Iga autoomaniku jaoks on iga-aastane (või uuemate autode puhul harvem) tehnoülevaatus sündmus, mis tekitab sageli teatavat ärevust. Kas auto on ikka tehniliselt korras? Kas ma pean tegema kulukaid remonditöid? Kas ma pääsen esimese korraga läbi? Need on täiesti loomulikud küsimused. Reaalsus on aga see, et suur osa korduvülevaatusele saatmise põhjustest on tegelikult pisivead, mida iga autoomanik suudaks ise enne ülevaatuspunkti külastamist tuvastada ja likvideerida. See säästab nii teie aega, raha kui ka närvirakke, vältides vajadust maksta korduvülevaatuse tasu ja broneerida uut aega. Järgnevalt vaatame detailselt läbi peamised sõlmed ja detailid, mida peaksite oma auto juures kriitilise pilguga hindama.
Valgustusseadmed ja nähtavus on number üks probleem
Statistika näitab järjekindlalt, et just valgustusseadmete rikked on kõige sagedasem põhjus, miks autod ülevaatuselt tagasi saadetakse. See on irooniline, sest tulede kontrollimine on ilmselt kõige lihtsam tegevus, mida juht saab teha.
- Lähituled ja kaugtuled: Veenduge, et mõlemad põlevad. Kui autol on ksenoon- või LED-tuled, kontrollige, et valgusvihk oleks selge ja ei virvendaks. Tuhmunud või kolletunud tuleklaasid (plastik) võivad samuti olla probleemiks, kuna need hajutavad valgust valesti. Vajadusel laske tuled poleerida.
- Suunatuled ja ohutuled: Kontrollige kõiki suunatulesid, k.a külgedel ja peeglitel asuvaid kordajaid. Tihti unustatakse, et kiire klõbistamine armatuuril viitab läbipõlenud pirnile.
- Piduritulede kontroll: See võib üksi olles tunduda keeruline. Lihtne nipp on tagurdada auto vastu seina või garaažiust pimedas või hämaras – peeglist on näha, kas seinal punane valgus süttib, kui vajutate piduripedaali. Ärge unustage lisapidurituld tagaaknal.
- Numbrituled: See on klassikaline “lihtne viga”. Auto tagaosas asuv registreerimismärk peab olema pimedas loetav. Sageli on üks kahest pirnist läbi põlenud.
- Udutuled: Kui autol on eesmised või tagumised udutuled, peavad need töötama. Katkine udutuli on viga, isegi kui te seda kunagi ei kasuta.
Lisaks tuledele on kriitiline ka nähtavus. Klaasipuhastajad ehk kojamehed peavad pühkima klaasi puhtaks ilma triipe jätmata. Kui kumm on vana ja pragunenud, vahetage harjad uute vastu. Veenduge, et klaasipesuvedeliku paak on täis ja düüsid töötavad. Esiklaasis ei tohi juhi vaateväljas olla pragusid ega täkkeid, mis segavad nähtavust.
Rehvid ja veljed – teie ainus kontakt teega
Rehvid on ohutuse seisukohalt kriitilise tähtsusega ja ülevaatajad on selles osas kompromissitud. Siin ei piisa vaid sellest, et rehv on “ümmargune ja must”.
Mustri sügavus ja kulumine
Eestis kehtivad konkreetsed nõuded rehvimustri jääksügavusele. Suverehvidel peab see olema vähemalt 1,6 mm, kuid soovituslik on mitte lasta sellel langeda alla 3-4 mm, kuna vihmase ilmaga väheneb pidamine drastiliselt. Talverehvidel on nõutav vähemalt 3,0 mm. Kontrollige rehve kindlasti kulumisindikaatorite järgi, mis asuvad mustri vahel.
Väga oluline on jälgida ka kulumise ühtlust. Kui rehv on seest või väljast rohkem kulunud kui keskelt, viitab see valele sillastendile või kulunud veermikuosadele. Sellise veaga võidakse teid saata esmalt remonti ja alles siis tagasi ülevaatusele. Samuti ei tohi rehvi külgedel olla muhke ega sügavaid sisselõikeid, kust paistaks kordi.
Kohustuslik ohutusvarustus autos
Paljud autoomanikud avastavad alles ülevaatuspunktis, et nende ohutusvarustus on puudulik või aegunud. See on üks lihtsamini välditavaid probleeme.
- Tulekustuti: Sõiduautos peab olema vähemalt 1 kg tulekustuti. Kõige olulisem on jälgida kontrollkleebist. Tulekustutit tuleb kontrollida iga aasta (kui see asub autos ja on allutatud vibratsioonile/temperatuurikõikumistele) või vastavalt tootja juhendile, kuid mitte harvem kui kord aastas. Kui kuupäev on möödas, on see “ohtlik viga” ja toob kaasa korduvülevaatuse.
- Ohukolmnurk: Peab olema terve ja töökorras (toestatav).
- Tõkiskingad: Sõiduautol peab olema kaks tõkiskinga. Need on vajalikud rataste fikseerimiseks, kui peate autot tõstma või parkima kallakul.
- Autoapteek: Eraisiku sõiduautos ei ole esmaabipakk kohustuslik (kuid rangelt soovituslik), ent juriidilisele isikule kuuluvas autos (tööauto) on see kohustuslik. Kontrollige ravimite ja sidemete aegumistähtaegu.
Vedelikud, lekked ja kapotialune
Ülevaatusel tõstetakse auto üles ja vaadatakse seda altpoolt. Ükski ülevaataja ei taha näha tilkuvat autot. Keskkonnareostus on tänapäeval tõsine teema.
Visake pilk auto alla seal, kus tavaliselt pargite. Kas seal on värskeid õli- või jahutusvedeliku loike? Kui jah, tuleb leke likvideerida. Vähene “higistamine” mootoriplokil on vanemate autode puhul sageli andestatav, kuid aktiivne tilkumine mitte.
Kontrollige kapoti all:
- Pidurivedeliku tase: See peab olema normis. Madal tase viitab kas lekkele või kulunud piduriklotsidele.
- Jahutusvedelik: Tase peab olema paisupaagis märkide vahel.
- Aku kinnitus: Aku peab olema korrektselt ja tugevalt kinnitatud. Lahtine aku on ohtlik ja kindel põhjus korduvülevaatuseks.
Armatuurlaua hoiatustuled
Kaasaegsed autod on täis elektroonikat ja diagnostikasüsteeme. Kui süütevõtme keeramisel süttivad armatuurlaual tuled, peavad need pärast mootori käivitamist (või lühikese aja möödudes) kustuma.
Erilist tähelepanu pöörake järgmistele tuledele:
- SRS / Airbag: Turvapadja tuli peab süüdet sisse keerates süttima (kontroll) ja seejärel kustuma. Kui see jääb põlema või ei sütti üldse, on tegemist ohtliku veaga.
- ABS / ESP: Pidurite ja stabiilsuskontrolli hoiatustuled peavad samuti kustuma. Põlev ABS-tuli tähendab automaatset läbikukkumist.
- MIL / Check Engine: Mootori rikke tuli. Sõltuvalt auto aastakäigust ja veast võib see olla takistuseks, eriti kui see mõjutab heitgaaside taset.
NB! Ärge üritage ülevaatajat petta pirni eemaldamise või teibiga katmisega. Ülevaatusel ühendatakse autoga OBD-seade, mis loeb veakoode otse auto ajust.
Pidurisüsteem ja veermik
Kuigi täpset pidurite efektiivsust saab mõõta vaid stendis, saate ise veenduda mitmes asjas. Sõidu ajal pidurdades ei tohi auto kiskuda paremale ega vasakule. Pedaal ei tohi “läbi vajuda”.
Väga oluline on seisupidur ehk käsipidur. See peab suutma autot paigal hoida ka kallakul. Kang ei tohiks tõusta liiga kõrgele. Paljudel autodel, millel on ketaspidurid taga, kipub käsipiduri mehhanism kinni jääma, kui seda harva kasutatakse. Soovitus on kasutada käsipidurit regulaarselt, et hoida trossid ja hoovad liikuvana.
Veermiku osas (liigendid, puksid) kuulake oma autot. Kolinad ebatasasel teel või naginad rooli keerates viitavad lõtkudele. Lõtkudega sarniirid või rooliotsad on väga levinud põhjus korduvülevaatuseks.
Kere seisukord ja VIN-kood
Läbiv rooste kandvates konstruktsioonides (karbid, poolraamid, põhi) on keelatud. Pindmine rooste tiibadel või ustel üldjuhul ülevaatust ei takista, kui see ei ole tekitanud teravaid servi, mis võiksid jalakäijaid vigastada. Kui kerel on auke, tuleb need enne ülevaatust lappida.
Kontrollige ka, kas auto tehasetähis (VIN-kood) on loetav. See asub sageli esiklaasi all nurgas, kapoti all stantsituna või b-piilaril kleepsuna. Kui VIN-kood on raamil rooste tõttu loetamatu, võib see tekitada suuri sekeldusi ja vajadust pöörduda Transpordiametisse.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Mis juhtub, kui ma ei läbi ülevaatust esimese korraga?
Kui autol avastatakse vigu, vormistatakse need vastavalt raskusastmele. “Väheohtlikud vead” lubatakse teil liikluses jätkata, kuid need tuleb kõrvaldada. “Ohtlikud vead” tähendavad, et saate korduvülevaatuse lehe. Teil on tavaliselt aega kuni kuu aega vigade parandamiseks ja auto uuesti ette näitamiseks. Korduvülevaatuse tasu on oluliselt väiksem kui tavahind.
Kas ma võin minna ülevaatusele naastrehvidega suvel või vastupidi?
Ei. Ülevaatusel peab auto vastama hetkel kehtivatele nõuetele. Kui lähete ülevaatusele suvel, ei tohi all olla naastrehve. Kui lähete talvel (ajal, mil talverehvid on kohustuslikud), peavad all olema nõuetele vastavad talverehvid.
Kui palju maksab tehnoülevaatus?
Hinnad varieeruvad sõltuvalt teenusepakkujast ja auto kütuseliigist (bensiin vs diisel), jäädes tavaliselt vahemikku 35–55 eurot. Korduvülevaatus maksab tavaliselt 5–15 eurot.
Kas määrdunud auto on probleem?
Otseselt määrdunud kere ei ole läbikukkumise põhjus, kuid auto peab olema piisavalt puhas, et ülevaataja saaks kontrollida kere seisukorda, tulesid ja VIN-koodi. Äärmiselt mudane auto võidakse paluda enne kontrolli puhtaks pesta.
Mida tähendab “eriti ohtlik viga”?
Kui leitakse eriti ohtlik viga (näiteks pidurite täielik puudumine, tõsine kütuseleke vms), on ülevaatajal õigus ja kohustus keelata autoga edasisõit. Sellisel juhul tohib auto ülevaatuspunktist lahkuda vaid puksiiril.
Regulaarne hooldus on võti
Auto korrasoleku tagamine ei peaks olema ühekordne pingutus kord aastas enne ülevaatust, vaid pidev protsess. Autot, mida hooldatakse regulaarselt – vahetatakse õigeaegselt õlid, filtrid ja kulunud osad –, ei tabab ülevaatuspunktis harva ebameeldivaid üllatusi.
Soovituslik on ajastada oma auto iga-aastane korraline hooldus (õlivahetus ja üldkontroll) vahetult enne ülevaatuse tähtaega. Nii saab mehaanik tõstuki peal auto üle vaadata ja likvideerida potentsiaalsed vead juba eos. See annab teile kindlustunde, et sõiduk on turvaline nii teile, teie perele kui ka kaasliiklejatele. Pidage meeles, et tehniline ülevaatus ei ole kiusamine, vaid meede meie kõigi turvalisuse tagamiseks teedel.
