Autoomaniku jaoks on tehnoülevaatuse aeg sageli seotud teatud ärevusega, isegi kui sõiduk tundub igapäevasel kasutamisel täiesti töökorras olevat. Statistika näitab, et märkimisväärne osa autodest ei läbi kontrolli esimesel katsel ning sageli on põhjuseks pisivead või hooletusest tingitud puudused, mida oleks saanud lihtsa vaevaga ennetada. Ülevaatuspunktis avastatud vead jagunevad üldiselt kolme kategooriasse: väheolulised vead, mis ei takista ülevaatuse läbimist, kuid tuleb kõrvaldada; olulised vead, mis saadavad auto korduvülevaatusele; ning ohtlikud vead, mis keelavad sõiduki edasise kasutamise liikluses koheselt. Et vältida korduvkülastusega seotud ajakulu ja lisatasusid, on mõistlik teada, millised on need “karid”, millele Eesti autojuhid kõige sagedamini otsa sõidavad.
Valgustusseadmete seisukord ja ebaõige kasutus
Üks kõige levinumaid põhjuseid, miks tehnoülevaatus ebaõnnestub, on seotud auto valgustusega. Siin ei räägi me ainult läbipõlenud pirnidest, mida on lihtne märgata, vaid keerukamatest probleemidest, millele tavajuht tähelepanu ei pööra. Tänapäeva autode plastist esituled kipuvad UV-kiirguse ja teede abrasiivse mustuse tõttu tuhmuma. Kui tuleklaas on liialt matistunud, ei suuda valgusvihk enam korrektselt teed valgustada ning hajub valesti, pimestades vastutulijaid. See on kindel põhjus korduvülevaatuse määramiseks.
Lisaks tulede seisukorrale on kriitilise tähtsusega nende reguleeritus. Isegi väike põrutus või pirni vahetus võib valgusvihu paigast nihutada. Veelgi suurem probleem on aga ebaõigete valgusallikate kasutamine. Ülevaatuspunktides nähakse sageli autosid, kuhu on halogeenpirnide asemele paigaldatud LED- või ksenoonpirnid, mis ei ole selle laterna jaoks ette nähtud. Selline “tuuning” rikub valgusvihu geomeetriat ja on liikluses ohtlik, mistõttu sellist autot läbi ei lasta. Samuti ei tohi unustada pisidetaile: tihti on põhjuseks hoopis mittetöötav numbrituli või pragunenud suunatule klaas, mis laseb valgusel paista valge, mitte nõutud kollasena.
Pidurisüsteemi varjatud vead
Pidurisüsteem on auto üks olulisemaid turvaelemente ja seetõttu on kontroll selles osas äärmiselt põhjalik. Rullikutel testides selgub tõde, mida juht ise sõites ei pruugi tajuda. Levinud probleemiks on pidurdusjõu ebaühtlus samal teljel – kui üks ratas pidurdab teisest oluliselt tugevamini, võib auto järsul pidurdamisel juhitavuse kaotada. See viga on sageli tingitud kinni jäänud pidurisadulatest või kolbidest, mis on Eesti kliimas ja soolatud teedel sagedane nähtus.
Eraldi tähelepanu nõuab seisupidur ehk käsipidur. Paljud juhid, eriti need, kes sõidavad automaatkäigukastiga autodega, kasutavad käsipidurit harva. Selle tulemusena trossid venivad või mehhanismid roostetavad kinni. Ülevaatusel peab käsipidur hoidma autot kindlalt paigal ja rakenduma võrdselt mõlemale rattale. Samuti kontrollitakse visuaalselt pidurivoolikuid ja -torusid. Kui metallist piduritorudel on sügav korrosioon või kummivoolikutel on näha pragusid ja pundumisi, on tegemist ohtliku veaga. Pidurite puhul ei tehta järeleandmisi, sest toru purunemine liikluses võib lõppeda traagiliselt.
Veermik ja vedrustus
Eesti teede seisukord paneb autode veermiku tõsise koormuse alla, mistõttu on lõtkud liigendites ja puksides väga sagedased külalised ülevaatuspunktide raportites. Ülevaataja kasutab spetsiaalset loksutit, mis toob esile ka kõige väiksemad kulumismärgid. Sagedased probleemid on:
- Kulunudarniirid (šarniirid): Need kuuluvad asendamisele kohe, kui tekib lõtk, sest purunemisel võib ratas alt ära tulla.
- Katkised tolmukatted: Veovõlli või roolilati tolmukatte purunemine laseb mustuse mehhanismi sisse, mis hävitab detaili kiiresti. Katkine tolmukate on viga, mis tuleb parandada.
- Amortisaatorite ja vedrude seisukord: Kui amortisaator lekib või vedru on murdunud (sageli murdub vaid väike tükk vedru otsast, mida silmaga raske märgata), siis ülevaatust ei läbita.
Veermiku puhul on oluline teada, et kolin sõidu ajal on juba hiline indikaator. Ülevaatusel leitakse vead sageli enne, kui need hakkavad juhile akustiliselt märku andma.
Heitgaasid ja mootori lekkeid
Keskkonnanõuded muutuvad järjest rangemaks ja heitgaaside test on paljudele vanematele autodele komistuskiviks. Bensiinimootorite puhul on peamiseks probleemiks CO ja HC (põlemata kütus) kõrge tase, mis viitab sageli probleemidele katalüsaatoris, lambda-anduris või mootori üldises kulumises. Diiselmootorite puhul mõõdetakse heitgaaside suitsusust. Siin on kriitiliseks teguriks tahmafilter (DPF). Kui filter on ummistunud või, mis veel hullem, eemaldatud, on läbipõrumine garanteeritud. Diiselauto omanikul tasub enne ülevaatust teha pikem maanteesõit kõrgemate pööretega, et süsteem puhtaks põletada.
Lisaks heitgaasidele vaadatakse auto alla ka lekete tuvastamiseks. Mootori, käigukasti või diferentsiaali õlilekked ei ole mitte ainult keskkonnaoht, vaid ka tuleohutuse risk. Kui auto alt tilgub vedelikke, ei saa ülevaatuskaart templit. “Higi” mootoril on tavaliselt lubatud, kuid tilkuv leke on kindel “ei”.
Kere seisukord ja rooste
Rooste on põhjamaades autode suurim vaenlane. Siiski tuleb eristada pindmist roostet ja läbivat korrosiooni kandvates konstruktsioonides. Ülevaatusel on fookuses just viimane. Auto karbid, poolraamid ja põhjapaneelid peavad olema tugevad. Kui ülevaataja haamer läbistab karbi või poolraami, on tegemist ohtliku veaga. Samuti on keelatud teravad servad kere välispinnal – näiteks roostetanud tiivakaared, mis võivad jalakäijat vigastada.
Tähelepanu tuleks pöörata ka esiklaasile. Klaasipuhastajate tööalas olevad praod või täkked on keelatud, kuna need takistavad juhi vaatevälja ja võivad pimestada. Kui pragu asub otse juhi vaateväljas, on korduvülevaatus vältimatu.
Kohustuslik turvavarustus
See on ilmselt kõige lihtsamini ennetatav vigade kategooria, kuid üllatavalt paljud põruvad just siin. Igas autos peab olema kindel komplekt turvavarustust ja see peab olema töökorras.
- Tulekustuti: See on number üks põhjus lihtsates vigades. Autos peab olema vähemalt 1 kg (soovitavalt 2 kg) pulberkustuti. Kriitiline on kontrollida kustuti kontrollkleebist. Kustutit tuleb kontrollida litsentseeritud spetsialisti juures iga aasta (kui tootja ei ole ette näinud teisiti, tavaliselt siiski aasta). Aegunud kontrollkleebisega kustuti võrdub kustuti puudumisega.
- Ohukolmnurk: Peab olema terve ja kasutuskõlblik.
- Tõkiskingad: Sõidukil peavad olema kaasas rattatõkised (tõkiskingad).
- Autoapteek: See on kohustuslik juriidilisele isikule kuuluvas sõidukis (ametiauto), kuid rangelt soovituslik ka eraisikule. Siiski, eraisiku autol selle puudumine tavaliselt ülevaatuse läbimist ei takista, kuid seadused võivad muutuda ja ohutuse huvides peaks see alati olemas olema.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kui palju maksab korduvülevaatus?
Korduvülevaatuse hind on tavaliselt tunduvalt soodsam kui korraline ülevaatus, kuid see kehtib vaid juhul, kui lähete tagasi samasse ülevaatuspunkti. Hinnad varieeruvad ettevõtteti, kuid jäävad sageli vahemikku 5–15 eurot. Kui lähete teise teenusepakkuja juurde, tuleb tasuda täishind ja läbida kogu kontroll uuesti.
Kui kaua on aega korduvülevaatuse tegemiseks?
Pärast “Olulise vea” (OV) tuvastamist on teil aega vigade kõrvaldamiseks ja korduvülevaatuse läbimiseks kuni 30 päeva (või kuni ülevaatuskaardil märgitud kuupäevani). Selle aja jooksul tohib sõidukiga liigelda, kuid vaid ettevaatlikult ja eesmärgiga viga parandada.
Kas ma tohin sõita, kui sain “Ohtliku vea” (OV)?
Ei. Ohtliku vea puhul on sõiduki kasutamine liikluses koheselt keelatud. Sõiduk tuleb ülevaatuspunktist ära toimetada puksiiriga ning liiklusesse tohib naasta alles pärast remonti ja eduka ülevaatuse läbimist.
Kas LED-pirnide paigaldamine numbrituledesse on lubatud?
Ainult juhul, kui tulelatern on vastavalt markeeritud ja tootja on selle ette näinud, või kui kasutatakse sertifitseeritud (E-märgistusega) LED-pirne, mis on mõeldud konkreetse halogeenpirni asenduseks. Hiinast tellitud odavad LED-id on üldjuhul keelatud, kuna need ei vasta valgustugevuse ja hajumise nõuetele.
Mida tähendab märge “VO” ülevaatuslehel?
VO tähendab “Väheoluline viga”. See tähendab, et ülevaatus on läbitud ja uus kleeps/märge on passis, kuid teil on kohustus see viga esimesel võimalusel kõrvaldada. Politsei võib teid teel peatada ja trahvida, kui viga on endiselt parandamata, kuigi ülevaatus kehtib.
Strateegiline ettevalmistus ülevaatuse päevaks
Ehkki auto tehniline seisukord peaks olema hea aastaringselt, saab vahetult enne ülevaatuspunkti külastamist teha mõned toimingud, mis suurendavad läbimise tõenäosust ja jätavad ülevaatajale parema mulje. Puhas auto on esimene märk sellest, et omanik hoolib oma sõidukist. Peske auto puhtaks, kaasa arvatud numbrimärgid ja tuled. See võimaldab ülevaatajal tööd teha kiiremini ja väldib arusaamatusi poriste tuleklaaside või loetamatute numbrite pärast.
Teine oluline nüanss on turvavarustuse kättesaadavus. Ärge matke ohukolmnurka ja tulekustutit pagasiruumi põhja asjade alla. Tõstke need nähtavale kohale, näiteks kõrvalistmele, et näidata oma valmisolekut. See säästab aega ja näitab korrektsust. Samuti kontrollige vahetult enne sissesõitu kõik tuled üle – on juhtumeid, kus pirn põleb läbi just ülevaatuspäeva hommikul.
Kõige kriitilisem on aga mootori temperatuur, eriti vanemate bensiini- ja diiselmootorite puhul. Külm katalüsaator ei toimi efektiivselt ja võib anda heitgaasitestis vale negatiivse tulemuse. Sõitke enne ülevaatust autoga vähemalt 15-20 minutit, et mootor ja väljalaskesüsteem saavutaksid töötemperatuuri. Diiselautode puhul aitab “torude puhtaks köhimine” ehk maanteesõit madalama käigu ja kõrgemate pööretega vahetult enne testi vähendada tahmasust. Need väikesed tegevused võivad olla määravaks piiripealsete näitajate puhul ja säästa teid korduvülevaatuse ebamugavustest.
