Talvine hommik, miinuskraadid ja kiireloomuline vajadus jõuda tööle või kooli on stsenaarium, kus autoaku tervis mängib kriitilist rolli. Kahjuks avastavad paljud autojuhid just esimese tõsisema pakasega, et sõiduk ei käivitu. Loomulik reaktsioon on haarata akulaadija järele või paluda naabrimehelt “täkku”, kuid vähesed teadvustavad, et miinuskraadidega aku laadimine erineb oluliselt suvisest hooldusest. Talvistes oludes tehtud valed otsused ei pruugi lõppeda vaid tühja akuga, vaid võivad kaasa tuua rikutud elektroonika, plahvatusohu või vajaduse osta uus ja kallis aku, mida oleks saanud õige käitumisega vältida. Selles artiklis vaatame süvitsi, millised on need peamised vead, mida tuleks iga hinna eest vältida, ja kuidas tagada, et teie auto käivituks tõrgeteta ka kõige krõbedama pakasega.
Miks talv on autoakule nii hävitav keskkond?
Enne kui asume vigade juurde, on oluline mõista, mis toimub autoakuga füüsikalisel ja keemilisel tasandil, kui temperatuur langeb alla nulli. Autoaku on elektrokeemiline seade, mille võimekus sõltub otseselt temperatuurist. Madalad kraadid aeglustavad keemilisi reaktsioone aku sees, mis tähendab, et aku suudab lühikese aja jooksul väljastada vähem energiat kui soojema ilmaga.
Statistika näitab, et temperatuuril -18 kraadi Celsiuse järgi on täislaetud pliiaku käivitusvõimsus langenud ligikaudu 40-50% võrreldes toatemperatuuriga. Samal ajal nõuab külmunud mootori ringiajamine paksu õli tõttu kuni kaks korda rohkem energiat. See tekitabki olukorra, kus nõrgenenud aku peab tegema topelttööd. Kui siia lisada lühikesed linnasõidud ja suur elektritarbimine (istmesoojendused, klaasisoojendused), on tulemuseks krooniliselt alalaetud aku, mis on vastuvõtlik kahjustustele.
Viga number 1: Külmunud aku laadimine
See on vaieldamatult kõige ohtlikum viga, mida autojuht teha saab. Tühja aku elektrolüüt (väävelhappe ja vee segu) muutub keemiliselt koostiselt sarnasemaks tavalisele veele. Kui täislaetud aku elektrolüüt külmub alles väga ekstreemsetel temperatuuridel (umbes -60°C), siis tühjenenud aku võib jäätuda juba paari miinuskraadi juures.
Miks on see ohtlik?
- Plahvatusoht: Kui üritate laadida jäätunud akut, ei saa vool elektrolüüdis vabalt liikuda. See tekitab akuplaatidel kiiresti gaase (vesinikku ja hapnikku), mis ei pääse jää tõttu välja. Rõhk tõuseb ja säde (kasvõi klambrite ühendamisel) võib põhjustada aku plahvatuse, pritsides hapet laiali.
- Füüsiline kahjustus: Jäätuv vesi paisub. See võib purustada aku sisemised plaadid või lüüa korpusesse mõrad, muutes aku täiesti kasutuskõlbmatuks.
Enne laadima asumist kontrollige alati visuaalselt aku korpust. Kui see on punnis või kummis, on aku tõenäoliselt külmunud. Sellist akut ei tohi mingil juhul laadida ega “täkku” anda. Aku tuleb viia siseruumi ja lasta sel loomulikult üles sulada, mis võib võtta aega kuni 24 tundi, enne kui laadimisprotsessi tohib alustada.
Viga number 2: Vale laadija või režiimi kasutamine
Kõik akulaadijad ei ole võrdsed ja vale seadme kasutamine talvel võib akut pigem kahjustada kui aidata. Paljud vanakooli “trafolaadijad” ei suuda tuvastada aku seisukorda ega temperatuuri. Nad lihtsalt suruvad voolu peale, mis võib viia ülelaadimiseni ja aku keemahakkamiseni.
Nutikate laadijate vajalikkus
Talvel on tungivalt soovitatav kasutada kaasaegseid nutilaadijaid (smart chargers), millel on spetsiaalne talverežiim (sageli tähistatud lumehelbe ikooniga). Külm aku vajab laadimiseks kõrgemat pinget. Kui tavarežiim laeb akut pingega 14.4V, siis talverežiim tõstab selle sageli 14.7V või isegi kõrgemale. Ilma selle lisapingeta ei saavuta külm aku kunagi 100% laetuse taset, jäädes alalaetuks ja sulfeerudes kiiremini.
AGM ja EFB akude eripärad
Moodsad autod, eriti need, mis on varustatud Start-Stop süsteemiga, kasutavad sageli AGM (Absorbent Glass Mat) või EFB akusid. Nende laadimine vana nõukogudeaegse laadijaga on kindel viis aku eluiga lühendada. AGM akud on tundlikud ülepinge suhtes ja nõuavad täpset laadimisprofiili, mida suudavad pakkuda vaid mikroprotsessoriga juhitavad laadijad.
Viga number 3: Aku laadimine ilma autot vooluvõrgust lahti ühendamata (uuemad autod)
Vanemate autode puhul polnud vahet, kas laadisite akut otse klemmidelt, kui see oli autoga ühendatud. Tänapäevaste sõidukite puhul on olukord keerulisem. Autod on täis tundlikku elektroonikat ja paljudel on peal BMS (Battery Management System) ehk aku juhtimissüsteem.
Kui ühendate laadija otse aku klemmidele (eriti miinusklemmile), võib juhtuda, et auto BMS andur jääb vooluahelast välja ega registreeri, et akut laetakse. Tulemus? Auto “arvab” endiselt, et aku on tühi, ja võib piirata mugavusseadmete tööd (nt lülitab välja istmesoojenduse) või tõstab asjatult generaatori koormust, rikkudes pikas perspektiivis uut akut.
Õige tegutsemisviis:
- Lugege alati auto kasutusjuhendit. Seal on kirjas, kus asuvad laadimispunktid.
- Tavaliselt tuleb pluss-juhe ühendada aku plussklemmile, kuid miinus-juhe tuleb ühendada auto kere külge (spetsiaalne maanduspunkt) või mootoriploki külge, et vool läbiks ka BMS andurit.
Viga number 4: Kiirlaadimine ja “täku” andmine kui püsilahendus
Külma ilmaga on kiusatus kasutada laadija “Boost” või “Start” funktsiooni, et auto kiiresti käima saada. Kuigi see on hädaolukorras omal kohal, on see aku tervisele kurnav. Kiirlaadimine tekitab akus palju soojust ja võib kahjustada plaate. Kui teil on aega, on aeglane laadimine (madalama amperaaziga pika aja jooksul) alati tervislikum valik, kuna see võimaldab keemilistel protsessidel toimuda ühtlasemalt ja sügavamalt, taastades aku mahtuvust paremini.
Samuti on levinud müüt, et piisab auto käivitamisest käivitusabiga ja seejärel 15 minutit kohapeal tühikäigul töötamisest. Tühikäigul töötav mootor toodab vaevalt piisavalt voolu auto enda süsteemide (tuled, soojendus, mootori juhtimine) käigushoidmiseks, rääkimata külma ja tühja aku laadimisest. Aku korralikuks täislaadimiseks sõidu ajal on vaja vähemalt 30–60 minutit maanteesõitu, kuid kindlaim viis on siiski statsionaarne laadija.
Viga number 5: Ohutusnõuete eiramine suletud ruumides
Talvel kiputakse akut laadima garaažis, mis on sageli halvasti ventileeritud, et hoida soojust. Nagu eelnevalt mainitud, eraldub laadimisprotsessi käigus vesinikku. See on äärmiselt plahvatusohtlik gaas. Piisab vaid ühest sädemest – näiteks laadija klemmi eemaldamisel –, et tekitada tõsine õnnetus.
Peamised ohutusreeglid:
- Laadige akut alati hästi ventileeritud ruumis.
- Kandke kaitseprille, sest happepritsmed võivad põhjustada pimedaksjäämist.
- Ühendage laadija vooluvõrku alles pärast seda, kui olete klambrid aku külge kinnitanud.
- Lõpetamisel eemaldage laadija esmalt vooluvõrgust ja alles siis võtke klambrid aku küljest lahti. See vähendab sädemete tekkimise riski aku vahetus läheduses.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kui kaua tuleks akut talvel laadida?
See sõltub aku mahutavusest (Ah) ja laadija võimsusest (A). Keskmise 60-70Ah aku täislaadimine tühjast olekust nutika 5A laadijaga võib võtta aega 12–24 tundi. Talvel külma akuga on protsess aeglasem. Jälgige laadija indikaatoreid – roheline tuli on kindlaim märk.
Kas ma võin jätta laadija aku külge terveks talveks?
Jah, aga ainult juhul, kui kasutate nutikat hoolduslaadijat (trickle charger / maintainer), millel on vastav funktsioon. Sellised laadijad lülituvad pärast aku täitumist säilitusrežiimile, hoides akut optimaalsel tasemel ilma seda üle laadimata. Vanu trafolaadijaid ei tohi järelevalveta jätta.
Mida teha, kui aku “silm” on must või valge?
Paljudel hooldusvabadel akudel on indikaator (“silm”). Roheline tähendab, et aku on laetud. Must tähendab tavaliselt, et aku vajab laadimist. Valge või hele (mõnikord kollane) viitab sageli madalale elektrolüüdi tasemele või riknenud akule, mida laadimine enam ei päästa.
Kas AGM akut tohib laadida tavalise laadijaga?
Ei ole soovitatav. Tavaline laadija võib kasutada AGM aku jaoks liiga kõrget pinget (üle 14.8V) teatud laadimisfaasides, mis kuivatab aku sisemust ja rikub ventiilid. Kasutage alati laadijat, millel on spetsiaalne AGM režiim.
Millal on õige aeg vana aku pensionile saata?
Isegi parima hoolduse ja õigete laadimisvõtete korral on autoakul piiratud eluiga, mis jääb tavaliselt 4–6 aasta vahele. Kui leiate end olukorrast, kus peate akut laadima juba mitmendat korda ühe talve jooksul, vaatamata sellele, et sõiduk on tehniliselt korras ja laadimine toimus reeglite järgi, on see selge märk aku väsimisest. Mahutavuse pöördumatu kaotus (sulfateerumine) tähendab, et aku ei suuda enam energiat salvestada.
Majanduslikult on sageli mõistlikum investeerida uude kvaliteetsesse akusse kohe, kui esimesed tõsised märgid ilmnemad, selle asemel et riskida hommikuse mittekäivitumisega, hilineda olulistele kohtumistele või maksta autoabiteenuse eest. Õigeaegne akuvahetus säästab teid stressist ja kaitseb auto elektroonikat pingekõikumiste eest, mis vigase akuga paratamatult kaasnevad. Talv ei andesta nõrkusi – kontrollige oma akut juba täna.
