Iga autoomanik puutub varem või hiljem kokku olukorraga, kus sõiduki kerele on tekkinud kriimustused, täkked või on vaja vahetada välja mõni detail, mis vajab ülevärvimist. Olenemata sellest, kas tegemist on väikese parklas saadud “mälestusega” või suurema remonditööga, on kriitilise tähtsusega leida täpselt õige värvitoon. Paljud inimesed arvavad ekslikult, et piisab vaid värvuse nimetamisest – näiteks “hõbedane metallik” või “tumemust” – kuid tegelikkuses on autotööstuses kasutusel tuhandeid erinevaid varjundeid, mis silmaga vaadates võivad tunduda sarnased, kuid kõrvuti asetatuna on selgelt erinevad. Kõige kindlam ja täpsem viis õige tooni tuvastamiseks on kasutada auto tehasetähist ehk VIN-koodi (Vehicle Identification Number). See unikaalne kombinatsioon numbritest ja tähtedest on justkui auto DNA, mis sisaldab kogu vajalikku informatsiooni sõiduki sünnihetkest, sealhulgas täpset värviretsepti.
Mis on VIN-kood ja miks see värvi määramisel oluline on?
VIN-kood on 17-kohaline tähtedest ja numbritest koosnev jada, mis on unikaalne igale maailmas toodetud sõidukile. See standardiseeritud süsteem (ISO 3779) võeti kasutusele 1980. aastate alguses ning see võimaldab tuvastada auto tootjat, mudelit, tootmisaastat, mootori tüüpi ja tehasevarustust. Kuigi VIN-kood ise ei ole otseselt “värvikood” (see tähendab, et te ei leia sealt tavaliselt otsest värvi nime nagu “Red”), on see võti, mis avab ukse tootja andmebaasi.
Autotootjad kasutavad keerukaid värvisegusid. Näiteks võib ühel automargil olla ühel ja samal aastal valikus viis erinevat valget tooni: “Alpine White”, “Mineral White”, “Brilliant White” jne. Mõni on tavaline (solid), teine metallik (metallic) ja kolmas pärlmutter (pearl). Kui ostate parandusvärvi või lasete detaili värvida vale koodi järgi, jääb tulemus laiguline ja riivab silma. VIN-koodi kaudu saadud info viib teid täpse OEM (Original Equipment Manufacturer) värvikoodini, mis tagab, et uus värvikiht ühtib tehases peale kantud värviga keemiliselt ja visuaalselt.
Kus asub auto VIN-kood ja värvikoodi silt?
Esimene samm on leida üles info, mis on autole füüsiliselt märgitud. Kuigi VIN-kood on kirjas ka auto registreerimistunnistusel (tehnilises passis), on värvikoodi leidmiseks sageli vaja vaadata sõiduki kerel asuvat andmesilti (identification plate). See silt sisaldab tihti nii VIN-koodi kui ka eraldiseisvat värvikoodi.
Kõige levinumad asukohad, kust andmesilti otsida, on järgmised:
- Juhiukse piit või ava: See on kõige tavalisem koht enamiku tänapäevaste autode puhul. Silti näete, kui avate juhiukse ja vaatate B-piilarit (post, mis asub esi- ja tagaukse vahel) või ukse enda sisekülge.
- Mootoriruum: Paljudel vanematel autodel ja teatud markidel (näiteks BMW või Mercedes-Benz) võib andmeplaat asuda mootoriruumi siseseintel, amordikannudel või radiaatori eesmisel talal.
- Pagasiruum: Eriti levinud Volkswageni grupi autodel (VW, Audi, Skoda, Seat). Silt on sageli kleebitud pagasiruumi põhjamati alla, varuratta süvendisse või küljepaneelile.
- Armatuurlaud: VIN-kood on alati nähtav läbi esiklaasi armatuurlaua vasakus nurgas, kuid seal ei ole tavaliselt kirjas värvikoodi. See aitab vaid VIN-i tuvastamisel.
- Hooldusraamat: Kui autoga on kaasas originaalne hooldusraamat, on selle esimesel leheküljel sageli sama kleebis, mis asub pagasiruumis, sisaldades kõiki varustuse ja värvi koode.
Kuidas tuletada värvikood VIN-koodist?
Kui olete VIN-koodi leidnud, kuid ei suuda tuvastada eraldi värvikoodi kleebist või on see kulunud loetamatuks, on teil kolm peamist võimalust, kuidas VIN-koodi abil õige toon teada saada.
1. Margiesinduse poole pöördumine
See on kõige kindlam ja lollikindlam meetod. Helistage või minge kohale oma automargi ametlikku esindusse ja andke neile oma auto VIN-kood. Varuosade osakond sisestab koodi oma süsteemi ja saab teile öelda täpse värvikoodi ning värvi nime. Samuti saavad nad sageli pakkuda kohe ka parandusvärvi komplekti (väike pudel pintsliga), mis on toodetud täpselt selle koodi järgi.
2. Veebipõhised dekoodrid ja andmebaasid
Internetis on mitmeid tasuta ja tasulisi VIN-koodi dekoodreid. Sisestades oma 17-kohalise koodi, kuvatakse teile auto tehnilised andmed, sealhulgas tihti ka välisvärvi kood ja nimetus. Tuleb siiski olla ettevaatlik, sest tasuta andmebaasid ei pruugi alati olla 100% täpsed või ei pruugi sisaldada infot erivärvide (Individual/Exclusive) kohta.
3. Spetsialiseerunud autovärvide kauplused
Autovärvidele spetsialiseerunud kauplustel on ligipääs professionaalsetele tarkvaradele. Kui lähete poodi tehnilise passiga, saavad nad VIN-koodi alusel süsteemist järele vaadata, milline on selle auto tehasevärv, ja segada teile valmis täpselt vajaliku koguse värvi, olgu see siis aerosoolis või purgis.
Erinevate automarkide värvikoodide eripärad
Igal autotootjal on oma süsteem, kuidas värvikoode tähistatakse. Nende teadmine aitab andmesildilt õige numbriühendi kiiremini üles leida.
- Volkswageni grupp (VW, Audi, Skoda, Seat): Värvikoodid on tavaliselt 2-4 kohalised tähe- ja numbrikombinatsioonid, algavad sageli tähega ‘L’ (nt LB9A, LY9C). Nagu mainitud, otsige kleebist pagasiruumist mati alt.
- BMW ja Mini: Kood on tavaliselt kolmekohaline number või tähe-numbri kombinatsioon (nt 300, A52). Silt asub sageli mootoriruumis amordikannul või uksepostil ning seal on kirjas ka värvi nimi saksa keeles (nt “Alpinweiss”).
- Mercedes-Benz: Kasutab tavaliselt kolmekohalist numbrikoodi (nt 744, 197). See asub enamasti kõrvalistuja uksepiidal või mootoriruumis radiaatori toel.
- Ford: Fordi koodid on Euroopa mudelitel sageli B-piilaril asuval sildil teises veerus altpoolt lugedes. See on tihti vaid kahetäheline kood, mis nõuab dekodeerimist andmebaasi abil, kuna sama kood võib eri aastatel tähendada erinevat tooni.
- Jaapani autod (Toyota, Honda, Mazda): Koodid on selgelt märgitud andmesildile (sageli tähistatud kui “Color” või “C/TR” – Color/Trim). Toyota koodid on kolmekohalised (nt 040, 1G3).
Miks ei piisa värvi valimisel ainult “silma järgi” hindamisest?
Visuaalne hindamine on autovärvide puhul äärmiselt petlik. Inimsilm võib küll eristada suurt hulka värve, kuid autovärvid on keemiliselt keerulised. Lisaks põhivärvile sisaldavad need eri suuruses metallihelbeid (metallik), vilgukivi osakesi (pärlmutter) või spetsiaalseid pigmente (xirallic), mis muudavad tooni sõltuvalt valguse langemise nurgast.
Kaks autot võivad parklas kõrvuti seistes tunduda identsed “tumehallid”, kuid üks võib olla sinaka alatooniga ja teine kollaka alatooniga. Kui kasutate vale parandusvärvi, jääb parandatud koht päikese käes “karjuma”. VIN-koodi alusel segatud värv tagab, et retseptis on kasutatud õigeid komponente õiges vahekorras. See on eriti kriitiline kohtparanduste puhul, kus uus värv peab sujuvalt hajuma vanasse.
Vana värv vs. tehasevärv: probleemid pleekimisega
Kuigi VIN-kood annab teile täpse info selle kohta, mis värvi auto tehasest väljus, on siin üks oluline nüanss: aeg ja keskkond. UV-kiirgus, ilmastikutingimused, pesuained ja saaste pleegitavad ja muudavad auto värvkatet aastatega. See tähendab, et 10 aastat vana punane auto ei ole enam täpselt sama tooni, mis VIN-koodi järgi segatud värske värv.
Selle probleemi lahendamiseks on professionaalsetel värvimeistritel abivahendid:
- Värvikaardid (lehvikud): Iga tehasekoodi juures on sageli mitu variatsiooni (tumedam, heledam, kollakam). Meister võrdleb neid reaalse autoga.
- Spektrofotomeeter: See on seade, mis asetatakse auto kerele ja mis “loeb” värvi koostist, arvestades ka pleekimist. Seejärel korrigeerib tarkvara VIN-koodi põhist retsepti, et see vastaks auto tegelikule seisukorrale.
Seega, kui tegemist on vana autoga ja suurema pinnaga, on soovitatav lasta spetsialistil tooni korrigeerida, mitte tugineda pimesi vaid VIN-koodile.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Alljärgnevalt leiate vastused levinumatele küsimustele seoses auto värvikoodi tuvastamisega.
Kas VIN-koodist piisab alati 100% õige värvi saamiseks?
Üldjuhul jah, VIN-kood annab tehase originaaltooni. Siiski, kui auto on vana ja värv pleekinud, võib värske värv erineda. Samuti on mõnikord harvadel juhtudel autotootja kasutanud sama koodi all veidi erinevaid partiisid. Professionaalne värvija teeb alati enne värvimist proovipinna.
Ma ei leia autolt kuskilt värvikoodi silti, mida teha?
Kui silt on kadunud või loetamatu, on parim lahendus võtta auto registreerimistunnistus ja minna automargi esindusse või spetsiaalsesse autovärvide poodi. Nemad saavad VIN-koodi (kere numbri) alusel teha päringu andmebaasi.
Kas ma saan kasutada mobiilirakendust värvikoodi skaneerimiseks?
On olemas äppe, mis lubavad VIN-koodi skaneerida ja annavad infot auto kohta, kuid nende täpsus värvikoodi osas varieerub. Need on head esmaseks info hankimiseks, kuid värvi ostmiseks soovitame usaldada ametlikke andmebaase või värvipoe spetsialiste.
Mis vahe on “värvikoodil” ja “värvi nimel”?
Värvi nimi (nt “Tornado Red”) on turunduslik nimetus. Värvikood (nt “LY3D”) on tehniline retsept. Ühel nimel võib olla mitu erinevat koodi läbi aastate, seega ostke värvi alati koodi, mitte nime järgi.
Ettevalmistus ja värviparanduste tegemine
Olles edukalt tuvastanud oma auto värvikoodi VIN-koodi või andmesildi abil ning soetanud õige parandusvärvi, on oluline meeles pidada, et tulemus sõltub suuresti eeltööst. Isegi maailma täpseim värvitoon ei jää püsima ega näe hea välja, kui aluspind on ettevalmistamata. Enne värvi pealekandmist tuleb kahjustatud koht põhjalikult puhastada pigist, vahast ja roostest. Selleks tuleks kasutada spetsiaalseid silikoonieemaldajaid ja vajadusel lihvpaberit.
Väiksemate täkete puhul, kus kasutatakse värvipulka või pintslit, kehtib reegel “vähem on rohkem”. Kandke värvi peale õhukeste kihtidena, lastes neil vahepeal kuivada. Kui tegemist on metallikvärviga, on kindlasti vajalik katta värvikiht lõpuks ka läbipaistva lakiga (clear coat), mis annab pinnale läike ja kaitseb värvi keskkonnamõjude eest. Ilma lakita jääb metallikvärv matt ja kaitsetu. Õige koodi leidmine on vaid esimene samm, kuid hoolikas ja kannatlik pealekandmine tagab, et parandatud koht muutub märkamatuks ja auto säilitab oma kaubandusliku välimuse.
