Reisimine annab vabaduse avastada maailma omas tempos ja sageli on parim viis selleks just autoga liikumine. Olgu selleks siis rendiauto eksootilisel saarel või pikk ‘road trip’ läbi erinevate kontinentide, isiklik transpordivahend võimaldab jõuda paikadesse, kuhu turismibussid ega rongid ei vii. Kuid enne kohvrite pakkimist ja marsruudi paika panemist on üks kriitilise tähtsusega bürokraatlik nüanss, mis kipub sageli ununema või tekitab segadust – see on juhiluba. Eestis välja antud juhiluba on küll kaasaegne ja vastab Euroopa Liidu standarditele, kuid sellest ei pruugi piisata, kui plaanite sõita väljapoole Euroopat. Liiklusseadused ja nõuded dokumentidele varieeruvad riigiti märkimisväärselt ning teadmatus võib kaasa tuua kopsaka trahvi, rendiautost ilmajäämise või äärmuslikul juhul isegi reisi katkemise.
Mis on rahvusvaheline juhiluba ja miks seda vaja on?
Rahvusvaheline juhiluba (inglise keeles International Driving Permit ehk IDP) ei ole iseseisev dokument, mis annaks juhtimisõiguse. Sisuliselt on tegemist teie siseriikliku juhiloa ametliku, paljudesse keeltesse tõlgitud versiooniga. See on paberist voldik, mis sisaldab teie nime, fotot ja teavet selle kohta, milliseid sõidukikategooriaid te tohite juhtida.
Selle dokumendi peamine eesmärk on aidata välisriigi politseil või autorendifirmal mõista teie juhtimisõiguse ulatust ja kehtivust, kui teie originaaljuhiluba on keeles, mida nad ei mõista. Eestis väljastatud juhiload on küll ladina tähtedega ja järgivad rahvusvahelisi piktogramme, kuid juriidilises mõttes nõuavad paljud riigid siiski ametlikku IDP-d, et vältida arusaamatusi.
Oluline on meeles pidada: Rahvusvaheline juhiluba kehtib ainult koos teie originaalse, kehtiva siseriikliku juhiloaga. Kui teil on kaasas ainult IDP paber, aga Eesti juhiluba on koju jäänud, loetakse teid juhiloata juhiks.
Euroopa Liit ja Euroopa Majanduspiirkond: kus piisab Eesti loast?
Hea uudis Eesti autojuhtidele on see, et Euroopa piires reisimine on tehtud äärmiselt lihtsaks. Euroopa Liidu liikmesriikides on vastastikune juhilubade tunnustamine kohustuslik. See tähendab, et kui teie Eesti juhiluba on kehtiv, võite sellega vabalt sõita kõigis EL-i riikides ilma lisadokumentideta.
Lisaks Euroopa Liidu riikidele kehtib sama reegel ka Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikides, milleks on:
- Norra
- Island
- Liechtenstein
Samuti aktsepteerib Eesti juhiluba Šveits. Suurbritannia (Ühendkuningriik) on pärast Brexitit kinnitanud, et turistidena riiki külastavad Euroopa Liidu kodanikud võivad seal lühiajaliselt sõita oma siseriikliku juhiloaga, eeldusel et see pole aegunud.
Viini ja Genfi konventsioonid: millist dokumenti valida?
Kui liigute Euroopast kaugemale, läheb asi keerulisemaks. Maailmas reguleerib liiklust ja juhilube peamiselt kaks suurt rahvusvahelist lepingut: 1968. aasta Viini teeliikluskonventsioon ja 1949. aasta Genfi teeliikluskonventsioon.
Eesti Transpordiamet väljastab rahvusvahelisi juhilube vastavalt mõlemale konventsioonile, kuid need on erinevad dokumendid ja neil on erinev kehtivusaeg ning kasutusalad:
- 1968. aasta Viini konventsiooni kohane luba: See dokument kehtib kuni kolm aastat. Seda tunnustavad enamik Euroopa riike (kui peaks tekkima vajadus), aga ka riigid nagu Venemaa, Brasiilia, Kuuba, Iraan, Lõuna-Aafrika Vabariik ja paljud teised.
- 1949. aasta Genfi konventsiooni kohane luba: See dokument kehtib ainult ühe aasta. See on hädavajalik riikides, mis pole liitunud uuema Viini konventsiooniga, vaid on jäänud vana Genfi leppe juurde. Kõige olulisemad sihtkohad siin nimekirjas on USA, Kanada, Austraalia, Jaapan ja Tai.
Enne reisile minekut peate kindlaks tegema, kumma konventsiooniga sihtriik on liitunud. Kui plaanite külastada mitut riiki (näiteks ümbermaailmareisil), võib juhtuda, et peate taotlema mõlemad load.
Populaarsed sihtkohad ja nende nõuded
Vaatame lähemalt mõningaid eestlaste seas populaarseid turismisihtkohti ja nende nõudmisi juhilubadele.
Ameerika Ühendriigid (USA)
USA on autoga reisimise unistuste sihtkoht. Kuigi USA föderaalseadused ei nõua turistidelt otseselt IDP-d, reguleerib iga osariik liiklust iseseisvalt. Mõned osariigid (nt Georgia) on varasemalt nõudnud rahvusvahelist luba. Veelgi olulisem on see, et paljud suured autorendifirmad on oma reeglitesse sisse kirjutanud nõude esitada IDP, kui juhiluba ei ole inglise keeles. Kuigi Eesti luba sisaldab ingliskeelseid välju, on turvalisem omada 1949. aasta Genfi konventsiooni kohast luba, et vältida sekeldusi rendiletis või politseikontrollis.
Tai ja Kagu-Aasia
Tai on kurikuulus oma rangete politseikontrollide poolest turismipiirkondades (nt Phuket, Pattaya, Chiang Mai). Sealne politsei peatab massiliselt turiste, kes sõidavad motorolleritega. Tai on liitunud 1949. aasta Genfi konventsiooniga. See tähendab, et seal on kohustuslik omada Genfi konventsiooni kohast 1-aastast rahvusvahelist juhiluba. Kui teil seda pole, on trahv garanteeritud. Veelgi hullem, kui satute liiklusõnnetusse ilma kehtiva IDP-ta, keeldub enamik reisikindlustusi kahjude hüvitamisest, väites, et teil puudus juhtimisõigus.
Austraalia ja Uus-Meremaa
Mõlemad riigid aktsepteerivad välismaiseid juhilube, kui need on inglise keeles. Kuna Eesti juhiloal on andmeväljad nummerdatud, kuid mitte täielikult inglise keeles lahti kirjutatud igas detailis, soovitavad nii kohalikud ametivõimud kui ka reisibürood tungivalt kaasa võtta rahvusvahelise juhiloa (Genfi konventsioon). See kiirendab asjaajamist autorendis ja politseikontrollis.
Araabia Ühendemiraadid (Dubai)
Varem oli Dubais autot rentides rahvusvaheline luba rangelt kohustuslik. Viimastel aastatel on reeglid leevenenud ja paljud rendifirmad aktsepteerivad Euroopa Liidu juhilube otse. Siiski, kindlustuse ja juriidilise selguse huvides on 1968. aasta konventsiooni kohane luba soovituslik.
Kuidas taotleda rahvusvahelist juhiluba Eestis?
Eestis väljastab rahvusvahelisi juhilube Transpordiamet (endine Maanteeamet). Protsess on suhteliselt lihtne, kuid nõuab füüsilist kohale minemist või volitatud esindaja kasutamist, kuna tegemist on paberdokumendiga, mida ei saa digitaalselt väljastada.
Taotlemiseks on vaja:
- Kehtivat Eesti siseriiklikku juhiluba.
- Isikut tõendavat dokumenti (pass või ID-kaart).
- Paberfotot (dokumendifoto, suurus 35×45 mm). Pane tähele, et digitaalne foto andmebaasist ei sobi, kuna see kleebitakse füüsiliselt raamatusse.
- Riigilõivu tasumist (artikli kirjutamise hetkel on see suurusjärgus 26 eurot).
Oluline on täpsustada teenindajale, millist luba (Viini või Genfi oma) te soovite. Tavaliselt väljastatakse luba ootetööna ehk saate selle kätte kohe büroos oodates, kuid suurema koormuse korral võib minna mõni päev.
Autorendifirmade varjatud nõuded
Üks sagedasemaid komistuskive reisijate jaoks ei ole mitte kohalik seadusandlus, vaid autorendifirmade sisekorraeeskirjad. On täiesti võimalik, et riigi seadus lubab teil sõita Eesti loaga, kuid konkreetne rendifirma (nt Hertz, Avis, Sixt) on oma kindlustuspoliisis sätestanud, et “mitte-ladina tähestikus või mitte-kohalikus keeles” juhilubade puhul on IDP kohustuslik.
Rendifirma letitöötajal ei ole tavaliselt pädevust ega aega hakata uurima Eesti juhiloa turvaelemente või tõlkima sealset teksti. Rahvusvaheline luba on nende jaoks standardiseeritud dokument, mis maandab riske. Kui teil seda pole, võivad nad keelduda auto väljastamisest, jättes teid ilma nii autost kui ka ettemaksust.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas ma võin sõita ainult rahvusvahelise juhiloaga, kui Eesti luba on kadunud?
Ei. Rahvusvaheline juhiluba (IDP) ei kehti iseseisva dokumendina. See on kehtiv ainult koos originaalse siseriikliku juhiloaga. Kui politsei peatab teid ja teil on ette näidata vaid IDP, käsitletakse seda juhiloata sõiduna.
Kui kaua rahvusvaheline juhiluba kehtib?
See sõltub konventsioonist. 1968. aasta Viini konventsiooni luba kehtib kuni 3 aastat. 1949. aasta Genfi konventsiooni luba kehtib 1 aasta. Kuid tähelepanu – kumbki neist ei kehti kauem kui teie siseriiklik Eesti juhiluba. Kui teie Eesti luba aegub kuu aja pärast, aegub ka rahvusvaheline luba.
Kas digitaalne juhiluba telefonis asendab plastikkaarti välismaal?
Ei. Kuigi Eestis piisab ID-kaardist või mobiilist, sest politsei kontrollib õigust andmebaasist, siis välismaal puudub neil ligipääs Eesti andmebaasidele. Teil peab füüsiline plastikkaart alati kaasas olema.
Kas ma pean tegema uue pildi või sobib see, mis on passis?
Transpordiamet nõuab rahvusvahelise loa taotlemiseks füüsilist paberfotot. Nad ei saa kasutada andmebaasis olevat digifotot, sest IDP on paberraamat, kuhu pilt kleebitakse või klammerdatakse.
Mis juhtub, kui rendifirma ei küsi IDP-d, aga politsei küsib?
See on ohtlik olukord. Rendifirma huvitab peamiselt krediitkaardi kate. Politseid huvitab seaduslikkus. Kui seadus nõuab IDP-d (nt Tais või Indoneesias) ja teil seda pole, saate trahvi, olenemata sellest, et rendifirma andis teile auto võtmed.
Praktiline meelespea enne reisi alustamist
Selleks, et autoreis sujuks valutult, tasub dokumentidega seonduv korda ajada vähemalt paar nädalat enne väljasõitu. Ärge jätke Transpordiameti külastust viimasele päevale, sest ootamatud tehnilised rikked või pikad järjekorrad võivad plaanid segi lüüa. Kontrollige alati oma sihtriigi värskeimat infot kas Välisministeeriumi Reisi Targalt lehelt või sihtriigi saatkonna kodulehelt.
Samuti tasub üle vaadata oma Eesti juhiloa kehtivusaeg. Mõned riigid ja rendifirmad nõuavad, et juhiluba oleks kehtiv veel vähemalt 6 kuud pärast reisi lõppu. Kui teie loal on aegumiseni jäänud napilt aega, on mõistlik see Eestis enne reisi uuendada. Lisaks dokumentidele veenduge, et teie reisikindlustus katab mootorsõiduki juhtimist ja vastutuskindlustuse määrasid sihtriigis, eriti kui plaanite rentida mootorratast või sõita maastikul. Korrektsed paberid taskus annavad meelerahu, et nautida teekonda ja vaateid, muretsemata ametivõimudega suhtlemise pärast.
