Kasutatud auto ostmine või müümine on protsess, mis tekitab sageli palju emotsioone, alates elevusest uue sõiduvahendi üle kuni hirmuni võimalike pettuste ees. Selles virvarris võib kergesti ununeda, et kõige olulisem dokument, mis reguleerib tehingu edukust ja hilisemat meelerahu, on korrektselt vormistatud ostu-müügileping. See paber ei ole pelgalt formaalsus Transpordiameti jaoks, vaid juriidiline kokkulepe, mis kaitseb mõlemat osapoolt vaidluste korral. Liiga sageli laaditakse internetist alla suvaline plank, täidetakse lüngad kiirustades ning hiljem avastatakse, et olulised nüansid jäid fikseerimata. Korrektne leping on ainus garantii, et auto tehnilise seisukorra, maksumuse või omandiõiguse osas ei teki hiljem kulukaid arusaamatusi.
Miks on põhjalik leping vajalik?
Paljud inimesed arvavad ekslikult, et auto omanikuvahetus toimub hetkel, mil raha vahetab omanikku või võtmed antakse üle. Juriidiliselt on aga aluseks kirjalik leping. Kui tehing toimub kahe eraisiku vahel, ei kehti tarbijakaitseseadus samal määral kui juriidiliselt isikult ostes. See tähendab, et ostja peab olema eriti hoolikas ja nõudma, et kõik kokkulepped oleksid kirjas. Müüja jaoks on leping aga kaitseks alusetute pretensioonide eest, kui auto on ausalt kirjeldatud ja kõik vead on ostjale teada antud.
Vigane või puudulik leping võib viia olukorrani, kus ostja avastab varjatud puudused, kuid ei saa nõuda kompensatsiooni, või kus müüja saab trahve auto eest, mis tegelikult enam tema valduses ei ole. Seetõttu tuleb enne pastaka haaramist või digiallkirja andmist süveneda lepingu sisusse detailideni.
Andmete täpsus ja isikusamasus
Esimene ja kõige elementaarsem samm on osapoolte tuvastamine. Lepingus peavad olema kirjas nii müüja kui ka ostja täielikud nimed, isikukoodid, elukoha aadressid ja kontakttelefonid. Äärmiselt oluline on kontrollida isikut tõendavat dokumenti – veenduge, et inimene, kes autot müüb, on tõepoolest selle omanik või omab notariaalselt kinnitatud volikirja. Kui müüja väidab, et auto on “sõbra või vanaema oma”, peaks see olema esimene ohumärk.
Sõiduki andmete puhul ei piisa ainult registrimärgist. Lepingus peavad olema välja toodud:
- VIN-kood (tehasetähis): See on auto unikaalne identifikaator. Kontrollige alati, kas lepingus olev kood kattub auto kerel ja tehnilises passis olevaga.
- Mark ja mudel: Täpne mudelinimetus välistab segaduse varustustasemete osas.
- Esmase registreerimise aasta: See mõjutab oluliselt sõiduki turuväärtust.
- Läbisõit: Fikseerige näidikul olev number tehingu hetkel. See on kriitiline tõend võimalike läbisõidupettuste vaidlustamisel.
Sõiduki tehnilise seisukorra kirjeldus
Kõige sagedasemad vaidlused tekivad auto tehnilise seisukorra üle. Tüüplepingutes on sageli lause: “Ostja on sõiduki seisukorraga tutvunud ja pretensioone ei oma.” See on müüjale mugav, kuid ostjale äärmiselt riskantne. Kui autol on teadaolevaid vigu, tuleb need lepingus kirjalikult loetleda.
Aus kirjeldus kaitseb mõlemat poolt. Kui müüja märgib lepingusse, et kliimaseade ei tööta või käigukast teeb külmalt häält, ei saa ostja hiljem väita, et tegemist oli varjatud puudusega. Ostjana nõudke, et kõik müüja poolt suuliselt mainitud vead (nt “see tuli põleb vahel, aga see ei sega sõitmist”) saaksid kirja pandud. Kui vigu ei fikseerita, eeldatakse juriidiliselt, et auto vastab oma vanusele ja läbisõidule omasele keskmisele seisukorrale.
Varjatud puudused
Varjatud puudus on viga, mis oli autol olemas müügihetkel, kuid mida ostja tavapärase vaatluse käigus ei avastanud ja millest müüja teda ei teavitanud. Kui lepingus on auto kirjeldatud kui “väga heas korras”, kuid nädala pärast jookseb mootor kokku defekti tõttu, mis pidi olema olemas varem, on ostjal õigus lepingust taganeda või nõuda hinnaalandust. Seetõttu on detailne seisukorra kirjeldus lepingu lisana hädavajalik.
Hind ja maksmise kord
Tehingu hind peab olema lepingus märgitud täpselt ja üheselt mõistetavalt. Väga oluline on märkida tegelik makstav summa. Mõnikord pakuvad osapooled maksude optimeerimiseks või sularahatehingute varjamiseks väiksema summa kirjutamist lepingusse. See on aga ostjale suur risk: kui tehing peaks mingil põhjusel tühistatama (nt auto osutub varastatuks või on sellel suured varjatud puudused), tagastatakse juriidiliselt vaid lepingus märgitud summa.
Maksmise viisi osas on kõige turvalisem kasutada pangaülekannet. Selgitusse tuleks märkida “Sõiduki [mark, mudel, reg. nr] ost”. Kui arveldate sularahas, tuleb koostada eraldi kviitung või lisada lepingusse punkt: “Müüja kinnitab, et on ostusumma täies ulatuses kätte saanud.” Ilma selle lauseta võib ebaaus müüja hiljem väita, et raha pole makstud.
Üleandmise-vastuvõtmise akt
Paljud peavad ostu-müügilepingut ja üleandmisakti samaks asjaks, kuid juriidiliselt on neil erinev kaal. Kui leping sätestab tingimused, siis akt fikseerib reaalse sündmuse. Üleandmise-vastuvõtmise aktis tuleks fikseerida:
- Täpne kuupäev ja kellaaeg. See on kriitiline liikluskindlustuse ja võimalike trahvide (kiiruskaamerad, parkimistrahvid) seisukohalt. Kuni kellaajani X vastutab müüja, alates minut hiljem ostja.
- Kaasaantav lisavarustus. Näiteks talverehvid velgedel, varuvõtmed, hooldusraamat, tungraud jne. Kui need pole paberil kirjas, on hiljem raske tõestada, et lubatud teine jooks rehve jäi saamata.
- Dokumendid. Märkige üles, et ostja sai kätte registreerimistunnistuse ja kehtiva ülevaatuse dokumendid (kui need on paberil).
Digitaalne allkirjastamine vs paberleping
Tänapäeval on tungivalt soovitatav sõlmida leping digitaalselt (ID-kaart, Mobiil-ID, Smart-ID). Digiallkirjal on mitu suurt eelist:
- Ajatempel: See tõestab vaieldamatult, millal leping sõlmiti. Paberlepingule võib kirjutada mistahes kuupäeva, kuid digiallkirja aega võltsida ei saa.
- Turvalisus: Digitaalset dokumenti ei saa hiljem muuta ega lehti asendada, ilma et allkiri kehtivuse kaotaks.
- Mugavus: Lepingut saab sõlmida ka distantsilt, mis on eriti mugav, kui ostja ja müüja asuvad erinevates linnades.
Kui siiski otsustate paberlepingu kasuks, vormistage see kahes identses eksemplaris ja allkirjastage iga lehekülg eraldi, et vältida lehtede vahetamist.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Auto ostu-müügitehingutega seoses tekib tihti spetsiifilisi küsimusi. Siin on vastused levinumatele murekohtadele.
Kas ma saan eraisikult ostetud auto tagastada, kui see mulle ei meeldi?
Ei, 14-päevane tagastusõigus kehtib üldjuhul vaid e-poest või sidevahendi teel ostetud kaupadele ning tarbijatehingutele (ettevõttelt eraisikule). Kahe eraisiku vahelises tehingus tagastusõigust “meeldivuse” alusel ei eksisteeri, välja arvatud juhul, kui selles on lepingus eraldi kokku lepitud. Tagastada saab vaid siis, kui ilmnevad olulised varjatud puudused, mis takistavad sõiduki sihtotstarbelist kasutamist.
Mida teha, kui müüja soovib lepingusse märkida väiksema hinna?
Sellest tuleks kindlasti keelduda. Väiksem hind lepingus on petuskeem, mis vähendab ostja kaitset. Kui tehing peaks tühistatama, on teil õigus tagasi nõuda vaid paberil fikseeritud summa. Samuti võib see tekitada probleeme Kindlustusega hüvitiste maksmisel.
Kas suuline kokkulepe on auto ostmisel kehtiv?
Kuigi seadus ei välista suulisi lepinguid vallasasjade müügil, on neid hiljem kohtus või vaidluste korral praktiliselt võimatu tõendada. Transpordiametis omanikuvahetuse vormistamiseks on igal juhul vaja kirjalikku lepingut või digitaalset kinnitust e-teeninduses.
Kes peab tasuma riigilõivu omanikuvahetuse eest?
See on poolte kokkuleppe küsimus. Tavapraktikas tasub riigilõivu uue registreerimistunnistuse väljastamise eest ostja, kuna tema on huvitatud pool, kes soovib autot oma nimele. Siiski võib lepingus kokku leppida ka teisiti.
Toimingud vahetult pärast allkirjastamist
Kui allkirjad on paberil või digikonteineris, ei ole protsess veel lõppenud. Tegutsemine vahetult pärast tehingut on sama oluline kui lepingu sõlmimine ise. Esimene samm peab olema liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse vormistamine uue omaniku nimele. Vana omaniku kindlustusleping lõpeb automaatselt omanikuvahetuse vormistamise hetkel registris, kuid vastutus läheb üle kohe valduse üleminekul.
Müüja peaks viivitamatult teavitama Transpordiametit sõiduki võõrandamisest. Seda on kõige mugavam teha e-teeninduses, märkides ostjaks lepingus oleva isiku. See kaitseb müüjat olukorras, kus ostja viivitab auto ümberregistreerimisega ja kogub vahepeal parkimistrahve või põhjustab liikluskahju. Ostjal on kohustus sõiduk oma nimele registreerida 5 tööpäeva jooksul pärast omandiõiguse üleminekut. Kui need sammud tehakse korrektselt ja koheselt, on tehing mõlema poole jaoks juriidiliselt korrektne ja turvaline.
