Iga sõidukiomaniku jaoks on liikluskindlustus enamat kui lihtsalt tüütu püsikulu; see on juriidiline kohustus ja oluline turvavõrk, mis kaitseb nii juhti kui ka teisi liiklejaid. Ometi tuleb liikluses ette olukordi, kus autojuht avastab alles politseipatrulli peatuse või kindlustusfondi nõude saabudes, et tema sõiduki poliis on aegunud. Selline eksimus võib kaasa tuua märkimisväärsed rahalised trahvid ning äärmuslikel juhtudel, näiteks avarii põhjustamisel, lausa eluaegsed võlakohustused. Seetõttu on ülioluline teada, kuidas kiirelt ja mugavalt kontrollida oma poliisi kehtivust ning mõista mehhanisme, mis rakenduvad siis, kui kindlustus on jäänud õigel ajal uuendamata.
Miks on kehtivuse kontrollimine kriitilise tähtsusega?
Liikluskindlustus on Eestis kohustuslik kõigile liiklusregistris arvel olevatele mootorsõidukitele. Paljud autojuhid elavad teadmises, et kui nad autoga ei sõida, pole kindlustust vaja, või eeldavad ekslikult, et kindlustuslepingu automaatne pikendamine toimib alati tõrgeteta. Reaalsus on aga keerulisem.
Kindlustuse puudumine on seaduse silmis tõsine rikkumine. Kui politsei peatab sõiduki, millel puudub kehtiv liikluskindlustus, on neil õigus määrata juhile rahatrahv. Veelgi sagedasem on aga olukord, kus trahvi ei määra mitte politseinik teepervel, vaid automaatne süsteem. Liikluskindlustuse Fond (LKF) jälgib registriandmeid ning kui sõidukil on kindlustusleping sõlmimata pikema perioodi vältel, rakendub automaatne sundkindlustus, mis on tavamäärast kordades kallim.
Kõige mustema stsenaariumi korral põhjustab kindlustamata sõiduk liiklusõnnetuse. Sellisel juhul hüvitab Liikluskindlustuse Fond kannatanule kahjud, kuid nõuab seejärel kogu summa sisse süüdlaselt. Need summad võivad ulatuda kümnetesse või sadadesse tuhandetesse eurodesse, hõlmates nii varakahjusid kui ka tervisekahjustuste hüvitamist.
Kuidas kontrollida liikluskindlustuse kehtivust?
Tänapäeval on kindlustuse kehtivuse kontrollimine tehtud äärmiselt lihtsaks ja see võtab aega vaid mõne sekundi. On mitu usaldusväärset kanalit, mille kaudu saab igaüks veenduda, kas tema või mõne teise sõiduki paberid on korras.
1. Liikluskindlustuse Fondi (LKF) päring
Kõige kindlam ja täpsem allikas on Liikluskindlustuse Fondi koduleht. LKF haldab keskset andmebaasi kõigi Eestis sõlmitud liikluskindlustuse lepingute kohta.
- Mine LKF-i veebilehele.
- Otsi sektsiooni “Kontrolli liikluskindlustuse kehtivust”.
- Sisesta sõiduki registreerimismärk (numbrimärk).
- Süsteem kuvab koheselt, kas sõidukil on kehtiv leping ja poliis, kes on kindlustusandja ning mis kuupäevani poliis kehtib.
See tööriist on avalik, mis tähendab, et saate kontrollida ka näiteks ostetava auto tausta või veenduda, et pereliikme auto on kindlustatud.
2. Transpordiameti e-teenindus
Transpordiameti e-teeninduskeskkond annab põhjaliku ülevaate kõigist sinu nimele registreeritud sõidukitest.
- Logi sisse ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil.
- Vali menüüst “Minu sõidukid”.
- Iga sõiduki detailvaates on näha tehnoülevaatuse ja liikluskindlustuse staatus.
See variant on eriti kasulik, kui omad mitut sõidukit ja soovid saada terviklikku ülevaadet nende dokumentatsiooni staatusest ühes kohas.
3. Kindlustusmaaklerite ja -seltside iseteenindused
Kui oled sõlminud lepingu konkreetse kindlustusseltsi või maakleri kaudu, on info kättesaadav ka nende iseteenindusportaalides või mobiilirakendustes. Paljud seltsid saadavad ka meeldetuletusi e-posti või SMS-i teel, kuid tehniliste tõrgete või muutunud kontaktandmete tõttu ei pruugi need alati kohale jõuda. Seetõttu on alati kindlam kontrollida riiklikest andmebaasidest.
Sundkindlustus: Mis see on ja kuidas seda vältida?
Üks levinumaid ja kulukamaid probleeme kindlustuse unustamisel on sundkindlustus. See on automaatne kindlustuskaitse, mis rakendub seaduse jõul, kui sõidukiomanik ei ole ise kohustuslikku lepingut sõlminud või uuendanud.
Sundkindlustus ei ole karistus selle sõna otseses mõttes, vaid meede liikluskahjude katmiseks. Siiski on sellel karistuslik iseloom hinna kaudu. Sundkindlustuse makse on tavalisest turuhinnast oluliselt kõrgem ning see tuleb tasuda Liikluskindlustuse Fondile.
Millal sundkindlustus tekib?
Tavaliselt tekib sundkindlustuse nõue siis, kui liiklusregistris arvel oleva sõiduki kindlustusleping on lõppenud ja uut ei ole sõlmitud teatud aja jooksul (tavaliselt 12 kuud viimasest poliisist). Samuti rakendub see registreerimata sõidukitele, kui neid kasutatakse liikluses. Oluline on mõista, et “liikluses kasutamine” ei tähenda ainult sõitmist – ka tänaval parkiv auto peab olema kindlustatud.
Kui auto seisab pikemat aega garaažis või hoovis ja te ei plaani seda kasutada, on ainus viis kindlustuskohustusest ja potentsiaalsest sundkindlustusest vabanemiseks sõiduki ajutine kustutamine liiklusregistrist. Seda saab teha mugavalt Transpordiameti e-teeninduses ja see on tasuta (või sümboolse tasuga olenevalt perioodist).
Paberivaba liiklemine ja tõendamine
Eestisiseselt lieldes ei ole juhil kohustust kaasas kanda paberil liikluskindlustuse poliisi. Politsei kontrollib kehtivust digitaalselt, skaneerides sõiduki numbrimärki ja tehes päringu andmebaasi. Siiski on nutikas hoida poliisi koopia (kasvõi digitaalsel kujul telefonis) käepärast.
Olukord muutub, kui sõidate Eestist välja.
- Euroopa Liidu riigid: Üldiselt piisab ka siin digitaalsest kontrollist, kuid kindlustusandjad soovitavad siiski poliisi väljatrükki autos hoida, et vältida arusaamatusi kohalike ametivõimudega, kellel ei pruugi olla ligipääsu Eesti andmebaasidele.
- Roheline kaart: See on rahvusvaheline liikluskindlustuse poliis, mis on kohustuslik teatud riikides (näiteks väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda). Roheline kaart tuleb alati esitada paberil. Isegi kui liigute riikides, kus see pole rangelt kohustuslik, kiirendab see asjaajamist võimaliku õnnetuse korral.
Enne välisreisi kontrollige alati oma kindlustusandjalt, kas teie poliis kehtib sihtriigis ja kas vajate Rohelist kaarti.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Alljärgnevalt leiate vastused peamistele küsimustele, mis autoomanikel seoses kindlustuse kehtivuse ja kontrolliga tekivad.
Kas ma võin sõita kohe pärast kindlustuse eest tasumist?
Jah, üldjuhul hakkab kindlustuskaitse kehtima kohe pärast makse sooritamist ja poliisi väljastamist. Siiski võib andmete jõudmine LKF-i andmebaasi võtta aega mõnest minutist kuni paari tunnini. Kui teid peatatakse vahetult pärast lepingu sõlmimist ja politsei andmebaas veel uuendust ei näita, piisab maksekorralduse või värske poliisi (nt e-kirjas) ette näitamisest.
Mis juhtub liikluskindlustusega auto müümisel?
Auto müümisel läheb liikluskindlustuse leping ja poliis automaatselt üle uuele omanikule. Uus omanik peab vormistama sõiduki oma nimele Transpordiametis 5 tööpäeva jooksul. Pärast ümberregistreerimist on uuel omanikul õigus olemasolev kindlustusleping oma nimele ümber vormistada või see lõpetada ja sõlmida uus leping endale sobiva teenusepakkujaga. Müüja ei saa lepingut lõpetada enne omanikuvahetuse vormistamist registris.
Kui suur on trahv kindlustuseta sõitmise eest?
Politsei poolt määratav trahv kindlustuseta sõitmise eest on väärteomenetluse korras määratav rahatrahv, mis võib ulatuda kuni 100 trahviühikuni (üks trahviühik on 4 eurot, seega kuni 400 eurot). Lisaks trahvile võib lisanduda sundkindlustuse makse, kui sõiduk on olnud kindlustamata pikemat aega. Kõige suurem rahaline risk on aga avarii põhjustamine, kus kahjud nõutakse sisse juhilt.
Kas seisval autol peab olema kindlustus?
Jah, kui auto on liiklusregistris arvel ja seda ei ole ajutiselt registrist kustutatud, peab sellel olema kehtiv liikluskindlustus, isegi kui see seisab avalikul teel, parklas või hoovis. Erandiks on vaid olukord, kus sõiduk on registrist ajutiselt kustutatud või tegemist on vanaautoga, millele kehtivad erireeglid (ja mida liikluses ei kasutata). Kui sõidukiga ei sõideta, kuid leping puudub, saadab LKF teatud aja möödudes sundkindlustuse arve.
Meelekindlus läbi regulaarse kontrolli
Liikluskindlustuse olemasolu ei ole pelgalt bürokraatlik nõue, vaid elementaarne hoolsuskohustus. Tehnoloogia on muutnud meie elu mugavaks, kuid see mugavus võib tekitada petliku turvatunde. Automaatsed otsekorraldused võivad aeguda pangakaardi vahetumisel, e-kirjad võivad minna rämpsposti kausta ja inimlik unustamine on loomulik.
Parim viis ebameeldivuste vältimiseks on tekitada endale harjumus kontrollida auto dokumente regulaarselt, näiteks kord kvartalis või enne iga pikemat sõitu. Samuti tasub kalendrisse märkida poliisi lõppemise kuupäev paar päeva varasemaks, et oleks aega võrrelda erinevate kindlustusseltside pakkumisi. Hinnad võivad teenusepakkujati erineda kordades ning viimasel minutil kiirustades tehtud valik ei pruugi olla rahaliselt kõige mõistlikum.
Tänapäevaste digivahenditega on kindlustuse kontrollimine minuti küsimus. See väike ajakulu annab aga hindamatu südamerahu, et olete liikluses kaitstud juriidiliste probleemide ja ootamatute väljaminekute eest. Sõidukijuht, kes on teadlik oma auto dokumentide korrasolekust, on vastutustundlikum ja aitab kaasa üldisele liiklusturvalisusele.
