Auto omamine toob kaasa mitmeid kohustusi, mis ei piirdu vaid kütuse ostmise, kindlustuse sõlmimise ja tehnoülevaatuse läbimisega. Üks kriitilisemaid, kuid sageli tähelepanuta jäetud etappe sõiduki elukaarel on selle korrektne registrist kustutamine. Paljud autoomanikud avastavad end ebameeldivast olukorrast alles aastaid hiljem, kui selgub, et nende nimel on endiselt sõiduk, mida reaalsuses enam ei eksisteeri või mis on ammu maha müüdud. Arvestades Eestis kehtestatud regulatsioone ja uut mootorsõidukimaksu, on äärmiselt oluline mõista, kuidas liiklusregistri toimingud tegelikult käivad ning millised on tagajärjed, kui jätta otsad lahtiseks. Selles artiklis vaatame süvitsi, millised on seaduslikud viisid auto registrist eemaldamiseks, kuidas vältida “fantoomautode” lõksu ja miks on lammutustõend palju enamat kui lihtsalt paber.
Ajutine versus lõplik registrist kustutamine: mis on vahe?
Esimene ja kõige olulisem samm on teha vahet ajutisel ja lõplikul registrist kustutamisel. Need on kaks täiesti erinevat protsessi, millel on erinevad juriidilised ja rahalised tagajärjed. Segadus nende kahe vahel on peamine põhjus, miks inimesed satuvad hiljem probleemide küüsi.
Ajutine registrist kustutamine on mõeldud olukordadeks, kus sõidukit ei kasutata liikluses teatud perioodi jooksul, kuid see on alles ja plaanitakse tulevikus uuesti kasutusele võtta. See võib juhtuda näiteks siis, kui auto on hooajaline (kabriolett või hobiauto) või kui see vajab pikaajalist remonti. Transpordiamet kustutab sõiduki ajutiselt registrist ka automaatselt, kui:
- Sõidukil on möödunud ülevaatuse või kindlustuspoliisi kehtivusest kaks aastat.
- Omanik esitab taotluse ajutiseks kustutamiseks (maksimaalselt 24 kuuks).
Oluline on meeles pidada, et ajutine kustutamine ei vabasta omanikku lõplikult vastutusest ega kustuta sõidukit registrist jäädavalt. Sõiduk on endiselt registris “peatatud” staatusega ja omanikuna figureerite endiselt teie.
Lõplik registrist kustutamine tähendab, et sõidukit ei saa enam kunagi liikluses kasutada. See on pöördumatu protsess. Tavaliselt tehakse seda siis, kui auto on muutunud kasutuskõlbmatuks, on lammutatud või viidud Eestist püsivalt välja teise riiki. Just lõplik kustutamine on see, mis vabastab omaniku kõigist tulevastest maksudest ja kohustustest antud sõiduki suhtes.
Kuidas toimub nõuetekohane lammutamine ja registrist eemaldamine?
Kõige levinum ja seaduslikum viis vana auto lõplikuks registrist kustutamiseks on selle üleandmine litsentseeritud jäätmekäitlejale. Euroopa Liidu ja Eesti seaduste kohaselt on romusõiduk ohtlik jääde, mida ei tohi lammutada koduhoovis ega müüa ebaseaduslikele metalli kokkuostjatele, kes ei oma vastavat luba.
Protsessi sammud:
- Leidke tunnustatud lammutuskoda: Veenduge, et ettevõttel on Transpordiameti ja Keskkonnaameti poolt väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsents. Ainult need ettevõtted saavad väljastada elektroonilise lammutustõendi.
- Sõiduki üleandmine: Viige auto lammutuskotta või tellige puksiir. Koos autoga peate esitama sõiduki registreerimistunnistuse ja isikut tõendava dokumendi. Kui te ei ole omanik, on vajalik volikiri.
- Lammutustõend: Jäätmekäitleja sisestab andmed liiklusregistrisse ja väljastab lammutustõendi. See on elektrooniline kinnitus, et auto on nõuetekohaselt hävitatud.
- Automaatne kustutamine: Kui lammutustõend on registrisse jõudnud, kustutab Transpordiamet sõiduki automaatselt registrist. Omanik ei pea ise enam büroosse minema ega riigilõivu tasuma.
See on ainus “kuulikindel” viis tagada, et auto on teie nimelt kadunud. Kui müüte auto suvalisele eraisikule varuosadeks ilma omanikuvahetust vormistamata, jääb auto registrisse teie nimele, isegi kui ostja lubab selle “ise korda ajada”.
Fantoomsõidukite probleem ja kuidas seda lahendada
Eestis on tuhandeid niinimetatud “fantoomsõidukeid”. Need on autod, mis on paberite järgi endiselt registris ja kuuluvad konkreetsele isikule, kuid reaalsuses on need ammu lammutatud, maha müüdud ilma dokumentideta või metsa alla roostetama jäetud. Probleem muutus teravaks seoses automaksu kehtestamisega, kuna maksustatavaks objektiks on registrikanne, mitte füüsiline auto.
Kui teil on nimel auto, mida enam ei eksisteeri ja mille kohta puudub lammutustõend, on olukord keerulisem. Transpordiamet on loonud erimeetmed selliste olukordade lahendamiseks, kuid need nõuavad omanikult aktiivset tegutsemist ja tõendamist.
Mida teha, kui lammutustõendit ei ole võimalik saada?
Kui auto on hävinud või kadunud aastaid tagasi ja seda ei ole võimalik enam lammutuskotta viia, tuleb esitada Transpordiametile taotlus sõiduki registrist kustutamiseks muudel alustel. Siin tuleb arvestada järgmiste nüanssidega:
- Tõendusmaterjal: Peate selgitama, mis sõidukiga juhtus. Kas see põles maha? Varastati? Müüdi 10 aastat tagasi? Igasugune dokumentaalne tõestus (politsei tõend varguse kohta, päästeameti tõend tulekahju kohta) on abiks.
- Riigilõivud ja menetlus: Ilma lammutustõendita kustutamine võib teatud juhtudel kaasa tuua riigilõivu või menetlustasu, eriti kui tegemist on uuema sõidukiga, mis on “kaduma läinud”. Riik soovib vältida olukorda, kus autosid lammutatakse illegaalselt loodust reostades.
- Fantoomautode amnestiad: Riik on perioodiliselt pakkunud võimalusi vanade, ammu kadunud sõidukite lihtsustatud korras kustutamiseks, et puhastada registrit enne uute maksude rakendumist. Jälgige Transpordiameti ametlikke teadaandeid selle kohta.
Sõiduki müük välismaale ja registrist kustutamine
Teine levinud põhjus registrist kustutamiseks on auto eksport ehk müük välisriiki. See on protseduur, kus paljud eksivad, jättes auto Eesti registrisse aktiivseks.
Kui müüte auto välismaalasele, kes viib selle Eestist minema, peab toimuma üks kahest:
- Uus omanik registreerib auto oma koduriigis. Kui see toimub Euroopa Liidu piires, saadab välisriigi register info Eesti Transpordiametile ja auto kustutatakse siinsest registrist automaatselt. See protsess võib aga võtta aega (kuudest kuni poole aastani).
- Teie kui müüja esitate Transpordiametile teate sõiduki võõrandamisest ja taotlete selle registrist kustutamist ekspordi eesmärgil. Selleks on vaja müügilepingut ja soovitavalt ka tõendit, et auto on Eestist lahkunud või uues riigis arvele võetud.
Hoiatus: Ärge kunagi andke autot käest ilma kirjaliku müügilepinguta ja ärge jätke numbri märke autole külge, kui te pole kindel ostja usaldusväärsuses. Kõige turvalisem on vormistada omanikuvahetus või registrist kustutamine koheselt Transpordiameti e-teeninduses.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma saan auto registrist kustutada, kui mul pole dokumente alles?
Jah, see on võimalik. Kui olete sõiduki omanik, saate isikut tõendava dokumendi alusel teha toiminguid Transpordiameti büroos või e-teeninduses. Kui auto viiakse lammutuskotta, piisab üldjuhul omaniku kohalolekust ja isikutunnistusest, et protsessi alustada.
Mis saab numbrimärkidest pärast kustutamist?
Lammutuskotta viimisel jäävad numbrimärgid tavaliselt sinna ja need hävitatakse. Kui soovite numbrimärki säilitada (nt mälestuseks või teisele autole ülekandmiseks), peate esitama vastava avalduse Transpordiametile ja hoiustama märgid nende juures. See on tasuline teenus.
Kas ma võin auto ise varuosadeks müüa ja siis registrist kustutada?
Ei, see on seadusega vastuolus. Sõiduki lõplikuks kustutamiseks on vaja lammutustõendit. Kui müüte auto ise juppideks, jääb “kere” ehk registrikanne teile alles. Ilma litsentseeritud käitleja tõendita on registrist kustutamine keeruline ja võib kaasa tuua rahalisi nõudeid, kuna eeldatakse, et olete käidelnud ohtlikke jäätmeid ebaseaduslikult.
Kui palju maksab auto registrist kustutamine?
Litsentseeritud lammutuskoja kaudu toimuv lõplik kustutamine (lammutustõendi alusel) on omanikule riigilõivuvaba. Küll aga võib lammutuskoda küsida tasu transpordi eest, kui auto ei sõida. Muudel alustel kustutamine võib olla tasuline vastavalt Transpordiameti hinnakirjale.
Rahalised riskid ja automaksuga seotud nüansid
Kõige suurem motivaator oma autopargi korrastamiseks on kahtlemata finantsiline vastutus. Alates mootorsõidukimaksu kehtestamisest on iga registris olev sõiduk potentsiaalne kuluallikas. Paljud inimesed elavad eksiarvamuses, et kui autol puudub kehtiv ülevaatus ja kindlustus ehk see on “peatatud” staatuses, siis maksu maksma ei pea. See sõltub aga konkreetsetest seadusesätetest ja eranditest.
Üldreeglina on maksuobjektiks liiklusregistris olev sõiduk. Isegi kui sõiduk on peatatud registrikandega, võib sellele kohalduda aastamaks või registri korrastamise tasu, kui te ei suuda tõestada sõiduki hävimist. Eriti ohtlik on olukord, kus olete auto müünud “paberilehel” ostu-müügilepinguga, kuid ostja ei ole seda oma nimele vormistanud. Juriidiliselt olete omanik teie.
Sellisel juhul olete vastutav:
- Mootorsõidukimaksu eest: Maksuamet saadab nõude registris olevale omanikule.
- Parkimistrahvide ja kiiruskaamera trahvide eest: Kui uus omanik rikub liikluseeskirju, tulevad trahviteated teile. Nende vaidlustamine nõuab aega, närve ja tõendusmaterjali.
- Sundkindlustuse eest: Kui autoga põhjustatakse avarii ja sellel puudub kehtiv kindlustusleping, võib Liikluskindlustuse Fond nõuda kahjud sisse viimaselt registrijärgselt omanikult.
Seetõttu on äärmiselt oluline kontrollida regulaarselt oma andmeid Transpordiameti e-teeninduses. Kui märkate seal sõidukeid, mida teil enam ei ole, alustage koheselt registriandmete korrastamise protsessi. See võib tunduda bürokraatliku tüütusena, kuid võrreldes aastatepikkuse maksukohustuse või võõraste trahvide maksmisega on see väike pingutus, mis tagab meelerahu ja puhta finantsajaloo.
