Kasutatud auto ostmine välismaalt on paljude eestlaste jaoks ahvatlev võimalus, kuna Euroopa järelturg pakub sageli rikkalikumat varustust, paremat tehnilist seisukorda ja läbipaistvamat hooldusajalugu kui kohalik turg. Eriti populaarsed on Saksamaalt, Rootsist, Hollandist ja Belgiast toodud sõidukid. Kogu protsess võib aga esmapilgul tunduda keeruline ja bürokraatlik, eriti kui puudub varasem kogemus. Tegelikkuses on Transpordiamet protseduurid teinud küllaltki loogiliseks, kuid edukaks registreerimiseks on kriitilise tähtsusega omada õigeid dokumente ja teada täpset tegevuste järjekorda. Ilma korraliku ettevalmistuseta võib autoarvele võtmine venida nädalate pikkuseks või halvemal juhul osutuda võimatuks. Järgnevas juhendis vaatame detailselt läbi kõik sammud, mida pead tegema alates hetkest, kui auto Eestisse jõuab, kuni numbrimärkide kinnitamiseni.
Vajalikud dokumendid: ilma milleta protsess ei õnnestu
Kõige levinum viga, mida välismaalt autot tuues tehakse, on puudulik dokumentatsioon. Transpordiameti büroosse minnes peavad sul olema kaasas originaaldokumendid. Koopiatest, piltidest telefonis või skaneeringutest reeglina ei piisa, välja arvatud juhul, kui tegemist on digitaalselt allkirjastatud ostu-müügilepinguga.
Sõiduki registreerimiseks on tingimata vaja esitada järgmised paberid:
- Sõiduki registreerimistunnistus: Euroopa Liidus koosneb see tavaliselt kahest osast (Osa 1 ja Osa 2). Väga oluline on teada, et kui päritoluriigi registritunnistus koosneb kahest osast, peavad sul olema mõlemad osad. Kui üks pool on kadunud, siis autot Eestis arvele võtta ei saa enne, kui päritoluriigi register on andnud kinnituse.
- Omandiõigust tõendav dokument: Tavaliselt on selleks ostu-müügileping (arve) või kinkeleping. Dokument peab sisaldama müüja ja ostja andmeid, sõiduki VIN-koodi, marka, mudelit, tehingu kuupäeva ja hinda. Järjepidevus on võtmesõna – kui sina ostad auto vahendajalt, kes tõi selle Saksamaalt, peab olema näidatud dokumentide ahel omanikust sinuni.
- Isikut tõendav dokument: ID-kaart või pass.
- Volikiri: Vajalik vaid juhul, kui ostja ei saa ise büroosse minna ja saadab kellegi teise toiminguid tegema.
Juhul kui auto on toodud riigist, kus registreerimistunnistusel on vaid üks osa (näiteks mõnedel juhtudel Prantsusmaa vanemad paberid või teatud mitte-EL riigid), piisab sellest ühest osast, kuid see on pigem erand. Alati kontrolli müüja käest, kas kõik paberid on olemas.
Sõiduki toomine Eestisse ja transiitnumbrid
Enne kui jõuame Eestis registreerimiseni, on oluline rääkida sellest, kuidas auto siia jõuab. Siin on kaks peamist varianti, mis mõjutavad ka registreerimiseelset protsessi.
Esimene ja kõige mugavam viis on treilervedu. Sel juhul ei pea autol olema kehtivat ülevaatust ega kindlustust transpordi ajal. Auto laaditakse Eestis maha ja sa võid sellega minna registreerimiseelsele ülevaatusele samuti treileril või taotleda ajutisi numbreid.
Teine variant on autoga ise sõitmine (“omul jalal”). Selleks peavad autol olema kehtivad transiitnumbrid (näiteks Saksamaa kollased või punased numbrid) ja vastav liikluskindlustus. Oluline on jälgida numbrite kehtivusaega. Kui transiitnumbrite aeg on läbi, ei tohi autoga liikluses osaleda ei välisriigis ega Eestis. Eestis sõitmiseks pärast transiitnumbrite aegumist tuleb taotleda Transpordiametist ajutised PROOV-numbrid või teisaldada autot treileril.
Registreerimiseelne tehnonõuete kontroll
Enne kui saad auto oma nimele vormistada ja Eesti numbrimärgid külge kruvida, peab sõiduk läbima registreerimiseelse tehnonõuete kontrolli. See ei ole sama mis korraline tehnoülevaatus, kuigi see toimub sageli samades hoonetes või Transpordiameti büroo juures asuvates angaarides.
Selle protseduuri käigus kontrollib ametnik:
- VIN-koodi vastavust: Koodi võrreldakse dokumentidel oleva ja autokerele stantsitud koodiga. See peab olema loetav ja manipuleerimata.
- Sõiduki üldist vastavust tüübikinnitusele: Kontrollitakse tulesid, klaase, rehve ja turvavarustust. Euroopa Liidust toodud autode puhul on see tavaliselt lihtne, kuid ettevaatlik tasub olla USA-st või Suurbritanniast toodud autodega, mille tuled ei pruugi vastata parempoolse liikluse nõuetele (valgusvihk on vale suunaga) või puuduvad vajalikud “E”-märgistused.
- Lisavarustust ja modifikatsioone: Kui autol on näiteks paigaldatud “kängururauad”, ebatavalised veljed või tuunitud väljalase, peab neil olema sertifikaat. Ilma selleta kontrolli ei läbita.
Pärast edukat kontrolli koostatakse akt, mis on elektrooniliselt registris nähtav. See akt on registreerimistoimingu aluseks.
Maksude ja riigilõivude rägastik
Auto registreerimine ei ole tasuta ja kulud võivad varieeruda sõltuvalt sellest, kust auto on toodud ja millised on selle tehnilised näitajad.
Riigilõivud
Eestis tuleb tasuda sõiduki registreerimise riigilõiv. Kui teed toimingut Transpordiameti büroos kohapeal, on see summa kallim (tavaliselt suurusjärgus 130 eurot sõiduauto puhul). Kui aga on võimalik kasutada e-teenindust (mõningatel juhtudel pärast e-kontrolli), võib see olla soodsam. Lisandub tasu registreerimismärkide väljastamise eest (ca 62 eurot).
Registreerimismaks ja CO2 komponendid
Vastavalt Eestis kehtivale või jõustuvale seadusandlusele (sõltuvalt lugemise hetkest ja kehtivast mootorsõidukimaksust) on registreerimiskulu üha enam seotud auto keskkonnamõjuga. Suure CO2 heitega autode esmane registreerimine Eestis on oluliselt kallim.
Enne ostu sooritamist on äärmiselt soovitatav kontrollida auto CO2 näitajaid (WLTP meetodil). Mida suurem on number, seda suurem on tõenäosus kopsakaks registreerimistasuks. See on riiklik meede, et suunata inimesi säästlikumate sõidukite poole. Vanemate autode puhul, millel WLTP andmed puuduvad, kasutatakse arvutusvalemeid, mis põhinevad mootori võimsusel (kW) ja tühimassil.
Erisused väljastpoolt Euroopa Liitu toodud autodele
Kui sinu unistuste auto asub Šveitsis, Norras, USA-s või Jaapanis, on protsess keerulisem ja kulukam, kuna need riigid ei kuulu Euroopa Liidu tolliliitu (või on erisustega).
Sellisel juhul lisanduvad hinnale:
- Tollimaks: Tavaliselt 10% sõiduki ostuhinnast ja transpordikuludest.
- Käibemaks: Eestis on see 22%. Käibemaksu arvutatakse summalt, mis sisaldab auto hinda, transpordikulu ja tollimaksu.
Protsess näeb välja selline, et enne Transpordiametisse minekut pead läbima tolliprotseduurid Maksu- ja Tolliametis. Alles siis, kui toll on vormistatud ja maksud makstud, saad minna autot registreerima. Ameerika autodega on lisaks sageli vaja teha tüübikinnituse üksikkorras tunnustamine, mis nõuab sageli tulede ümberehitust ja spetsiaalseid teste, mis võivad maksta sadu või isegi tuhandeid eurosid.
Tehnoülevaatus ja liikluskindlustus
Paljud autoostjad eeldavad ekslikult, et kui autol on Saksamaal kehtiv ülevaatus (TÜV), kandub see automaatselt Eestisse üle. Reeglid on siin järgmised:
Kui sõiduk on uuem kui 3-4 aastat (sõltuvalt riikidevahelistest kokkulepetest ja auto vanusest), võib olla võimalik välisriigi ülevaatuse kehtivus üle kanda kuni selle lõpuni. Selleks peab olema ette näidata originaalne ülevaatuse sertifikaat.
Vanemate autode puhul tuleb Eestis läbida korraline tehnoülevaatus kohe pärast registreerimist. Sageli on mugav teha seda samal ajal registreerimiseelse kontrolliga, kui ülevaatuspunkt asub samas kohas.
Liikluskindlustus on kohustuslik kohe, kui auto on saanud Eesti registrimärgid. Tegelikult, et autoga pärast numbrimärkide kättesaamist büroost ära sõita, pead olema sõlminud liikluskindlustuse lepingu. Seda saab tänapäeval teha mobiilis paari minutiga.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma võin sõita Eestis välisriigi numbrimärkidega, kui olen Eesti resident?
Üldreeglina peab Eesti resident (kelle elukoht on rahvastikuregistri järgi Eestis) välisriigis registreeritud sõiduki ümber registreerima Eestis 5 tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestisse toomist. Pikajaline sõitmine välisriigi numbritega Eesti residendi poolt ei ole seadusega kooskõlas ja võib kaasa tuua trahvi või maksunõudeid.
Kui palju maksab kokku auto toomine ja registreerimine?
Kogukulu sõltub paljudest teguritest. Ligikaudne arvutuskäik lisaks auto hinnale: transport (500-1000€), registreerimise riigilõiv ja numbrimärgid (u 190€), registreerimismaks (sõltub CO2-st, võib olla 0€ elektriautol kuni mitu tuhat eurot võimsal maasturil), uus tehnoülevaatus (40-50€).
Mida teha, kui müüja ei andnud kaasa registreerimistunnistuse 2. osa?
See on tõsine probleem. Transpordiamet teeb päringu päritoluriigi registrisse. Vastuse saamine võib võtta aega mõnest päevast kuni mitme kuuni. Halvimal juhul, kui päritoluriik ei anna luba (näiteks auto on seal varastatuks kuulutatud või liisingu poolt kinni hoitud), ei saagi autot Eestis arvele võtta. Ära osta autot ilma mõlema osata!
Kas parempoolse rooliga (UK) autot saab Eestis arvele võtta?
Jah, tänapäeval on see lubatud, kuid teatud tingimustel. Sõiduk peab vastama nõuetele, mis tagavad nähtavuse vasakule (kaamerad või peeglid) ja tuled peavad olema reguleeritud parempoolse liikluse jaoks. Siiski on parempoolse rooliga autoga Eestis sõitmine (eriti möödasõidud maanteel) ohtlikum ja ebamugavam.
Turvalisus ja esmane hooldus pärast registreerimist
Kui bürokraatia on seljatatud ja läikivad Eesti numbrimärgid autol küljes, ei ole töö veel päris läbi. Välismaalt toodud auto puhul on kuldreegel: ära usalda pimesi hooldusraamatut ega spidomeetri näitu.
Esimene samm peaks olema põhjalik hooldus usaldusväärses töökojas. Vaheta ära mootoriõli, kõik filtrid (õli, õhk, kütus, salong) ja kontrolli hammasrihma või keti seisukorda. Paljud “soodsa hinnaga” autod müüakse just siis, kui ees ootab suur ja kallis hooldus (näiteks rihmavahetus). Samuti lase kontrollida pidurivedeliku ja jahutusvedeliku kvaliteeti, sest need on sageli vananenud.
Lisaks tehnilisele poolele tasub mõelda turvalisusele. Kuna imporditud autodel on sageli vaid üks võti või on nende ajalugu kirju, kaaluvad paljud uued omanikud lisaimmobilaiseri või alarmsüsteemi paigaldamist. See on eriti oluline, kui tegemist on nõutud automargiga (“riskigrupi sõidukid”).
Kokkuvõttes on välismaalt auto toomine ja registreerimine Eestis tehtav ja loogiline protsess, kui järgid reegleid ja kontrollid tausta. Õige ettevalmistus dokumentidega ja teadlikkus CO2-põhistest tasudest säästab sind nii ajast kui ka ootamatutest rahalistest väljaminekutest.
