Kasutatud sõiduki soetamine on paljudele inimestele emotsionaalne ja põnev protsess, kuid sellega kaasneb alati teatud riskimoment. Läikiv värvkate, puhas salong ja müüja veenev jutt “kirikuõpetaja pühapäevaautost” võivad kergesti uinutada ostja valvsuse. Reaalsus on aga see, et järelturg peidab endas tuhandeid sõidukeid, mis on varasemalt osalenud rasketes liiklusõnnetustes. Ilma põhjaliku taustakontrollita võite endale soetada neljarattalise, mis pole mitte ainult rahaline must auk, vaid ka otsene oht teie ja teie pere turvalisusele. Sõiduki ajaloo uurimine ei ole tänapäeval enam keeruline ega kallis, kuid see on samm, mille vahele jätmine on üks suurimaid vigu, mida autoostja teha saab.
Miks on avariiajaloo kontrollimine kriitilise tähtsusega?
Paljud autoostjad arvavad ekslikult, et kui auto näeb hea välja ja sõidab otse, on sellega kõik korras. Liiklusõnnetuse läbinud auto taastamine on aga keeruline protsess ja sageli tehakse seda müügiks ettevalmistamisel võimalikult odavalt. See tähendab, et visuaalne pool tehakse korda, kuid tehniline ja turvalisust puudutav pool jäetakse unarusse.
Peamised riskid, mis kaasnevad avariilise auto ostmisega, on järgmised:
- Turvavarustuse puudumine: Pärast avariid ei pruugita kalleid turvapatju või turvavöö eelpinguteid asendada. Selle asemel paigaldatakse süsteemi “petised” ehk takistid, mis lollitavad auto aju uskuma, et kõik on korras. Õnnetuse korral need süsteemid ei rakendu.
- Kere geomeetria probleemid: Kui auto kandev kere või raam on saanud kannatada ja seda pole spetsiaalses pingis millimeetri täpsusega taastatud, ei jookse rattad enam kunagi otse. See toob kaasa rehvide ebaühtlase kulumise, suurenenud kütusekulu ja auto ebastabiilse käitumise libedal teel.
- Korrosioon: Avarii käigus kahjustada saanud tsingikiht ja odav värvimistöö on ideaalne kasvulava roostele. Avariiline koht võib hakata roostetama juba mõne kuu möödudes, isegi kui ostuhetkel tundus kõik ideaalne.
- Elektriprobleemid: Muljumise saanud juhtmestik võib tekitada aastaid hiljem seletamatuid elektriprobleeme, lühiseid või isegi tuleohtu.
Eesti registrid: LKF ja Transpordiamet
Eestis arvel olevate autode puhul on meil suur eelis – läbipaistvad ja tasuta andmebaasid. Esimene koht, kuhu iga autoostja peaks vaatama, on Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) koduleht. Sisestades sinna sõiduki VIN-koodi või riikliku registreerimismärgi, näete infot Eestis toimunud liikluskindlustusjuhtumite kohta.
LKF andmebaas näitab kuupäevaliselt, millal õnnetus toimus, ja mis veelgi olulisem – milline oli kahju suurus. See annab hea indikatsiooni avarii tõsidusest:
- Kui kahjusumma on näiteks 500–1000 eurot, on tõenäoliselt tegemist stange kriimustuse või väikese plekimõlkimisega, mis ei pruugi olla ostu takistuseks.
- Kui kahjusumma ulatub tuhandetesse või kümnetesse tuhandetesse eurodesse, on tegemist tõsise avariiga.
- Märge “hävinud” tähendab, et auto taastamine ei olnud majanduslikult otstarbekas (nn mahakandmine). Sellise auto uuesti liiklusesse ilmumine peaks olema väga suur ohumärk.
Teine oluline allikas on Transpordiameti e-teenindus. Sealt näete lisaks tehnoülevaatuse ajaloole ja läbisõidunäitudele ka seda, kas sõidukil on olnud korduvaid ülevaatusi. Kui auto on pärast avariid pidanud läbima erakorralise ülevaatuse, on see registris näha.
Mida kindlustuse andmebaas ei näita?
Kuigi LKF on suurepärane tööriist, ei ole see ammendav tõeallikas. On mitmeid stsenaariume, kus auto võib olla avariiline, kuid registris on see “puhas”.
Kõige levinum olukord on kaskokindlustuse juhtumid. LKF kuvab liikluskindlustuse juhtumeid (kus üks osapool põhjustas teisele kahju). Kui juht sõitis ise teelt välja vastu puud ja tal oli kaskokindlustus, siis see info ei pruugi avalikus LKF päringus kajastuda, sõltuvalt kindlustusseltside andmevahetusest. Samuti ei kajastu seal juhtumid, kus autoomanik ei teinudki kindlustusse pöördumist – näiteks tagurdas oma hoovis vastu posti ja lasi auto ise sularaha eest korda teha.
Samuti on oluline meeles pidada, et Eestisse toodud autode puhul (näiteks Saksamaalt, Itaaliast või Leedust) algab ajalugu LKF-is alles hetkest, mil auto Eestis arvele võeti. Välismaal toimunud avariide kohta LKF infot ei anna.
Välismaalt toodud autode kontrollimine
Eestisse imporditud kasutatud autod on tihti suurema riskiga. Eriti ettevaatlik tasub olla Leedust või otse USA oksjonitelt toodud autodega. Leedu on tuntud kui Euroopa “autohaigla”, kus kahest või kolmest romust keevitatakse kokku üks “uus” auto.
Välismaise ajalooga auto puhul on hädavajalik kasutada rahvusvahelisi VIN-koodi kontrolli teenuseid. Kuigi need on tavaliselt tasulised, annavad nad ligipääsu üleeuroopalistele ja sageli ka USA andmebaasidele. Need raportid võivad sisaldada fotosid avariilisest autost oksjonil, tegelikku läbisõitu ja infot varguste kohta. 10–20 eurot ajaloo kontrollile kulutada on tühine summa võrreldes sellega, kui ostate 10 000 euro eest taastamiskõlbmatu sõiduki.
Kuidas tuvastada avariilist autot visuaalsel vaatlusel?
Isegi kui andmebaasid on puhtad, tasub autot oma silmaga kriitiliselt hinnata. Halvasti teostatud remont jätab alati jäljed. Siin on peamised kohad, mida jälgida:
- Kerepaneelide vahed: Vaadake autot eemalt ja lähedalt. Kas vahed kapoti ja tiibade, uste ja kere vahel on ühtlased? Kui ühel pool mahub vahesse väike sõrm, aga teisel pool mitte midagi, on see selge märk paigast nihkunud detailidest.
- Värvitooni erinevused: Plastikdetailid (stanged) võivad tehasest tulles olla metallosadest veidi erinevat tooni, kuid kõrvuti asuvad metallpaneelid (nt uks ja tiib) peavad olema täpselt sama tooni ja sama “teralisusega”. Vaadake autot erinevate nurkade alt päikesevalguses.
- Klaaside ja tulede märgistused: Autoklaasidel on tootmisaasta märgistus. Kui 2018. aasta autol on esiklaas aastast 2021, on see vahetatud. See võib olla tingitud kivitäkkest, aga kui vahetatud on ka küljeklaasid või tuled, viitab see avariile.
- Poldid ja mutrid: Avage kapott ja vaadake tiibade ning kapoti kinnituspolte. Tehasest tulles on need värvitud pärast paigaldamist ja neil pole võtmejälgi. Kui poldid on nurgast haljad, kriimustatud või nihkes, on detaile eemaldatud või vahetatud.
- Keevituspunktid ja mastiks: Pagasiruumi põhja all ja kapoti all peaksid olema näha tehase punktkeevitused. Kui näete ebamäärast silikooni või mastiksi “vorpi”, mis ei näe välja nagu tehasetöö, võib see varjata keevitusõmblust.
Proovisõit paljastab peidetud vead
Mitte kunagi ei tohi autot osta ilma proovisõiduta. Avariiline minevik võib avalduda just sõidu ajal. Lülitage raadio välja ja kuulake autot. Kas kostub tuulemüra kohtadest, kus tihendid peaksid olema tihedad? See võib viidata kõverale ukseraamile.
Sõitke tasasel teel ja laske hetkeks roolist lahti (kui see on ohutu). Kas auto kisub märgatavalt ühele poole? Kontrollige pidurdamist – kas rool hakkab vibreerima või kisub auto viltu? Need sümptomid võivad viidata nii kulunud veermikule kui ka kõverale kerele. Samuti pöörake tähelepanu armatuurlauale – kui süüdet sisse keerates ei sütti hetkeks turvapadja (Airbag) tuli või see kustub koos teiste tuledega täpselt samal hetkel (võib olla ühendatud näiteks õlisurve tulega), on põhjust kahtlustada pettust turvasüsteemidega.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas iga avariiga auto on ostmist väärtusetu?
Ei, kindlasti mitte. Väikesed plekimõlkimised, stange vahetused või kriimustused on linnapildis tavalised ega mõjuta auto turvalisust ega sõiduomadusi, kui need on korrektselt likvideeritud. Oluline on vahet teha kosmeetilisel vigastusel ja struktuursel kahjustusel.
Müüja keeldub VIN-koodi andmast, mida teha?
See on suur punane lipp. Ausal müüjal pole põhjust VIN-koodi varjata, kuna see on auto identifitseerimise alus. Kui müüja keeldub või keerutab, on parem tehingust loobuda ja otsida teine sõiduk.
Kas esinduse poolt müüdav kasutatud auto on alati avariivaba?
Mitte tingimata, kuid esindused kontrollivad oma autosid põhjalikumalt ja on seaduse ees vastutavamad. Siiski tasub ka esindusest ostes teha taustakontroll, sest ka nemad võtavad vahetusautodena vastu sõidukeid, millel võib olla kirju ajalugu.
Mida teha, kui avastan avarii pärast ostu?
Kui müüja on varjanud olulist puudust (näiteks varasemat rasket avariid) ja tegemist on juriidilise isikuga (automüügiplats), on tarbijal õigus nõuda tehingu tühistamist, hinna alandamist või vea parandamist. Eraisikult ostes on olukord keerulisem ja sõltub lepingust, kuid varjatud puuduste eest vastutab ka eraisik.
Kuidas kasutada saadud infot hinnaläbirääkimistel?
Info on jõud, eriti autoostul. Kui olete teinud põhjaliku kodutöö ja avastanud, et autol on olnud minevikus kahjustusi, ei pea see automaatselt tähendama ostust loobumist. Sellest saab hoopis teie tugevaim kaart hinnaläbirääkimistel. Paljud müüjad loodavad ostja teadmatusele ja küsivad “puhta” auto hinda.
Kui avastate näiteks, et 3 aastat tagasi on vahetatud esitiib ja värvitud stange, kuid töö on tehtud kvaliteetselt ja turvavarustus on töökorras, võite autot siiski osta. Küll aga on teil õigus nõuda hinnaalandust, kuna auto edasine turuväärtus on “variiga” ajaloo tõttu madalam. Tooge müüjale konkreetsed faktid: “Ma näen registrist ja visuaalselt, et auto on osalenud avariis. Kuna see vähendab auto väärtust ja teeb selle edasimüügi tulevikus keerulisemaks, on minu hinnapakkumine X eurot madalam.”
Olge konkreetsed, viisakad ja tuginetud faktidele. Kui avastatud kahjustus on aga seotud kandekere või turvapatjadega, on hinnavõit teisejärguline – sellisel juhul on targem tänada ja jalutada minema, sest säästetud raha ei kaalu üles riski teie elule ja tervisele.
