Autotööstus on viimase kahe kümnendi jooksul läbi teinud tohutu arenguhüppe, muutudes lihtsatest mehaanilistest sõidukitest keerukateks arvutitega juhitavateks süsteemideks. Kui varem oli autoaku ainsaks ülesandeks mootori käivitamine ja tulede toitmine, siis tänapäevased sõidukid nõuavad energiaallikalt kordades rohkem. Elektrilised roolivõimendid, istmesoojendused, keerukad navigatsioonisüsteemid, parkimisandurid ja eelkõige Start-Stop süsteemid on muutnud tavalise pliiaku ebapiisavaks. Just siin astub mängu AGM-aku, mis on kujunenud kaasaegse autotehnoloogia lahutamatuks osaks ja ilma milleta paljud sõidukid lihtsalt ei toimiks.
Mis on AGM-tehnoloogia ja kuidas see töötab?
Lühend AGM tuleneb ingliskeelsest terminist Absorbent Glass Mat, mis tõlkes tähendab imavat klaaskiudmatti. See tehnoloogia erineb põhimõtteliselt tavapärastest vedela elektrolüüdiga (n-ö märgadest) akudest. Kui klassikalises akus on pliiplaadid sukeldatud vaba väävelhappe lahusesse, mis loksub aku sees ringi, siis AGM-akus on kogu elektrolüüt immutatud spetsiaalsetesse klaaskiudmattidesse, mis asuvad tihedalt pliiplaatide vahel.
See ehituslik eripära annab AGM-akudele mitmeid füüsikalisi ja keemilisi eeliseid. Kuna hape on seotud klaaskiududega, on aku täiesti lekkekindel. Isegi kui aku korpus peaks purunema, ei voola sealt vedelikku välja. Lisaks võimaldab plaatide tihe pakkimine ja separaatorite struktuur madalamat sisemist takistust. Madalam sisetakistus tähendab aga seda, et energia liigub akus kiiremini – see suudab lühema aja jooksul vastu võtta ja väljastada suuremaid vooluhulki, mis on kriitilise tähtsusega tänapäevaste autode energianälja rahuldamiseks.
AGM-akude peamised eelised
Võrreldes tavaliste pliiakudega, pakub AGM-tehnoloogia mitmeid selgeid kasutuseeliseid, mis õigustavad nende kõrgemat hinda:
- Suurem tsüklitaluvus: AGM-akud taluvad tavalistest akudest kuni kolm korda rohkem tühjenemis- ja laadimistsükleid. See on hädavajalik autodes, kus mootor lülitub foori taga välja ja käivitub uuesti kümneid kordi päevas.
- Parem käivitusvõimekus: Tänu madalale sisetakistusele pakuvad need akud väga kõrget külmkäivitusvoolu (CCA), mis tagab mootori kindla käivitumise ka paukuva pakasega.
- Vastupidavus vibratsioonile: Kuna plaadid on tihedalt pressitud ja fikseeritud klaaskiudmattidega, on AGM-akud äärmiselt vastupidavad vibratsioonile ja põrutustele, mis on tavaliste akude puhul sagedaseks rikke põhjuseks.
- Ohutus ja paigaldusvabadus: Kuna tegemist on hermeetilise ja lekkekindla süsteemiga (VRLA – Valve Regulated Lead Acid), ei erita need tavakasutusel gaase ja neid võib paigaldada ka salongi või pagasiruumi, isegi külili asendis.
Miks on AGM-aku tänapäeva autodele hädavajalik?
Paljud autoomanikud küsivad, kas nad võivad asendada oma auto AGM-aku odavama tavaakuga. Vastus on enamasti kindel ei. Põhjus peitub auto elektrisüsteemi disainis ja eriti Start-Stop süsteemis ning pidurdusenergia regenereerimises.
Start-Stop süsteemi koormus
Start-Stop tehnoloogia eesmärk on säästa kütust ja vähendada heitgaase, lülitades mootori tühikäigul (näiteks foori taga või ummikus) välja. Sel hetkel, kui mootor seisab, lakkab töötamast auto generaator. Kogu auto elektrisüsteem – kliimaseade, tuled, helisüsteem, pardaarvuti – jääb aga tööle ja saab toidet ainult akust. See tähendab, et aku tühjeneb kiiresti.
Kui juht vajutab gaasipedaali, peab aku andma koheselt võimsa impulsi mootori taaskäivitamiseks. Tavaline aku ei ole disainitud taluma sellist pidevat sügavat tühjenemist ja kohest suurt koormust. Tavaline pliiaku kuluks sellises režiimis läbi mõne kuuga, kaotades oma mahutavuse plaatide sulfateerumise tõttu.
Pidurdusenergia regenereerimine (Recuperation)
Veelgi nõudlikum süsteem on pidurdusenergia tagasivõitmine. Kaasaegsed autod on varustatud tarkade generaatoritega. Kui te kiirendate, võib auto generaator koormuse vähendamiseks laadimise katkestada, et kogu mootori jõud läheks ratastesse. Kui te aga pidurdate või veerete käiguga, tõstab generaator pinget drastiliselt (sageli üle 15 voldi), et saata akusse lühikese ajaga suur kogus energiat.
Tavaline märgaku ei suuda sellist energiatulva nii kiiresti vastu võtta ja hakkaks “keema”, mis viiks vee aurustumiseni elektrolüüdist. AGM-aku madal sisetakistus võimaldab tal aga need energiasööstud tõhusalt salvestada, aidates seeläbi vähendada kütusekulu ja CO2 heitmeid.
AGM vs. EFB vs. Tavaline aku – millal mida kasutada?
Akumaailmas navigeerimine võib olla keeruline, kuna turul on kolm peamist tüüpi pliiakusid. Oluline on mõista nende erinevusi, et valida oma sõidukile õige toiteallikas.
- Tavaline pliiaku (SLI): Mõeldud peamiselt käivitamiseks (Starting, Lighting, Ignition). Sobib vanematele autodele, millel puudub Start-Stop süsteem ja mille elektritarbimine on madal. See ei talu süvatühjenemist.
- EFB (Enhanced Flooded Battery): See on edasiarendatud märgaku. EFB on vahelüli tavalise ja AGM-aku vahel. See sobib lihtsamate Start-Stop süsteemidega autodele (ilma pidurdusenergia regenereerimiseta). EFB on vastupidavam kui tavaline aku, kuid jääb jõudluselt alla AGM-ile.
- AGM-aku: Tipptehnoloogia. Hädavajalik autodele, millel on täiustatud Start-Stop süsteem ja pidurdusenergia regenereerimine. Samuti ideaalne valik autodele, millel on palju lisavarustust (nt. seisuküte, võimsad helisüsteemid) või mida kasutatakse rasketes tingimustes (nt. taksod, lühikesed linnasõidud).
Kuldreegel on: kui teie autol on tehasest tulles peal olnud AGM-aku, siis tohib seda asendada ainult uue AGM-akuga. EFB või tavalise aku paigaldamine toob kaasa aku kiire riknemise ja võib segada auto elektroonikasüsteemide tööd.
Laadimine ja hooldus: Mida peab teadma?
Kuigi AGM-akud on hooldusvabad selles mõttes, et neisse ei tule (ja ei saa) vett lisada, on nad laadimise suhtes tundlikumad kui vanakooli akud. AGM-aku on tundlik ülelaadimise ja liiga kõrge pinge suhtes.
Kui laete AGM-akut kodus, peate kasutama kaasaegset nutikat akulaadijat, millel on spetsiaalne AGM-režiim. Vanad transformaator-tüüpi laadijad, mis ei kontrolli laadimispinget ja võivad seda tõsta üle 14,8 voldi, võivad AGM-aku pöördumatult rikkuda. Liiga kõrge pinge põhjustab elektrolüüdis olevate gaaside eraldumist, mida suletud süsteem ei suuda rekombineerida, viies aku “kuivamiseni” ja surveklapi avanemiseni.
Aku registreerimine (BMS)
Kaasaegsetel autodel on peal akuhaldussüsteem (BMS – Battery Management System). See süsteem jälgib aku vanust, tervislikku seisundit ja laadimistsüklit. Kui vahetate vana AGM-aku uue vastu, on enamasti vajalik uue aku “tutvustamine” või registreerimine auto ajus. Kui seda ei tehta, võib auto arvata, et kasutusel on endiselt vana ja väsinud aku, ning piirata laadimist või Start-Stop süsteemi tööd, lühendades seeläbi uue aku eluiga märgatavalt.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Siin on vastused levinumatele küsimustele, mis autoomanikel AGM-akudega seoses tekivad.
- Kas ma võin panna AGM-aku vanemasse autosse?
Jah, võite küll. AGM-aku paigaldamine vanemasse autosse on isegi soovitatav, kui sõidate palju lühikesi otsi või kui autol on suur voolutarve (nt. lisatuled, vints, võimas stereo). AGM peab kauem vastu ja käivitab mootori talvel paremini. - Miks on AGM-akud nii kallid?
Hind tuleneb keerukamast tootmisprotsessist ja kallimatest materjalidest (klaaskiudmatid, puhtam plii). Kuid arvestades nende pikemat eluiga (tihti 5-8 aastat) ja töökindlust, on kulu pikas perspektiivis sageli madalam kui odavate akude sagedane vahetamine. - Kas AGM-aku kardab külma?
Vastupidi, AGM-akud taluvad külma paremini kui tavalised vedelikakud. Kuna elektrolüüt on seotud mattidesse, on külmumisoht minimaalne ja käivitusvool püsib kõrge ka väga madalatel temperatuuridel. - Kuidas ma tean, kas mu autol on AGM-aku?
Vaadake aku peal olevat etiketti. Tavaliselt on seal kirjas “AGM” või “VRLA”. Samuti puuduvad AGM-akul korgid vee lisamiseks. Kui akut loksutada, ei ole kuulda vedeliku liikumist. - Kas ma võin asendada AGM-aku EFB-akuga, et raha säästa?
Ei, seda ei soovitata. Kui autotootja on ette näinud AGM-aku, tähendab see, et auto laadimissüsteem ja energiavajadus on optimeeritud just selle tehnoloogia jaoks. EFB kasutamine võib viia aku kiirema kulumiseni ja Start-Stop süsteemi tõrgeteni.
Nõuanded AGM-aku eluea maksimeerimiseks
Kuigi AGM-tehnoloogia on äärmiselt vastupidav, ei ole ükski aku igavene. Siiski on võimalik mõne lihtsa harjumusega oma aku eluiga märgatavalt pikendada. Kõige suurem vaenlane igale akule on pikaajaline seismine tühjana või pooltühjana. See põhjustab sulfatsiooniprotsessi, kus pliiplaatidele ladestuvad väävelkristallid, takistades keemilist reaktsiooni.
Kui sõidate peamiselt lühikesi otsi (alla 15-20 minuti), ei jõua generaator akut täielikult täis laadida, eriti talvel, kui töötavad istmesoojendused ja klaasisoojendused. Sellisel juhul on tungivalt soovitatav kasutada vähemalt kord kuus intelligentset akulaadijat, et laadida aku 100% täis. See tasakaalustab aku elemente ja taastab täieliku mahutavuse.
Teine oluline nüanss on puhtus. Hoidke aku klemmid ja pealispind puhtana. Mustus ja niiskus klemmide vahel võivad tekitada lekkevoolusid, mis tühjendavad akut isegi siis, kui auto seisab. Regulaarne kontroll ja ennetav laadimine on parim viis tagada, et teie AGM-aku teeniks teid ustavalt aastaid, pakkudes muretut käivitumist ja stabiilset elektrisüsteemi tööd igas olukorras.
