötaks ka eelsoojendina (enne käivitamist), on sageli vaja tarkvara uuendust või juhtimismooduli lisamist.
Tark investeering auto tulevikku
Vaadates mootori eelsoojendust automehaaniku pilguga, ei ole kahtlustki, et tegemist on ühe parima investeeringuga, mida saate oma auto heaks teha. Küsimus ei ole vaid selles, kas saate hommikul kindad käest võtta, vaid selles, kas teie auto mootor kestab remondivabalt 200 000 või 400 000 kilomeetrit. Vähendades külmkäivitusest tulenevat kulumist, säästate pikas perspektiivis tuhandeid eurosid, mis muidu kuluksid mootoriremondile, uuele akule, tahmafiltri puhastusele või liigsele kütusele. Auto, mida on talviti korralikult eelsoojendatud, on järelturul alati kõrgemas hinnas ja tehniliselt paremas seisukorras.
