Pole midagi ebameeldivamat kui istuda kargel talvehommikul autosse, keerata süütevõtit ja kuulda vaid vaevalist klõpsatust või täielikku vaikust. Autoaku on sõiduki elektrisüsteemi süda, mille tervisest sõltub, kas jõuate õigel ajal tööle või peate kutsuma autoabi. Ometi pööravad paljud autoomanikud akule tähelepanu alles siis, kui probleemid on juba käes. Õige aku valimine ja selle hilisem hooldamine ei ole raketiteadus, kuid see nõuab teadlikkust teatud tehnilistest parameetritest ja harjumuste kohandamist. Järgnevas põhjalikus juhendis vaatame detailselt, mida jälgida uue aku ostmisel, kuidas mõista keerulisi lühendeid aku etiketil ning millised lihtsad nipid aitavad olemasoleva energiaallika eluiga märgatavalt pikendada.
Miks on õige aku tüübi valimine kriitilise tähtsusega?
Autotööstus on viimase kahekümne aastaga teinud läbi tohutu arengu ja see puudutab otseselt ka akutehnoloogiat. Kui vanasti sobis enamikule autodele tavaline plii-happeaku, siis tänapäevaste sõidukite start-stop süsteemid ja rohke lisavarustus seavad akule hoopis teistsugused nõudmised. Vale tehnoloogiaga aku paigaldamine võib rikkuda nii aku enda kui ka auto elektroonika.
Tänapäeval on turul peamiselt kolme tüüpi akusid:
- Tavalised plii-happeakud (SLI): Need on mõeldud peamiselt vanematele autodele, millel puudub start-stop süsteem ja mille elektritarbimine on madal. Nende peamine eesmärk on anda mootori käivitamiseks vajalik särts, seejärel võtab töö üle generaator.
- EFB (Enhanced Flooded Battery) akud: Need on täiustatud pliiakud, mis on loodud lihtsamate start-stop süsteemidega sõidukitele. EFB akud taluvad tühjenemist ja laadimist paremini kui tavaakud ning nende eluiga on tsüklilisel koormusel pikem.
- AGM (Absorbent Glass Mat) akud: Need on tippklassi akud, kus elektrolüüt on immutatud klaaskiudmati sisse. AGM akud on mõeldud autodele, millel on arenenud start-stop süsteemid ja pidurdusenergia regenereerimine. Need on põrutuskindlad, lekkekindlad ja taluvad süvatühjenemist kõige paremini.
Oluline reegel, mida meeles pidada: kui teie autol on tehasest paigaldatud AGM aku, ei tohi seda kunagi asendada tavalise või EFB akuga. See tooks kaasa aku kiire riknemise (sageli vaid paari kuuga) ja võib põhjustada häireid auto energiamooduli töös. Küll aga võib EFB aku asendada soovi korral vastupidavama AGM akuga.
Aku tehniliste parameetrite dešifreerimine
Poodi minnes või veebist akut tellides vaatab vastu rida numbreid ja lühendeid. Et teha teadlik valik, peate mõistma kolme kõige olulisemat näitajat: mahtuvust, käivitusvoolu ja polaarsust.
1. Mahtuvus (Ah)
Mahtuvus, mida mõõdetakse ampertundides (Ah), näitab, kui palju energiat suudab aku salvestada. Lihtsustatult öeldes – kui kaua suudab aku toita auto elektrisüsteeme, kui generaator ei tööta. Kui tootja on ette näinud näiteks 70 Ah aku, siis on soovitatav valida samaväärne või veidi suurem (nt 72–74 Ah). Liiga väikese mahtuvusega aku tühjeneb lühikeste otste ja külma ilmaga liiga kiiresti.
2. Käivitusvool (A või CCA)
Eesti kliimas on see võib-olla isegi olulisem näitaja kui mahtuvus. Käivitusvool (Cold Cranking Amps – CCA) näitab amprites seda voolutugevust, mida aku suudab väljastada -18°C juures 30 sekundi jooksul. Mida suurem on see number, seda kergemini käivitub auto pakasega. Bensiinimootorid vajavad vähem käivitusvoolu, samas kui diiselmootorid nõuavad kõrge kompressiooni tõttu väga tugevat vooluimpulssi. Kui valite kahe sarnase aku vahel, eelistage alati suurema käivitusvooluga mudelit.
3. Mõõdud ja polaarsus
Füüsilised mõõtmed on elementaarsed – aku peab pesasse mahtuma ja kinnitused peavad sobima. Kuid sageli tehakse viga just polaarsusega. Polaarsus määrab, kummal pool asub aku plussklemm.
- Vaadake akut nii, et klemmid on teie pool.
- Kui pluss (+) on paremal, on tegemist “parempoolse plussiga” (levinuim Euroopa autodel).
- Kui pluss (+) on vasakul, on tegemist “vasakpoolse plussiga” (sageli Aasia autodel).
Vale polaarsusega akut on enamasti võimatu ühendada, kuna auto kaablid ei ulatu vastasklemmideni.
Kuidas pikendada aku eluiga: eksperdi soovitused
Isegi kõige kallim ja kvaliteetsem aku võib enneaegselt surra, kui seda valesti kasutada. Aku loomulik eluiga on keskmiselt 4–6 aastat, kuid hoolika kasutamisega on võimalik seda pikendada. Siin on peamised tegurid, mis akut kahjustavad, ja nõuanded nende vältimiseks.
Vältige lühikesi sõite
Käivitamine võtab akult suure koguse energiat. Et generaator suudaks selle energia tagasi laadida, peab auto sõitma teatud aja. Linnasõidud, mis kestavad vaid 10–15 minutit, ei pruugi olla piisavad, et akut täielikult taastada, eriti talvel, kui töötavad ka istmesoojendused, klaasisoojendused ja tuled. Tulemuseks on krooniline alalaetus, mis viib sulfaateerumiseni – protsessini, kus pliiplaatidele ladestuvad sulfaadikristallid, vähendades aku mahtuvust jäädavalt.
Soovitus: Tehke vähemalt kord nädalas üks pikem sõit (30+ minutit maanteel) või kasutage nutikat akulaadijat.
Hoidke aku puhtana
Paljud juhid ei tea, et mustus ja niiskus aku korpusel võivad tekitada lekkevoolusid. Tolmune ja niiske kiht klemmide vahel võib tekitada n-ö “silla”, mille kaudu aku aeglaselt tühjeneb.
Soovitus: Puhastage regulaarselt aku pealispinda ja klemme. Oksüdeerunud klemmid takistavad voolu liikumist. Kasutage klemmide puhastamiseks spetsiaalset harja ja määrige neid pärast kinnitamist tehnilise vaseliini või spetsiaalse klemmimäärdega, et vältida korrosiooni.
Kontrollige auto elektrisüsteemi
Mõnikord ei ole süüdi aku, vaid auto ise. Kui generaator ei lae piisava pingega (normaalne on 13,8–14,5 V), tühjeneb ka uus aku kiiresti. Samuti võib autol olla nn “parasiittarbimine” – mõni seade (nt valesti paigaldatud raadio või rikkis alarmsüsteem), mis tarbib voolu ka siis, kui auto seisab.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Alljärgnevalt leiate vastused levinumatele küsimustele, mis autoomanikel akude kohta tekivad.
Kas ma võin akut ise vahetada?
Vanemate autode puhul on aku vahetamine lihtne protseduur. Moodsate autode (eriti start-stop süsteemiga ja BMS-iga ehk akuhaldussüsteemiga sõidukid) puhul võib aga olla vajalik uus aku autole “tutvustada” ehk kodeerida diagnostikaseadmega. Kui jätate kodeerimise tegemata, võib auto arvata, et kasutusel on endiselt vana kulunud aku, ning laadida uut akut valesti, lühendades selle eluiga märgatavalt.
Mida tähendab “Magic Eye” või indikaatoraken akul?
Paljudel hooldusvabadel akudel on peal väike aken, mis muudab värvi. Tavaliselt tähendab roheline, et aku on laetud, must, et vajab laadimist, ja valge (või läbipaistev), et aku on oma eluea lõpus või vedelikutase on liiga madal. Tuleb siiski meeles pidada, et see indikaator näitab vaid ühe elemendi (“purgi”) olukorda kuuest ja ei pruugi anda täit tõde kogu aku tervise kohta.
Kas talvel peaks aku tuppa tooma?
Kui te kasutate autot igapäevaselt, ei ole see vajalik ega praktiline. Küll aga, kui auto jääb seisma pikemaks ajaks (näiteks mitmeks nädalaks) karmi pakasega, on aku eemaldamine ja soojas ruumis hoidmine hea mõte. Täislaetud aku ei külmu isegi -50°C juures, kuid tühjenenud aku elektrolüüt võib jäätuda ja aku korpuse lõhki lüüa juba -5°C juures.
Kui kaua peaks uut akut enne paigaldamist laadima?
Poest ostetud akud on üldjuhul eellaetud ja koheseks kasutamiseks valmis. Siiski, kuna aku võib olla laos seisnud mitmeid kuid, on parima tulemuse saavutamiseks soovitatav see enne autole paigaldamist täisautomaatse laadijaga 100% täis laadida. See tagab maksimaalse stardivõimsuse ja pikema eluea.
Ohutusnõuded ja keskkonnasäästlik utiliseerimine
Akud sisaldavad söövitavat väävelhapet ja mürgist pliid, mistõttu tuleb nendega ümber käia äärmise ettevaatusega. Aku vahetamisel kandke alati kaitsekindaid ja võimalusel kaitseprille. Vältige aku kallutamist rohkem kui 45 kraadi, et vältida happe lekkimist ventilatsiooniavadest (välja arvatud AGM akude puhul, mis on lekkekindlad).
Kui ühendate akut lahti, eemaldage alati esimesena miinusklemm (-) ja seejärel plussklemm (+). See väldib lühise tekkimist, kui peaksite võtmega kogemata vastu auto keret minema, samal ajal kui keerate plussklemmi lahti. Tagasi ühendamisel toimige vastupidises järjekorras: esmalt pluss, siis miinus.
Vana aku on ohtlik jääde ja seda ei tohi visata olmeprügi hulka ega jätta metsa alla. Eestis on vana aku äraandmine väga lihtne ja tarbijale tasuta. Enamik akusid müüvaid kaupluseid võtab vanu akusid vastu. Samuti saate need viia jäätmejaamadesse või ohtlike jäätmete kogumispunktidesse. Vana aku on väärtuslik tooraine – sellest saab taaskasutada peaaegu 99% materjalidest (plii, plastik, hape), et toota uusi akusid, säästes seeläbi loodusressursse ja hoides meie elukeskkonna puhtana.
