Kasutatud auto ostmine on paljudele eestlastele üks suurimaid rahalisi väljaminekuid kodu soetamise järel, mistõttu kaasneb selle protsessiga alati teatav ärevus ja ebakindlus. Kuigi sõiduki tehniline kontroll ja proovisõit on kriitilise tähtsusega, unustatakse tihti, et juriidiline turvavõrk peitub korrektselt vormistatud dokumentatsioonis. Auto ostu-müügileping ei ole pelgalt formaalsus, mida on vaja Transpordiametis omanikuvahetuse registreerimiseks, vaid see on ainus dokument, mis reguleerib ostja ja müüja vahelisi suhteid, kohustusi ja vastutust. Korrektselt koostatud leping on justkui kindlustuspoliis, mis kaitseb ostjat varjatud vigade ilmnemisel ja müüjat alusetute pretensioonide eest, luues tehingule selge ja vaieldamatu raamistiku.
Miks on kirjalik leping möödapääsmatu?
Eesti seadusandlus lubab teatud juhtudel sõlmida lepinguid ka suuliselt, kuid auto ostu-müügi puhul on kirjalik vorm sisuliselt kohustuslik. Ilma kirjaliku lepinguta on hiljem kohtus või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis (TTJA) äärmiselt keeruline, kui mitte võimatu, tõestada kokkulepitud tingimusi. Kirjalik leping täidab kolme peamist eesmärki:
- Omandiõiguse üleminek: See on tõend, et sõiduk on vahetanud omanikku ja müüja on loobunud oma õigustest sõidukile.
- Sõiduki seisukorra fikseerimine: See on kõige olulisem punkt hilisemate vaidluste lahendamisel. Kui lepingus on kirjas, et mootoris on kolin, ei saa ostja hiljem selle vea tõttu pretensioone esitada.
- Raha liikumise tõendamine: Lepingus fikseeritakse hind ja makseviis, mis välistab olukorra, kus üks pool väidab, et raha pole makstud või summa oli teistsugune.
Lepingu kohustuslikud andmed ja osapoolte tuvastamine
Kõigepealt tuleb veenduda, et lepingus toodud andmed vastavad tegelikkusele. Tihti tehakse vigu just kõige lihtsamates andmetes, mis võivad hiljem registritoiminguid takistada. Lepingus peavad olema selgelt välja toodud:
Müüja ja ostja andmed: Ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht ja kontakttelefon. Juriidilise isiku puhul ärinimi, registrikood ja esindaja andmed. Siinkohal on kriitiline kontrollida dokumente – veenduge, et müüja on tõesti see isik, kes ta väidab end olevat. Kui müüja müüb autot kellegi teise nimel, peab tal olema selleks volikirja originaal.
Sõiduki andmed: Mark, mudel, registreerimismärk, tehasetähis ehk VIN-kood, esmane registreerimise aasta ja läbisõit. VIN-koodi kontrollimine nii dokumendis kui ka autol endal on kohustuslik, et vältida varastatud või “kloonitud” auto ostmist.
Sõiduki tehnilise seisukorra kirjeldamine – lepingu süda
Kõige rohkem vaidlusi tekib kasutatud autode puhul tehniliste rikete ümber. Levinud viga on kasutada lepingus üldsõnalist väljendit nagu “auto on heas korras” või “ostja on autoga tutvunud ja pretensioone ei oma”. Sellised laused ei kaitse tegelikult kumbagi poolt piisavalt.
Selleks, et vältida hilisemaid probleeme varjatud puudustega, tuleks lepingusse kirja panna kõik teadaolevad vead ja puudused. See nimekiri peaks olema võimalikult detailne:
- Kerevigastused (mõlgid, rooste, kriimustused).
- Tehnilised rikked (nt “kliimaseade ei tööta”, “mootori tuli põleb”, “pidurikettad vajavad vahetust”).
- Teostatud hooldused ja nende tõendamine (kas on olemas hooldusraamat või arved).
- Avariilisus – kas sõiduk on osalenud avariides ja millised detailid on vahetatud.
Kui müüja on kõik vead ausalt kirja pannud ja ostja on lepingu allkirjastanud, siis loetakse, et ostja on nende vigadega nõustunud ja hinna kujunemisel on neid arvesse võetud. See on ausa müüja parim kaitse.
Varjatud puudused vs loomulik kulumine
Oluline on teha vahet varjatud puudusel ja loomulikul kulumisel. Kasutatud auto puhul on loomulik, et teatud detailid (piduriklotsid, rehvid, puksid) kuluvad. Kuid kui autol ilmneb rike, mida ostja ei saanud tavapärase vaatluse käigus tuvastada ja millest müüja teadis või pidi teadma, on tegemist varjatud puudusega.
Eraisikute vahelise tehingu puhul kehtib võlaõigusseadus, kuid tarbijakaitse reeglid (mis on ostjale soodsamad) ei rakendu. Eraisikust müüja vastutab ainult siis, kui ta on teadlikult vigu varjanud või andnud valeinfot. Juriidilisest isikust müüja (autoplats) puhul on ostjal oluliselt suuremad õigused, sealhulgas õigus esitada pretensioone kahe aasta jooksul (millest esimesel aastal eeldatakse, et viga oli olemas ostuhetkel).
Hind ja tasumine – miks sularaha on riskantne?
Teine levinud komistuskivi on tegeliku müügihinna ja lepingusse märgitava hinna erinevus. Mõnikord pakuvad müüjad (eriti “autode toojad”), et kirjutame lepingusse väiksema summa, et “vältida makse” või muid kohustusi. Ostja jaoks on see äärmiselt ohtlik.
Kui lepingus on kirjas 5000 eurot, aga tegelikult maksti 8000 eurot, ja hiljem selgub, et auto on varastatud või sellel on nii suur rike, et tehingust tuleb taganeda, on ostjal õigus tagasi nõuda vaid lepingus fikseeritud 5000 eurot. Ülejäänud 3000 eurot on sisuliselt kadunud, sest selle maksmist on keeruline tõestada.
Soovitatav on alati eelistada pangaülekannet. Ülekande selgitusse tuleks märkida “Sõiduki [reg märk] ostu-müügilepingu alusel”. See jätab maha digitaalse jälje, mis on vaidluste korral kindel asitõend. Sularahatehingute puhul tuleks kindlasti vormistada eraldi kviitung või teha vastav märge lepingusse, et summa on kätte saadud.
Sõiduki üleandmise akt
Paljud ei tea, et lisaks ostu-müügilepingule on mõistlik koostada ka üleandmise-vastuvõtmise akt. See on dokument, mis fikseerib täpse hetke, millal auto valdus läheb üle uuele omanikule. Miks see on oluline?
Kujutage ette olukorda, kus leping sõlmitakse hommikul, aga auto antakse üle õhtul. Vahepealsel ajal teeb müüja autoga kiiruseületamise trahvi või satub avariisse. Üleandmise akt, kus on kirjas kuupäev, kellaaeg ja täpne läbisõit üleandmise hetkel, aitab selgitada, kes vastutab sel hetkel toimunu eest. Samuti märgitakse akti, mitu võtit ja millised dokumendid üle anti.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma saan ostetud auto tagastada, kui mulle see ei meeldi?
Ei, 14-päevane tagastusõigus, mis kehtib e-poodidest ostes, ei laiene automaatselt autoostule, eriti kui tehing toimub kohapeal. Eraisikute vahelise tehingu puhul on tagastamine võimalik vaid poolte kokkuleppel või olulise lepingurikkumise (nt varjatud puudus) korral. Autoärist ostes sõltub tagastusõigus konkreetsest lepingust ja müügiviisist (nt kui auto telliti internetist ilma seda nägemata, võib teatud juhtudel tagastusõigus kehtida).
Kes maksab riigilõivu omanikuvahetuse eest?
See on poolte kokkuleppe küsimus. Tavapraktika Eestis on, et omanikuvahetuse riigilõivu Transpordiametis tasub ostja, kuna tema on huvitatud pooleks sõiduki enda nimele saamisest. Siiski võivad pooled lepingus kokku leppida teisiti.
Mis juhtub, kui müüja ei ole autot ümber registreerinud?
Ostu-müügileping on küll omandiõiguse ülemineku alus, kuid liiklusregistri kanne on oluline avalikkuse jaoks. Kui ostja ei registreeri autot oma nimele 5 tööpäeva jooksul, võib müüja teha Transpordiametis teate sõiduki võõrandamisest, esitades lepingu koopia. See lõpetab müüja vastutuse (nt parkimistrahvid, automaks).
Kas leping peab olema notariaalselt kinnitatud?
Ei, tavalise auto ostu-müügi puhul piisab lihtkirjalikust lepingust. Notariaalset kinnitamist võib vaja minna erijuhtudel, näiteks kui tegemist on ühisvaraga ja abikaasa nõusolek on vajalik, või pärandvaraga seotud tehingute puhul, kuid üldjuhul pole see vajalik.
Omanikuvahetuse vormistamine Transpordiametis
Tänapäeval on kõige mugavam ja turvalisem viis omanikuvahetuse vormistamiseks Transpordiameti e-teenindus. See välistab vajaduse paberlepingute järele ja on odavam kui büroos kohapeal vormistamine. E-teeninduses saavad nii ostja kui ka müüja kinnitada tehingu digitaalselt, mis välistab võltsitud allkirjade riski.
Kui siiski kasutatakse paberlepingut, peab ostja minema Transpordiameti büroosse koos lepinguga. Oluline on teada, et kui müüja pole kaasa tulnud, peab leping olema vormistatud korrektselt, et ametnikul ei tekiks kahtlusi selle ehtsuses. Eriti tähelepanelik tuleb olla, kui tegemist on komisjonimüügiga või kui auto tuuakse välismaalt.
Lisaks omanikuvahetusele tuleb koheselt sõlmida ka uus liikluskindlustuse leping. Vana omaniku kindlustus katkeb automaatselt registrikande muutmisel või läheb üle uuele omanikule piiratud ajaks (sõltuvalt kindlustusandja tingimustest), kuid kindlam on teha kohe uus poliis oma nimele, et vältida kindlustuseta sõitmist, mis toob kaasa automaatse trahvi LKF-ilt.
Kontrollnimekiri tehingu edukaks lõpuleviimiseks
Selleks, et auto ostu-müügiprotsess sujuks tõrgeteta ja hilisemad probleemid oleksid välistatud, tasub vahetult enne allkirjastamist ja auto üleandmist järgida konkreetset tegevuskava. See nimekiri on viimane kaitseliin emotsionaalse ostuotsuse ja reaalse juriidilise kohustuse vahel.
- Dokumentide kontroll: Veenduge, et tehniline pass on originaal ja VIN-kood paberil klapib autol olevaga (vaadake esiklaasi alt ja kere küljest).
- Isikusamasus: Paluge müüjal näidata isikut tõendavat dokumenti ja veenduge, et lepingusse minev nimi ja isikukood on õiged.
- Lepingutingimuste ülevaatus: Lugege leping rahulikult läbi. Kas kõik kokkulepitud vead on kirjas? Kas hind on õige?
- Digitaalne või paberil allkiri: Eelistage võimalusel digiallkirjastamist või e-teenindust. Paberil lepingu puhul tehke kindlasti kaks identset eksemplari – üks ostjale, teine müüjale.
- Võtmete ja lisavarustuse kontroll: Enne raha ülekandmist veenduge, et saate kaasa kõik lubatud võtmed (tavaliselt 2 komplekti), signalisatsioonipuldid, talverehvid ja hooldusraamatu.
- Rahaülekanne ja registreerimine: Sooritage makse pangaülekandega ja alustage koheselt omanikuvahetuse protsessi e-teeninduses.
